Ma vist tõin statistika, et kui palju moodustab Norra heaolust fosiilid + Norral on veel looduslik eripäraga hüdruenergia. Mida hakkavad tegema või keda nad saadavad pikalt kui Norral keelatakse ära ja kästakse sulgeda kõik Põhjameres asuvad puuraugud? Kas Norras tuleb revolutsioon Brüsseli suuniste vastu?
Ei saa aru, millest Sa aru ei saanud, et mina aru ei saanud...
Nii jabur kui see ka ei tundu tahaks ma Sinu käest põhimõttelist vastust, et kas "taastuvenergiale" (nimelt kogu aeg jutumärkides - vt ka kunni viimane kommentaar) üleminek on tingimata vajalik OLENEMATA HINNASTXxx111, kas sinu arvates on vaid 2 valikut, "taskukohane" või olenemata hinnast "taastuv"?
Nii jaburat valikut pole...
Hea val, ma loodan et sa kunagi jõuad sellise mõiste nagu "ratsionaalsus" tähenduse tegeliku sisuni. Näiteks minu jaoks ei ole prügi sõidutamine 50km kaugusele mitte kuidagi roheline ettevõtmine. Pigem ma põletan selle kupatuse maal lõkkes. Ka puud vajavad oma elutegevuseks CO2.val kirjutas: ↑02 Veebr 2023, 22:50 Rohetiigri plaan, mida olen viidanud, räägib optimaalsest. Ise olen mõistliku (optimaalse) hinnaga taastuvenergiale üleminekust rääkinud.... ja pika aja jooksul. Olen nõus maksma peale turutõkete ületamise eest, aga see pole sama. Kustkohast sa selle "olenemata hinnast" võtad?
Fossiilid lõppevad varem või hiljem ja olenemata hinnast, seda ma võin sulle lubada
Esiteks ma pole väitnud, et olen roheline ja seega sa võid vabalt olla minust rohelisem.
Tõesti oleks tore kui nii oleks......üldiselt ei pea fossiile põletama ja nii ei pea ka taastuvenergiale üle minema - need on inimeste tehtavad valikud...
Natuke kommunist ja ihnuskoi... jaja selge, aga mis terroriakte ja kes teeb? Siin vist pingutad üle.
Kommunist pole kuskilt otsast - vastupidi
Ja ma peaks uskuma sellist pläma, et ühe saapapaari põletamine maal tünnis võrdub Iru SEJ 20 aasta jooksul tekkivate dioksiinide kogusega? Iru, kus põhimõtteliselt ainult prügi põletatasegi. Või kui artiklis pannakse kõik vanad saapad ühte patta ega tehta vahet saabaste valmistamise materjalil. Kas tõesti tekib naturaalnahast või täies mahus kunstmaterjalidest valmistatud saabaste põletamise aias täpselt sama kogus dioksiine?val kirjutas: ↑02 Veebr 2023, 23:58 Mis prügi lõkkes põletamist ja vähi teket puutub, siis võiks siin tõepoolest suurt seost näha. Nimelt saastad sa plasti sisaldava prügi põletamisel ümbruskonna pikaks ajaks vähkitekitavate dioksiinidega, mida jagub ka tulevastele põlvkondadele. Vähemalt sedasi kirjutab Maaleht.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/68495 ... vahi-ouele
Kui põletada kodus lõkkes üks paar saapaid, tekitab see sama palju mürgiseid dioksiine kui Iru elektrijaamas (kus prügi põletatakse elektri saamiseks - toim) tekib 20 aasta jooksul.
34aastane veganiaktivist Alicia Day ostis lehma netist ja otsustas looma seejärel Punasele väljakule patseerima viia.kunn24 kirjutas: ↑03 Veebr 2023, 00:55 Kah tore tegelane https://www.ohtuleht.ee/1079191/ameerik ... l-vasikaga
Ega mina ei võrrelnud, sina tõid selle saapapaari lõkkes põletamise näite ML artiklile viidates. Kiikasin korraks Irus põletatava prügi kogust ja sain teada, et seal põletatakse päevas 660 tonni olmeprügi. Nüüd korruta see arv 365 ja tulemus omakorda veel 20-ga. Kas tõesti on see tehnoloogia nii puhas ligi 5 miljoni tonni prügi põletamine tekitab samavähe dioksiide kui ühe saapapaari lõkkes põletamine?val kirjutas: ↑03 Veebr 2023, 08:34 @Urmas, sa uuri tööstusliku prügi põletamise kohta täpsemalt järg enne kui miskit väitma hakkad: 1000+ °C 3 sek jooksul, saasteainete automaatne kontroll ja protsessi seiskamine, kui näitajad paigast ära, suitsugaaside puhastusseadmed jms. Ära seda lõkkes või koduahjus põletamisega küll võrdlema hakka.
Ole mureta, jätkan maal prügi põletamist edasi. Aga metsa alla ka ei viska ja fossiilset kütust ka ei hakka raiskama prügi toimetamiseks jäätmejaama. Maksa kütuse eest, maksa jäätmejaamas, maksa sellest prügist toodetud sooja ja elektri eest ... muudki maksa ja ikka veel vähe.
Midagi ma tasuta ei taha - täpselt turuhinna maksan...
Kõiki asju saab võrrelda, kui leida ühine nimetaja, mille alusel võrdlust teha.
Ütleme nii, et on asju, mida tehakse, aga millest ei tuututata,Ole mureta, jätkan maal prügi põletamist edasi.
. Kuid vähki tekitavad ühendid (ka tahm kuulub siia) võivad seda tehes lenduda. Seega mõistlikum oleks pudelid maha matta? Siin kena virtuaaltuur Iru jäätmepõletusest https://www.energia.ee/irutuur/?language=et
Ping, sa vist ajad kelbast jälle või kustkohast see tarkus pärineb?
Siin väidavad samuti, et ".... jäätmete koduaias põletamine tekitab kõrgemat dioksiinisisaldust kui tööstuslikud põletusahjud. Põletamine tagaaias on eriti ohtlik, kuna see vabastab saasteaineid maapinnal, kus neid on kergem sisse hingata või toiduahelasse kaasata."
Viid jäätmejaama, seal sõidad autoga mäkke, kallutad maha ja sõidetakse tihendajaga üle nii, et tolmupilv käib kauges kaares. Terve mõistusega võttes on see 1 Potjomkini küla, kuid lõpuks harjud igasuguse jamaga. Kusjuures asbest on töötlemata maavara ja betoonijäätmeid endid võib kasutatada täiteks oma kinnistul.Ise arvaks, et eterniiti ei või metsa alla vedada ega maha matta nii nagu ei tohi lõkkes jäätmeid põletada. Eterniidi häda on hind, st selle eest peab tasuma kui see jäätmejaama viia.
Kas tead või arvad? Kui ei tea, siis kontrolli üle, sest ei tundu loogiline jutt.
Aga see jutt oli muidugi kurtidele kõrvadele. Nii, et läks ikkagi 5 tn veoka koormasse ja siis kimaga Tallinna suunas nii, et tolmupilv järgi ja seal maha suure kolina ning tolmupilvega. Otse tihendamist ma vahetult ei näinud, kuid maapind oli peenikesi kilde täis ja mulle teadva info valguses kaetakse ehitusjäätmete kihiga olmejäätmeid, et kajakad ligi ei saaks. Aga masina sõites prügila mäkke oli ka kõrges kaares tolmupilv (oli päikeseline aeg). Kui eterniiti peetaks tegelikult ohtlikuks, siis oleks orgunnitud vähemalt veega kastmine, respiraatorid, prügilast lahkuva masina märgtöötlemine- aga midagi sellist ma ei näinud. Lisaks transpordil, käitlemisel samuti ohtralt niisutamine ja koorma katmine.Näiteks allikast http://murula.eu/failid/visioon/I_linna ... nalyys.pdf lk 18 tsitaat: Asbestideks nimetatakse kiudja morfoloogiaga mineraale. Asbestide hulka kuuluvad kihtsilikaat krüsotiil ehk valge asbest ning amfiboolid amosiit ehk pruun asbest (mineraalina grüneriit), antofülliit ehk sinine asbest (kiudjas erim), krokidoliit (mineraalina ribekiit), tremoliit (kiudjas erim) ja aktinoliit (kiudjas erim). Asbeste kasutatakse peamiselt nende tulekindluse, painduvuse ning keemilise ja mehaanilise vastupidavuse tõttu. Tööstuslikult toodetud asbestist moodustab krüsotiil umbes 95%. Alates 20. sajandi 70-ndatest on asbestide kasutamine vähenenud, sest on tõestatud krokidoliidi kopse kahjustav ning kantserogeenne mõju. Seetõttu on maailma vallutanud asbestivastane hüsteeria, mille käigus on unustatud, et toodetud asbestist 95% koosneb krüsotiilist. Väikse koguse krüsotiili sissehingamine ei põhjusta aga teadaolevalt mingeid terviseprobleeme.
Eterniidis teadupärast on 14% oma omadustelt täiesti teistsugune krüsotiil. Seega oleks vaja teha suur vahe sisse, millise nn asbestiga täpselt tegu on ja kui kantserogeenne see on ja kas selline kogus, millest mul juttu ja tsemendiseguga seotud kujul ja maa sisse maetuna reaalselt üldse on ohtlik.