Keskkütteahju liitmine õhk-vesi küttega

[leevike123]

Tere,
Kas keegi oskab vastata mu küsimustele, mis tekkinud seoses küttelahendusega.
1. Kui pottsepp laob ahju, kas seda on võimalik ka teha nii et küttes soojeneks keldris olev mõni suurem 1-2000L akumulatsioonipaak, kust edasi tsirkulatsioonipump siis põrandakütte torudesse suunab selle ringlema?
Olemas on hetkel 16kw õhk-vesisoojuspump, maja on 2 korruseline 330m2 + maaalune kelder 180m2( mida ei küta), saaks teise soojussõlme ilusti ehitada ahju jaoks.
Endale tundub et ainsaks takistuseks saaks ahju lühike põlemisaeg, mis suuremat akumulatsioonipaaki soojaks ei suuda kütta.

2. Majas on 90m2 avatud ruumi millest 60m2 lae kõrguseks on ~6m,
Kui lasta ahi laduda, kas Ameerika stiilis laeventilaatorid suudavad sooja õhu ülevalt alla tuua või peaks mõtlema kamin-ahju peale mis kiirgab rohkem soojust.
Hetkel kütame lisaks pumbale malmkaminaga, kuid tekkis huvi salvestava ahju järgi et vähem puid läheks ja hiljem soojust akumuleeriks.

Tänud ette kõigile kaasamõtlejatele !

[tabarabarap]

Mis on probleem mida ahjuga lahendada üritatakse

[leevike123]

Et vähem elektrit läheks ning küttepuid.

[Küülaline]

Kui ahi sellele ette nähtud puude kogusega ära kütta, siis see soojus salvestub ahju kivisesse. Ega siis sama puude kogusega veel teist niipalju sooja ei ole võimalik saada, et akupaak ka kuumaks kütta.

[tabarabarap]

Et vähem elektrit läheks ning küttepuid.

Siis telli parem kütteprojekt mis probleemi lahendama hakkab. Võib juhtuda, et isolatsiooni parandamine annab parema tulemuse.

[elektron]

Kui küttepuud oma metsast ei tule, siis ma küll kiiret tasuvust selles projektis ei näe. Ja spetsiaalne katel soojendab vett palju efektiivsemalt kui ahi, seega tuleks ehitada mõlemad, nii katel kui ka ahi.
Samas kui kütta ahju, siis võid ju ÕSP-ga köetava küttevee jahedamaks keerata ja ongi kokkuhoid.

[Küülaline]

Kui küttepuud oma metsast ei tule

Hakkab jälle see - tasuta puud omast metsast - pihta.

[elektron]

Kui küttepuud oma metsast ei tule

Hakkab jälle see - tasuta puud omast metsast - pihta.

Kui sul mingisugune trauma selle teemaga, siis katsu kuskilt abi otsida.

[Kalvis]

Vabalt saab. Süsteemi kriitilised kohad on kuidas SP käituda kas ta mitte lolliks ei lähe kui avastab kuuma vee oma sisendis. Ja siis veel mõned automaatika asjad. Olen teinud ja tean probleeme.
Paraku on küttesüsteemide juures see variant kõige keerulisem - et soovitan küttespetsialist tellida - mõned sõlmed tuleb kohapeal ikka üle vaadata ja vajadusel lisasedamed vahele lisada.

[pikk88]

Kui küttepuud oma metsast ei tule

Hakkab jälle see - tasuta puud omast metsast - pihta.

Korralik metsaomanik hooldab oma metsa niikuinii. Tuulemurd, võsa harvendamine jne. Kui sul pole nüüd ahju, kuhu seda saaki ajada siis jääb ju kõik metsa äärde mädanema või teed rahaks. Aga samahästi võid ka omale ahju ehitada ning täiesti tasuta ahju ajada, sest ainus kulu on selle ürituse juures metsa pidamine ja hooldamine. Ning see ei ole sugugi mitte odav lõbu. Eriti veel siis kui oma vara eest hoolt kannad.

[Prill]

Korralik metsaomanik hooldab oma metsa niikuinii. Tuulemurd, võsa harvendamine jne. Kui sul pole nüüd ahju, kuhu seda saaki ajada siis jääb ju kõik metsa äärde mädanema või teed rahaks. Aga samahästi võid ka omale ahju ehitada ning täiesti tasuta ahju ajada, sest ainus kulu on selle ürituse juures metsa pidamine ja hooldamine. Ning see ei ole sugugi mitte odav lõbu. Eriti veel siis kui oma vara eest hoolt kannad.

Kõlab väga nii, kuna ma niidan aastas korralikult muru, mis maha mädanema jääb, samahästi võiks hobuse võtta, kellele heina sööta, oleks tasuta transport omast käest või vähemalt lambad, keda saab muru toidul kosumise järel vardasse ajada - tasuta söök ju

Teemaalgataja mõte on tänasel hetkel populaarne, kus küsimus ei ole enam ainult ühe või teise kütteliigi odavuses, vaid kas üldse mõnda kütet jagub, näiteks elektri nappimise ähvardusega on esinetud peaministri ehk riigi kõige kõrgemal tasemel. Ehk kõik küttesüsteemid, mis elektrit tarbivad võivad hakata toimepidevusetuse all kannatama.
Arhailised-primitiivsed küttelahendused on täna "in"

Ise endiselt ei suudaks uude elamisse pliitasid-ahjusid ette kujutada, heakene küll parimal juhul kui kaminaga eputada tahta, siis üks kamin-ahi keset elamist, millega saab häda korral vähemalt osa elamisest elatavana hoida ning ei sõltu elektrist-gaasist-pelletist jms.
Samas praktikas arvatavalt eelistaks moodsamaiad küttelahendusi ja varuks soetaks akupaki&generaatori, mis elamise sooja ja lisaks ka valgena hoiab.

[Küülaline]

ainus kulu on selle ürituse juures metsa pidamine ja hooldamine. Ning see ei ole sugugi mitte odav lõbu

Seda minagi, pidades ja hooldades metsa "tasuta" küttepuude eesmärgil, on odavam need küttepuud osta.

Kui sul mingisugune trauma selle teemaga

Minul ei ole mingit traumat ja ma ei ole isegi mitte nii kategooriline nagu mõned kaasfoorumlased selles küsimuses. Ma saan täiesti aru, et ise oma vabast ajast metsast küttepuid varudes jääb selle võrra pensioniraha alles. Aga need ei ole ometi tasuta puud.

[Kalvis]

Küsijal oli siiski mõni küsimus, millele on tal juba eos valed arvamused (ära pahanda - see on iseensest õigustatud küsimus aga vastus võib mitte meeldida).

Kui pottsepp laob klassikalist kiviahju siis on vaid mõned erandid eestis kus ahju on lisatud pliidipudelid ja sellega saab kütta veeküttevärki. Ükski pottsepp ei poolda seda ja sel on lihtne põhjus - vesi jahutab efektiivselt suitsugaasid maha ning liiga jahedad suitsugaasid ei mõju kiviahjule hästi ja veelvähem korstnale. Korsten võib hakata pigituma. Sel on ka veel teine halb asi - see suitsugaaside soojusvaheti peab olema ligipääsetav aga kui ta on lõõristikku pandud siis sa ligi ei pääse ja kui koldes isegi siis ei pääse eriti hästi ligi. Mingid poolakad internetiavaruses tegid peale rauast luugi ja toppisid keskütte plekkradika sinna sisse. Nüüd jah oli võimalik plekkradikat puhtaks harjata. Millised suitsugaasid sealt korstnasse läksid, teab vaid poolakas.

Võtaks ühe lausega asja kokku - kui teed kiviahju - ära sinna küll pane veesärgi asju.

Teine asi on aga veesärgiga kamina kasutamine. Odav - lihtne paigaldada. Valmis asi, lähed poodi. Võid lausa kena kipskasti või tellistest ahju taolise kesta ümber laadida - näeb välja nagu ahi. Klaasuksega ja puha. Vot sellist asja saab edukalt nagu keskküttekatelt ühendada otse kesküttesüsteemi - vabalt võid oma 1000-2000 akupaaki soojaks kütta. Korstnasse ei satu liiga külmad gaasid. Sellise asja jaoks pole pottseppa vaja, pigem küttetehnikut torujüri oskustega ja kui skeemi oskab koostada siis OK. Omal tegin just nii.

[siim789]

Tere!
Ei hakka uut teemat tegema, kuna süsteem on sarnane. 11kw õhk-vesi pump ja lisasin sinna ka odavalt leitud kasutatud keskküttekamina. Metallist kamin, 9kw ja sellest veesärki oli vist 4kw. Põrandaküte ja osaliselt on veel ajutiselt radikad, kuna kõik põrandad ei ole veel renoveeritud. Kaminast läheb vesi läbi radikate 200L akupaaki. Põrandaküttekollektoril on segamissõlm vahel.

Probleem on selles, et kamin kütab liiga palju tuba ja vähe vett. Akupaagist tuleb kaminasse ca 30C vesi ja väljub 35C vesi. Üks koldetäis põleb ca 1,5h ja selle aja peale on 40m2 toa temp tõusnud 21C pealt 25C peale.

Kuna kamin on kahe kihiline, ehk siis sisemise metallosa ja välimise metallkesta vahel on ca 3cm ruumi, siis mõtlesin selle ümberringi tulekindlat villaplaati täis toppida. Andke nõu, kas on sellel tegevusel mõtet, või peab tulevikus uue kamina muretsema, mis soojendaks kõvasti rohkem vett ja võimalikult vähe õhku? Eesmärk oleks akupaak paari koldetäiega 30C pealt kuskile 70C juurde saada, et säästa soojuspumbale kuluvat elektrit. Puud on omastkäest niikuinii olemas koguaeg

Põrandaküttetorustikku saab kokku olema ca 100m2 esimesel korrusel ja võibolla ka teise korruse 90m2 (ei tea veel, kas sinna tulevad radikad või põrandaküte).

Kamin on selline:

[Kalvis]

Tere!
Ei hakka uut teemat tegema, kuna süsteem on sarnane. 11kw õhk-vesi pump ja lisasin sinna ka odavalt leitud kasutatud keskküttekamina. Metallist kamin, 9kw ja sellest veesärki oli vist 4kw. Põrandaküte ja osaliselt on veel ajutiselt radikad, kuna kõik põrandad ei ole veel renoveeritud. Kaminast läheb vesi läbi radikate 200L akupaaki. Põrandaküttekollektoril on segamissõlm vahel.

Probleem on selles, et kamin kütab liiga palju tuba ja vähe vett. Akupaagist tuleb kaminasse ca 30C vesi ja väljub 35C vesi. Üks koldetäis põleb ca 1,5h ja selle aja peale on 40m2 toa temp tõusnud 21C pealt 25C peale.

Kuna kamin on kahe kihiline, ehk siis sisemise metallosa ja välimise metallkesta vahel on ca 3cm ruumi, siis mõtlesin selle ümberringi tulekindlat villaplaati täis toppida. Andke nõu, kas on sellel tegevusel mõtet, või peab tulevikus uue kamina muretsema, mis soojendaks kõvasti rohkem vett ja võimalikult vähe õhku? Eesmärk oleks akupaak paari koldetäiega 30C pealt kuskile 70C juurde saada, et säästa soojuspumbale kuluvat elektrit. Puud on omastkäest niikuinii olemas koguaeg

Põrandaküttetorustikku saab kokku olema ca 100m2 esimesel korrusel ja võibolla ka teise korruse 90m2 (ei tea veel, kas sinna tulevad radikad või põrandaküte).

JAH - see et kütab tuba ja liiga vähe vett on kaminatel määratud eraldi veesärgi võimsusega. Need ninnu-nännud ongi max 2-4 kW võimsusega ja siis tekibki su postituses olev efekt. Paraku - midagi rohkem sa teha enam ei saa.
Teistel aga soovitan osta veesärgiga kamin kus 10 kW kamina võimsus - 9 kW veesärgi võimsus. Seal seda sauna efekti ei teki. Kuna ise ostsin siis pigem on ruum isegi jahedam. alles õhtu poole jõudis kamina soojus piisavaks kütta.
Ma ei soovita seda villaplaati - kütad vaid sooja rohkem korstnasse. Kas vahetad kamina ringi või mina teeksin hädise õhktoru läbi seina ja puhuks sooja õhku järgmise ruumi põrandale. venttoru otsa muidugi termostaadiga ventilaatori käivitus. Seda on varasemad "saunalised" teinud ja täiesti toimiv aga vaatepilt väga ilus polnud kuna teises ruumis oli inetu venttoru alasti seinal.
On ka kolmas variant - kerid vasktoru ümber korstna - saad täiendava soojusvaheti. Sauna efekti palju ei vähenda, et ma pigem vahetaks kaminat....

[nexus4]

Eelmine jutt õige, soojusvahet on piirajas. Natuke saad mängida, kui:
Tsirgu kiirus aeglasemaks - soendusvõimsus sama aga saad temp kõrgemaks.
Villa plaadid sisse ja pikem kütmine (väiksem tuli aga kauem), - võib olla muudab toa/veesärgi võimsuse suhet.