Kesküttesüsteemi uuendamine 30-ndate eramus

[macintosh]

Proovin siis mõtteid ja ideid koguda, enne kui ümberehitusega tegelema hakkan.

Tänane olukord.
30-ndate kivivoodriga püstpalkhoone, 2 korrust + kelder ja soojustamata kivitrepikoda. Kogupind koos keldriga ~330m2, köetav elamispind ~220m2 (2 korterit, kumbagil korrusel 1). Aknad vahetatud 3-klaasiliste vastu, pöörningule pandud lisasoojustust 15cm tselluvilla näol. Keldri lagi soojustamata.
Tänane küttesüsteem on ca 25 aastata vana mille südameks Rapla metalli LUK katel 35kw. Veesärgi maht 260L. Küte käib (purustatud) puitbriketiga, mida annab ette Rapla metalli poolt toodetud põleti/punkri süsteem. Küttepunkri maht 900L. Sisuliselt on tegu otsekküttega, mille puhul katlas on temperatuut vahemikus 75-90C (seadistatud temp on 80C). 3T seguventiil, mida juhib väline õhutemp andur juhitakse üles mineva vee temperatuuri vastavalt küttegraafikule. Kui katla temperatuur langeb alla 80C siis käivitatakse põleti ventilaator ja etteanne. Muul ajal hoiab katel leegisäilitusreziimi, kus iga 10 min tagant käivitatkse ventialaator ja etteanne 20 sekundiks. Küttekehadeks plekkradiaatorid mille otsas termostaadid. Süsteemi pole kunagi tasakaalustatud. Kogu vett ajab ringi üks Wilo ringluspump.

-5C juures näeb tüüpiline küttetsükkel välja selline:
* 10 minutit töötemperatuuri saavutamiseks (suitsugaasi temp 150C) s.t. katla vee temp langus peatub
* 10-15 min vee soojendamine seadistatud temperatuurini (suitsugaaside temp 180 ja rohkem)
* paus ca 60-65 min

Küttekulu on aastas 10-12 tonni puitbriketti ehk siis 4.6 - 5.5mW aastas, mis omakorda annab tulemuseks 250kw/m2/aastas. Seda kõike on kokku päris palju. Midagi tuleb süsteemis muuta või see tervikuna asendada. Kuna kütta on vaja radiaatoreid siis igasugused madalatemperatuurilised küttelahendused (õhk-vesi pump) ei sobi. Seega jääb justkui sõelale variant, et uuendada olemasolevat süsteemi või panna pelletil töötav süsteem.

Probleemid:
* Täna kulub meil 40% ajast (ja seega ka küttest) katla töötemperatuuri saavutamiseks
* Katla kütteribid lähevad kiiresti täis lendtuhka, mis vähendavad oluliselt katala võimet soojusenergiat vastu võtta
* Kütet läheb looma moodi palju

Ainuüksi näppude peal arvutus näitab, et 1000L akupaak tänase süsteemiga annaks mulle ca 22% kokkuhoidu. Vähem küttetsükleid=väikesm kadu.

Variandid, mis ma kaalunud olen:
a) jätta olemasolev põleti/punker süsteem (kasutada jätkuvalt küttena puitbriketti), asendada katel millegagi, mis nii lihtsalt lendtuhka täis ei lähe (milllega?), lisada süsteemile vähmalt 1000L akupaak (soovitavalt enam) ja vastav automaatika + pumbad.
b) asendada kogu süsteem pelletikatlaga, lisada vähemalt 1000L akupaak ja vastav automaatika.

Piiranguna peab arvestama sellega, et hoonel on telliskorsten.
Küsimus on, mida ette võtta? Mida foorumlased arvavad?

P.S: Soovitus pöörduda kütteinseneri poole pole siinkohal abiks a) neid on väga raske leida, b) see pole probleem, millega nad soovivad tegeleda d) mul puudub usaldus: oma tänastele teadmistele ja kogemusele tuginedes projekteeriks ma oma tänases kodus märkimisväärselt parema süsteemi, kui seda tegi diplomeeritud küttelehenduste insener.

[Coolhouse]

Mul on tehtud selline maja õhk-vesi soojuspumbaga. Ehitusaasta ca 1930, 330 m2 , osa majast hästi soojustatud, põrandate tuulutus jne.
Esimene omanik oli kaupmees kes ehitas selle omale suvilaks.
Kütuse kulu talvel oli kuni 1000 l diislit kuus.

Soojuspumpades on olnud kasutusel ca 10 aasta jooksul R410A külmaaine. Selle asemele tuli mõni aasta tagasi R32. R32 annab samadel tingimustel mõned kraadid soojema küttevee ehk ca 50C küttesse anda on täiesti reaalne.
R32 soojuspump kütabki seda maja.
Sellel aastal on turul juba R290 külmaainega soojuspumbad mis väidetavalt lubavad kasutamist ka 70C kütteveega.
Arvata võib et siis on reaalne kasutatav väljuv vesi ca 60C. ( R290 külmaaine on paraku puhastatud propaan).

Katel peaks külma ilma puhuks varuks alles jääma.

Ka ei teadvusta inimesed et kõrgetemperatuurilist küttesüsteemi on enamik aega aastast võimalik soojuspumbaga kasutada. Soojust annab katlaga küttes kõrge veetemperatuur kuid ringluspumbad on suhteliselt väikesed. Kui vee ringlust radiaatorites suurendada siis saabki teatud tingimustel ( nt välisõhuni -10C) soojuspumbaga sellist süsteemi kütta.

Kui radiaatorid jäävad väikeseks siis on võimalik paigaldada suuremad radiaatorid või puhuriga radiaatorid ehk fancoilid.
Seda kõike saab käega katsudes katsetada. Kui õues on ca 0C ja 24/7 töötava küttesüsteemi väljuv vesi 40..45C siis on asi võimalik ka vanade radikatega.

[võhik]

Ja mis on selle sinu tehtud maja soojuspumba aastane elektrikulu ?

[Coolhouse]

Ja mis on selle sinu tehtud maja soojuspumba aastane elektrikulu ?

Pole huvi tundnud. See rohkem omanike teema.
Täna õues 0C ja keskmine voolu tarbimine faasi pealt tunnis 7,14 A.

[kunn24]

Pumba energitarve on 30 päeva kuuarvestusega 1160 kWh, kui eeldada cos f =1.
1000 kg diisli energiahulk oleks 11800 kWh.

Selline erinevus kõlab liiga hästi.

[Coolhouse]

Kui suurusjärke oletada siis:
Täna õues 0C , oletame et COP=3 so toodetud 30 päevaga 4640 kWh.

1000 kg diislit - 1000 l diislit on 800...840 kg ?
11800 x 0,82 = 9676 kWh
Sellest korstnasse nt 20% jääb järgi 7740 kWh
Ja eks peremehel ole kindlasti meeles mingi valusam kuu kui ilm oli ikka külmem kui 0C.

Selliseid maju veel mille pelleti kulu oli enne 10 tonni aastas. Teema algatajal 10..12 tonni puidu briketti, mis sarnase kütteväärtusega.
Pärnu kandist üks 10 t pelleti asendaja.

[võhik]

Kui (pooleldi) maja soojustamata, siis iga täiendav külmakraad kasvatab kulu kõvasti.
Pealegi, kui pütt on korra diislit täis ostetud, siis ei mõtle jooksva kulu peale nii, kui igakuiseid elektriarveid saades... külmaga lihtsalt keerad nupust toa soojaks ja liitrid muudkui kuluvad.

Kui pelletikatel asendatakse soojuspumbaga (ja katel jäetakse veel reservi) siis peaks olema kevadel-sügisel kasulik toetada pumpa päikesepaneelidega ning suvise elektri ületoodanguga oma pelletipressiga talvist automaatset pakasekütet varuda...
See lahendus sobib muidugi oma metsaga maakodu omajale..

[kunn24]

Lihtsam oleks äkki katlale paigaldada kaasaegne põleti ja etteanne?
Vajalik võimsus tundub olema 3-15 kW vahel ehk moduleeritav põleti.

[Kalvis]

Probleem ei ole üldse vanas katlas ega vanaaegses põletis. Peaprobleem on soojustamata maja, mis põhjustab suurt küttekulu.
Seega kõigepealt soojusta maja. Alles peale maja soojustamist tasub võibolla spetsialistiga kohapeal üle vaadata ja paar pisitäiendust lisada. Selleks et küttesüsteemi üldse ravida, peab olema ülevaade just küttesüsteemist endast, mitte üksikutest seadmetest. Minu arvates pole su katlal ja süsteemil häda midagi.

[macintosh]

Probleem ei ole üldse vanas katlas ega vanaaegses põletis. Peaprobleem on soojustamata maja, mis põhjustab suurt küttekulu.
Seega kõigepealt soojusta maja. Alles peale maja soojustamist tasub võibolla spetsialistiga kohapeal üle vaadata ja paar pisitäiendust lisada. Selleks et küttesüsteemi üldse ravida, peab olema ülevaade just küttesüsteemist endast, mitte üksikutest seadmetest. Minu arvates pole su katlal ja süsteemil häda midagi.

Jah, maja soojustamine oleks kahtlemata parim lahendus enenergiakulu mõttes. Aga kahjuks ma ei saa (mõistlike kuludega) maja soojustada. Tegemist on 30-ndate tuulutatava tellisvoodriga ajaloolise majaga. Ainuke võimalus soojustada on lammutada katus ja tellisvooder. Seejäerel hoone soojustada ja ehitada uus vooder ning katus. Lisatakistuseks on asjaolu, et hoone asub Pärnu muinsuskaitsealal ja hoone omakorda on arhitektist tulenevalt kaitsealune objekt. See nõuab iga viimase liigutuse kooskõlastamist linnaga ja muinuskaitseametiga ning hulk asju pole lihtsalt lubatud. Näiteks: "Fassaadide soojustamine hoone välisküljel, mis muudab selle välisilmet ja proportsioone ei ole lubatud;"

Kuna ma hoonet väljast soojustada ei saa siis tuleb muid, väiksemaid asju ette võtta. Soojustada näiteks keldri põrand, lisada pööningule paksem soojustuskiht ja muuta küttesüsteem tõhusamaks. Ehk neid asju, kus suheliselt väiksese kuluga suurima tulemuse saab.

Mul põleti osas etteheide puudub. Robustne ja üsna töökindel. Puudus, mis mina küttesüsteemis näen täna on suur küttematerjali kadu katla igakordsel ülessoojenemisel. ~0C juures 16 küttetsüklit ööpäevas, mille jooksul katel iga kord 40% ajast töötemperatuurini soojeneb. Temperatuuri langedes kasvab ka tsüklite arv. Näppude peal arvestades läheb ca 40% küttest süstemaatiliselt otse korstnasse. Kui ma paigaldaks näiteks 1000L akupaagi siis saaks mõistlikult eeldada (jällegi näppude peal arvestades), et küttetsüklite arv langeb ligikaudu 4 peale ja katla ülessesoojnemisest tulenev kulu kahaneb ~15-20% peale. See on juba 2.4 tonni aastas ja tänaste hindadega kujuneb kokkuhoiuks 1200€/aastas.

Teine probleem on selles, et katla soojusvaheti läheb kiiresti lendtuhka täis ja sooja kogus, mis tegelikult hoonesse jõuab väheneb paari päevaga oluliselt. Lendtuhast puhastamine polegi nii lihtne, see võtab iga kord paar tundi. Esiteks pean ma laskama katlal maha jahtuda vähemalt 50C juurde. Tulenevalt vajadusest katla seest välja võtta vaheplaat, mis eraldab põlemiskambrit soojusvahetist. See on selline kolme sammuga ülesanne, kus toiming käib läbi kütteluugi: esiteks kergitan plaadi (8mm teras) üles, siis libistan 2 cm tagasi, seejärel keeran diagonaali ja võtan välja. See kõik on tuline ja samal ajal pudeneb sealt vahelt tulist tuhka. Teise sammuna pean ma avama suitsukäigu puhastusluugi, mis käib kahe liblikaga kinni. Ja alles nüüd saan ma suitsukäigu ja soojusvaheti puhtaks roobitseda ja kõik uuesti tagurpidi kokku panna ning tule uuesti süüdata.

Mida tasub tähele panna on asjaolu, et kuni möödunud talveni oli puitbrikestist tulenev kW hind suhteliselt soodne, ca 4 senti kW, tänavaasta on seesama kW hind juba 10-11 senti. Nüüd katla kasutegur ntx 70% toob hinna 14sendi juurde ja muud kaod (minul arvestuslikult 40%) kergitavad kw hinna juba 23 sendini. Siin on kust kokku hoida ilma hoonet kapitaalsemalt remontimata.

[kunn24]

Katla stanby-s olles ei tohiks sooja korstnasse minna. Teie jutt tõestab, et läheb, sest kui ülemääraselt ei jahtu, siis pole ka vaja vaeva näha ülessoojendmiseks. Nii, et vaja vastust, kas katla töö peatudes vuhiseb korstna kaudu edasi?

Puudus, mis mina küttesüsteemis näen täna on suur küttematerjali kadu katla igakordsel ülessoojenemisel.

Robustsest põletist ei maksaks liiga õnnelik olla.
Akupaak ise sooja ei tooda.

[ping]

... Mida tasub tähele panna on asjaolu, et kuni möödunud talveni oli puitbrikestist tulenev kW hind suhteliselt soodne, ca 4 senti kW, tänavaasta on seesama kW hind juba 10-11 senti. Nüüd katla kasutegur ntx 70% toob hinna 14sendi juurde ja muud kaod (minul arvestuslikult 40%) kergitavad kw hinna juba 23 sendini. Siin on kust kokku hoida ilma hoonet kapitaalsemalt remontimata.

Sellise kWh hinna juures soovitaks teha nädalane testkatse, kus stabiilse välistemperatuuri nädalal märkida üles iga päev siseõhu/välisõhu ja radiaatorite temperatuurid, ning iga päev kasutatud kütusekogus (kaaluda kasvõi saunakaaluga) ja sellest lähtuvalt saab modelleerida hoone soojavajaduse erinevatel temperatuuridel.
Pärnus peaks mere lähedus oluliselt talveilma pehmendama ja hoidma nulli lähedal?

Arvutada Õ/V soojapumba lisamise süsteemi kasumlikust keskmiste talitemperatuuride juures ja jätma katla varuks tõelise talvekülma nädalaks.

Kuna puidupõhise kütuse nõudlus on suur, siis erinevate kütuste hinnasuhe jääb veel pikemalt kestma umbes samale tasemele.

[Coolhouse]

Küttesüsteem jahtub kiiresti maha ja siis tuleb hakata uuesti kütma.
Soojus läheb tuppa ikka.
Lihtsalt ei mõtestata lahti miks temperatuur katlas kiiresti alaneb.

Võtke nt auto. Kiirendus 0...100 km/h võtab kõvasti energiat kuid pärast ühtlase kiirusega sõites läheb kütust vähem. Ei saa kuidagi neid kahte asja üksteisest eraldi vaadata.
See et katlas temp kiiresti alaneb on tagajärg. Peavalu ise on see et maja tarbib liiga palju soojust sellise primitiivse kütteviisi jaoks.
Ei leia sealt akupaagist tuhandeid eurosid kui maja endiselt sooja(raha) sööb.

[ping]

Küttesüsteem jahtub kiiresti maha ja siis tuleb hakata uuesti kütma.
Soojus läheb tuppa ikka.
Lihtsalt ei mõtestata lahti miks temperatuur katlas kiiresti alaneb.
....
See et katlas temp kiiresti alaneb on tagajärg. Peavalu ise on see et maja tarbib liiga palju soojust sellise primitiivse kütteviisi jaoks.
Ei leia sealt akupaagist tuhandeid eurosid kui maja endiselt sooja(raha) sööb.

Eeldatavasti asub katel ja jaotustorustik keldris ning nende välispindalast eraldub keldriruumi oluline soojusenergia hulk, mis tuppa ei jõua.

Milline õhutemperatuur on keldris?

[macintosh]

Võtke nt auto. Kiirendus 0...100 km/h võtab kõvasti energiat kuid pärast ühtlase kiirusega sõites läheb kütust vähem. Ei saa kuidagi neid kahte asja üksteisest eraldi vaadata.

Ma ei tea, kas ma saan valesti aru aga kui pidevalt kiirendada-aeglustada siis kulub ju märkimisväärselt enam kütust, kui ühtlase sõiduga. Minu arusaam oli see, et mul toimub hetkel pidev aeglustus-kiirendamine. Akupaagiga saaks nagu neid kiirendusi vähendada ja rohkem ühtlast sõitu nautida. Või saan ma asjast totaalselt valesti aru?

Jaotustorustik on jah suures osas keldris aga on isoleeritud, läbiviigud seintest ja põrandatest mitte. See soojus läheb ju samaoodi hoonesse, nagu radiaatoritestki tulev. Keldris üldiselt on ca ~14C, katlaruumis märgatavalt rohkem. Kui katlaruumi uks kinni siis tõuseb seal temp 23-25C peale ja mujal langeb ca 10C peale. Ma olen eelistanud ust lahti hoida, et soojus ühlasemalt jaotuks.

Katla stanby-s olles ei tohiks sooja korstnasse minna. Teie jutt tõestab, et läheb, sest kui ülemääraselt ei jahtu, siis pole ka vaja vaeva näha ülessoojendmiseks. Nii, et vaja vastust, kas katla töö peatudes vuhiseb korstna kaudu edasi?

Eks midagi sinna kindlasti läheb, sest esiteks pole katel õhutihe ja teiseks uhatakse iga käivitustsükli alguses katlasse sama kogus õhku, mis põleti täisvõimsuse korral aga kütet pole alguses niiplaju ees, et see õhk põlemisel kõik ära tarbitaks. Kuhu mujale, kui korstnasse ta läheb. Sellest ilmselt kiirem temp kukkumine (2-5C) esimese 10 min jooksul pärast küttereziimi käivitamist. Ma ei näe muud mõistlikku seletust. Ja kolmandaks ei suuda minu meelest ventilaator põleti täisvõimsuse korral enam piisavalt õhku ette anda, selleks, et põlemine oleks täielik. Sekundaarõhu klapp peab olema vähesel määral avatud (ca 2 mm servast), et kõik suitsugaasid ära läheksid. Klapil puudub igasugune automaatika. Käsitsi keerad peale ja käsitsi keerad maha.

Ma olen varasemalt katsetanud, et kui vähendada kütuse etteannet nii, et suitsugaasi temp on alla 150C siis katel ei soenegi korralikult üles nõutava temperatuurini ja põleti on kogu aja küttereziimis. Sellisel juhul on kütuse kulu tohutu. Suitusgaasi temperatuuril 150C peal jääb samale tasemel pidama või soojeneb väga aegalaselt ja sealt ülespoole alles tempo kiireneb silmnähtavalt. Küttetsükli lõpuks on suitsugaasid 180-200 juures ja soenemine toimub ca 1C/minutis ja siis on tsükkel sisuliselt läbi ning katel jääb tunniks pausile. Pausi ajal termomeeter minu arust alla 100C ei lange. Slepe ise on neljakandile ja metallist, umbes 1.5 m pikk, kivivillaga isoleeritud.

Üles mineva vee temp (pühapäeval, välise õhutemperatuuriga 0C) ~37-40C ja tagastuv 5-7C sellest madalam.

[macintosh]

Sellise kWh hinna juures soovitaks teha nädalane testkatse, kus stabiilse välistemperatuuri nädalal märkida üles iga päev siseõhu/välisõhu ja radiaatorite temperatuurid, ning iga päev kasutatud kütusekogus (kaaluda kasvõi saunakaaluga) ja sellest lähtuvalt saab modelleerida hoone soojavajaduse erinevatel temperatuuridel.
Pärnus peaks mere lähedus oluliselt talveilma pehmendama ja hoidma nulli lähedal?

Pärnus on jah õige natuke soojem, sõltuvalt kuust võib keskmine kütteperioodil kõikuda 0.2 ja 1C vahel võrreldes Tallinnaga. Aga see 0 juures on pigem soovunelm: 2021/22 talve keskmised: dets -4.2, jaan -1.2, veeb -0.2, märts -0.1. 2019/2022 oli isegi külmem. Nende nelja kuu keskmine on -1.4C.

Kaalumise mõte kõlab hästi aga see pole teostatav, sest punkri põhi on tasapinnaline ja mõistliku etteande saamikseks põletisse peavad punkri põhja monteeritud tigu ja segamisrattad olema küttega täielikult kaetud. See, kas ma lisan pooltühja 900L kontenerisse kaks või kolm 25kg kotti pole silmaga eristatav ega mõistlikul viisil mõõdetav. Ainuke, mis ma täna tean, et keskmine kulu on hetkle 2 kotti ööpäevas (50kg = ~245kW*).

*Ma arvestan, et briketi kütteväärtus on ca 4900kW/tonn.

[Kalvis]

Ise vastasid kuidas soojustada. Jah, kui saad siis keldri poolt vahtplast lakke kleepida, lae poolt kas parem soojustus asemel (kui seal onliiv või saepuru) või kui juba asisem siis kiht villa peale laotada. Lisaks aknad ära tihendada, uksed korda - tuleb ka sealt lisa.
Lendtuha jutt viitab külmale veele mis katlasse tuleb, Selleks lisatakse üks lihtne sõlm vahele ja vähemalt katel tahmab vähem. See igapäevane katla puhastamise jutt on tuttav, kel sõlm puudu need räägivad sama.
Kõik - rohkem ei teekski

[mote]

Kas küttesüsteemis on katla väike ring 3-tee regulaatoriga, mis ei lase katlal liiga maha jahtuda leegihoidmisel ja võimaldab kiiremat töötemperatuuri saavutamist. Mitu ringluspumpa on süsteemis, katlal eraldi ja kütteringil eraldi pump?
Mille pealt süsteem otsustab millal katlas töötsükkel algab, kust saab automaatika oma sisendi?

[kunn24]

Ma olen varasemalt katsetanud, et kui vähendada kütuse etteannet nii, et suitsugaasi temp on alla 150C siis katel ei soenegi korralikult üles nõutava temperatuurini ja põleti on kogu aja küttereziimis. Sellisel juhul on kütuse kulu tohutu.

Kas samaaegselt keerasid õhku ka vähemaks?

[macintosh]

Kas küttesüsteemis on katla väike ring 3-tee regulaatoriga, mis ei lase katlal liiga maha jahtuda leegihoidmisel ja võimaldab kiiremat töötemperatuuri saavutamist. Mitu ringluspumpa on süsteemis, katlal eraldi ja kütteringil eraldi pump?
Mille pealt süsteem otsustab millal katlas töötsükkel algab, kust saab automaatika oma sisendi?

Üks küttering on. Katlal pole oma väiksemat ringi. Ringluspump on 1 ja ainus ning sama pump ajab ringi nii katla vett, kui ka radiaatoritesse minevat küttevett. 4T (või on see 3T?) kraan (tootja on ESBE) istub otse katla peal ja segab seal katlast tulevat ja ringilt tagastuvat ning üles minevat vett.

Ma ei tea, palju allolevalt pildilt paistab aga paremal on katla peal on ventiil, mis vett segab ja seda vastavalt küttegraafikule üles saadab. Seal on nii katla sisend, väljund, kui küttesüsteemi vee ülesjooks ja tagastus. Vasakul, üles mineva toru peal paistab pump, mis kogu süsteemi ringi ajab (Wrisbo, kusjuures küttesüsteemi pojekteerija-ehitaja on paigaldanud tarbevee tsirkulatsioonipumba mitte kütttevee oma).

Tsükli alguse ja lõpu üle otsustab katla peal olev termostaat (vasakul, katla ülemises nurgas olev punane kastike). Tsükkel algab, kui katla temperatuur langeb seadistatud temperatuurini või sellest madalamale (antud juhul 80C) ja lõpeb, kui +5C kõrgem temp on saavutatud. Tsükli lõppedes, pärast ventilaatori-teo peatumis tõuseb temp veel "inertsist" umbes 2-3C jagu.
Küttetsükli alguses, kui käivituvad ventilaator ja tigu hakkab katla temp langema märkimisväärselt kiiremini, kui seda pausi ajal. Selle 10 min jooksul langeb vee temperatuur tüüpiliselt 2.5 -5C. Põleti max võimsusel, mis peaks olema 35kW. Põleti ei käivitu täsisvõimsule kohe vaid saavutab oma täisvõimsuse ca 5 min jooksul altes tsükli algusest. Ventilaator töötab kogu aja täisvõimsusel, ventilaatorit läbiv õhuhulk on kogu aja ühetaoline ja seda reguleeritakse manuaalselt ventilaatori peal oleva siibriga.
Paus kestab tüüpilisel 60-65 minutit ja selle jooksul langeb katla vee temp 5-7C. Sõltuvalt siis sellest, kui palju "inertsist" üle tõusis. Pausi ajal toimub leegi hoidmine: iga 10 min tagant käivitatkse 20 sekundiks ventilaator ja etteanne.

Katla peal olev seguventiil saab oma sisendi juhtplokist (väiksem hall karp seinal, kõige vasemal pool) mille külge on ühendatud välistemperatuuri andur. Juhtplokk võimaldab valida küttegraafikut skaalal 0-10 ja korrigeerida öiseid ja päevaseid küttevee temperatuure.

Kas samaaegselt keerasid õhku ka vähemaks?

Jah. Ikka.

----
Ma sain nüüd ühe kütteinseneri käest vastuse. Suures plaanis algas sõnadega "tööd on liiga palju ... konsulterida ei jõua .... aga annan siiski oma kiire arvamuse". Lühidalt kokku võttes:
* otsustades tööreziimi järgi on katel on liiga suure võimsusega ja seetõttu veetakse läbi katla liigses koguses lisaõhku, mis vähendab kasutegurit. Sellisel juhul pole puhverpaagist abi.
* katel on liiga võimas ja ei soojene piisavalt kiiresti üles, sellest tulenevalt ilmselt liiga palju lendtuhka ja madal kasutegur
* katla töötemp on liiga kõrge aga see on ainuke võimalus vältida soojusvaheti tahmumist (liiga suure katla korral)
* kui katel ja põleti on sama võimsusega siis on katel antud põleti jaoks liiga suure võimsusega (katel 35kW, põleti kuni 35kw)

[Kalvis]

Kahtlane inseneri jutt.
Õhu osas võib siiski õigus olla - kui liiga palju õhku puhutakse läbi siis see viib sooja korstnasse. Seda saab muuta põletis õhu reguleerimisega. Edasine puhverpaagi jutt on jama...
Tahmamise vältimiseks peabki katel töötama kõrgemal temperatuuril. See on just vaja saavutada, mitte vältida!
Naljakoht 35 kW katlale ongi õige just 35 kW põleti.

[macintosh]

Ma kipun nõustuma sellega, et katel on hoone jaoks liiga suur. Samuti olen ma vaatluse teel jõudnud selleni, et katel läheb mõistlikus tempos soojaks ikka alles siis, kui põleti võimus on maksimumis s.t. 35kW. Maksimumini jõudmine võtab aega 8-10 min ja selle aja jooksul langeb katla vee temp ~2.5C jagu, ehk 2x kiiremini, kui eelneva, 60 minutilise säilitusreziimi jooksul, mil ventilaatorit käivitatakse vaid 6x20sek.

See puhverpaagi osa jäi mind siiski vaevama ja ma ei suuda kuidagi aru saada, miks puhverpaagi korral mul olulist võitu pole. Kõige suurem kadu paistab tekkivat siis, kui katel tööreziimini soeneb. Ehk siis mida pikemat aega katel optimaalsel reziimil töötab seda väiksem kadu.

Täna kestab 260L veesärgi najal paus ~60 minutit. Tõstes veesärgi suuruse 1000L võrra peaks pausi pikkus kasvama ka vastav arv kordi. Akupaagi korral pole ma enam seotud 5C tepmeratuuride vahega. Muidugi on akupaagil endal mingi kadu aga see peaks siiski olema oluliselt väiksm, kui täna kortnasse läheb ja erinevalt korstnasse mienavst soojast jääb akupaagist lekkiv suures osas ikka hoonesse.
Akupaagi saaksin kütta temperatuurini 90C ja lasta sellel vabalt 60C peale langeda, enne kui kütmist alustan. Sellisel juhl oleks lisaks juurde saadud mahule ka kõikumine 3.5x suurem, mis omakorda tähendaks vähem tsükleid ja pikemaid pause. Mis minu arutluses siin valesti on?

Üks asine mõte käidi mulle küll välja: paigaldada süsteemi soojusarvesti - see annaks mulle ettekujutuse, kui palju sooja hoone tegelikult tarbib. See on küsimus, mida ma pole suutnud seni ise välja mõelda ega arvutada. Oskab keegi soodsama otsa soojusarvestit soovitada?

[Kalvis]

Lähed fantaseerima. Sul on akupaak. Sul on põleti seadistus vale, kuigi taban mõtet miks on.
Kui sul oleks küttesüsteemis tagatud katlal minimaalse temperatuuri kaitse (>65 C) (päästab tahmumisest) ja põleti on kas pikalt täiesti OFF (na uuriks kas see oleks võimalik) siis põhimõtteliselt töötaks katel kord päevas küttes akupaagi koos radikatega 25 C pealt ülesse 80 C ja edasi tiksub terve päev asi akupaagi peal. Selle mahu juures tuleks üks lülitus päevas. Võibolla rohkem, kuna maja on soojustamata.
sul on põleti seadistatud 75 C sellepärast, et katlal puudub külmavee kaitse. Selle nipiga on tagastuv vesi 75 C ja katel ei tahmu. Kui tahmub siis pole midagi teha. Katla tahmumise vältimiseks peabki see töötama 35 kW juures ja see on sul olemas.
Põleti peabki minema 75 C juures leegisäilitusse. Kui aga täismahus õhku läbi uhab siis jah - palju sooja läheb korstnasse. Seega ainus mis kohe ette võtta tuleks oleks leegisäilituses ventilaatori peatamine ja või täiesti kustu. Ma millegipärast arvan - viimast ei saa teha, kuna puudub süütamine (mis on kaasaegsetel pelletipõletitel.

Tehniliselt vaja oleks - Katel töötaks 25-90 täie rauaga ja kütaks akupaagi soojaks. Siis seisaks katel täiega, vesi katlas ei liiguks ja kogu süsteem töötaks akupaagil kuni jahtub 25 C maha. Ja siis kordub taas.

Kui leeki kustutada ei saa siis tuleb tagada - sel ajal oleks loomulik õhu liikumine, et soe katlast korstnasse ei läheks.

Jäta halamine - katel liiga võimas. EI ole, täiesti OK. Aga põleti on küll kiviaegne ja põhjustab probleeme. Praegu tagatakse katel soojana, et põleti lükkab suurele võimsusele 75 C peal. See ongi tahmamiskaitse.

[macintosh]

Lähed fantaseerima. Sul on akupaak. Sul on põleti seadistus vale, kuigi taban mõtet miks on.

Põleti seadistus on õige vaid täisvõimsusel tööks. Säilitusreziimi ja käivitusreziimi jaoks on see vale. Mõlemal juhul liiga palju õhku liiga vähesele kütusele. Paraku töötab põleti täisvõimsusel vaid ca 50% ajast. Kuna ma õhuhulka ei saa regulaarida automaatselt koos põleti tööreziimi muutusega siis töötabki ta kõikidel muudel reziimidel peale küttereziimi ülimalt ebatõhusalt.

Umbes 10% katla tööajast on säilitusreziimi töö. Seda õnnestuks tõenäoliselt alandada aga ma ei tea, kui palju. Katsetamise küsimus. Tänases seisus on see muidugi kogu kütteperioodi peale kokku ca 1000kg.

Põleti on robustne: tigu ajab kütte põletipeasse ja ventilaator puhub sinna õhku peale. Midabi muud seal pole. Süütmine toimub käsitsi, seega ei saa põletit välja lülitada, sest käsitsi süütamine pole lahendus.

[kunn24]

Tegelikult soojustehniliselt ei ole vaja täisrezhiimi, sest soojusülekanne on seda parem, mida väiksema võimsusega köetakse (eeldusel, et soojusvahetit ära ei tahma).
Kuid põletil peab erinevatel rezhiimidel olema liigõhutegur õige, nii 1,1.
See katel pildi järgi tundus olema veidi tülikalt tehtud, et põletile puudus vaba juurdepääs.

Siit saad märksõnad, mida uurida https://www.slideserve.com/nat/tet-4-69 ... med-2-0-ap
Samuti on selles teemadegrupis (Küttesüsteemid) kateldest heietamisi.

Kuna ma õhuhulka ei saa regulaarida automaatselt koos põleti tööreziimi muutusega siis töötabki ta kõikidel muudel reziimidel peale küttereziimi ülimalt ebatõhusalt.

Siis tuleks mõelda põleti ja kütuseetteande välja vahetamisele nii, et tagatud oleks õige liigõhutegur ja põleti võimsuse moduleerimine nii 3-15 kW vahemikus. Akupaak ise energiat ei tooda, küll aga võib raisata.