Ehitusfoorum

Tere !

Sooviks teada, kas asi on ikka päris õige. Ehitaja on tellinud seinakarkassid 195mm. Sinna läheb siis vill, väljapoole leku vent tuuletõkketekstiil ja siis distantsliist + voodrilaud. Kas tõesti on see õige lahendus ? tundub ehitusvõõrale inimesele, et need seinad külmal talvel sooja küll hoidma ei hakka. või tõesti kõik õige ?

Kas ehitaja siis muudkui tellib midagi ja ehtiab ja mingit projekti ei olegi?

Küülaline kirjutas: ↑22 Nov 2022, 11:49 Kas ehitaja siis muudkui tellib midagi ja ehtiab ja mingit projekti ei olegi?

Sama küsimus - kuidas on "asjad" lahendatud on projektis?
Projektis peaks ju olema ka piirdetarindite U väärtused ning kõige muu hulgas ka energiamärgis mille aluseks on projektis esitatud U väärtused

Projektis, seletuskirjas on tuuletõkkeplaat. Ehitajad ja firmaesindaja väidavad, et ehitusjärelvalvele sobib ja täpselt sama efekt. Minu kaine möistus keeldub seda uskumast vöi ma töesti ei saa enam millesti siin maailmas aru.

alfaecho kirjutas: ↑22 Nov 2022, 13:51 Projektis, seletuskirjas on tuuletõkkeplaat. Ehitajad ja firmaesindaja väidavad, et ehitusjärelvalvele sobib ja täpselt sama efekt. Minu kaine möistus keeldub seda uskumast vöi ma töesti ei saa enam millesti siin maailmas aru.

Omanikujärelevalve pädevus pole muuta projektlahendusi, rääkimata ehitajast...
Nõua KÕIGE tegemist projekti järgi ära üldse vaidle / arutle sel teemal...
Juhul kui projekti autoritel on ikka vastav pädevus..

alfaecho kirjutas: ↑22 Nov 2022, 11:29 Tere !

Sooviks teada, kas asi on ikka päris õige. ...

Mingi jama on selle värgiga küll, sest katuse aluskatted on laiusega 1,5m ja tuuletõke seinale on lai 3m.
200mm laia tuuletõkke materjali nimega "Leku Vent" ei paista olemas olema.

3m laiusega tuuletõke välisseinale on olemas:
https://www.ehomer.ee/et/tuuletokke-mem ... 150m2.html
https://puumarket.ee/toode/tuuletokkeka ... ind-3x50m/
Tulemuseta otsing 2m:
https://www.google.com/search?q=Leku+Ve ... s-wiz-serp

Kui hetkel on tuuletõkekangas juba olemas, siis võiks paigaldada projektijärgse tuuletõkkeplaadi ja see tõmmata üle tuuletõkkekangaga, veendudes enne, et ostetud kangas üldse on antud sõlme (välispiirde tuuletõkkeks) sobilik.
Tuuletõkke kangast on tõeline kasu alles siis, kui see on kõikide uste ja akende lengide külge teibitud.

Kui tegu on niiskustõkkega katusele, siis see võib tekitada hoopis seinasisest niiskuskahjustust ja seina prusside mädanemist pikemas perspektiivis!

Ma ei suuda kuidagi leida selle LekuVent (neid on ka erinevaid) tootelehti...
So parameetreid - õhupidavus / veeauru läbilaskvus
Kui ma ei leiaks / mulle ei esitatakas materjali tootelehti siis sellist materjali ma ei kasutaks

Aga siin oleks üks pilt

xxx111 kirjutas: ↑22 Nov 2022, 19:18 Ma ei suuda kuidagi leida selle LekuVent (neid on ka erinevaid) tootelehti...

Kuna ei leia üheski keeles isegi sellise nimega toodet ega keemiatoote kaubamärki, siis see võib olla midagi super head ja salajast mida võõrastele üldse ei müüda.

Või on tegu suvalise rämpsuga, millele on suvaline kleeps peale kleebitud ning müüakse asjatundmatutele kalli raha eest maha.
Et kui inimene laseb omale "tundmatu looma nahka" müüa, ega ta siis aru nagunii ei saa ja protestima ei hakka.

Igal juhul seina soojapidavus kukub, sest kõikidel tuuletõkkeplaatidel on mingigi U-väärtus, mida kangal ei ole. Ja teadmata kogu seina lõiget ja kanga parameetreid on võimatu midagi ennustada

Veekindla tuuletõkkekanga veeauru läbilaskvus on kehv ja antud 20C temperatuuri juures. Minu kogemus katusealuse tuuletõkkekangaga on, et miinustemperatuuridel jäätub niiskus kangal, ta veeauru läbilaskvus sisuliselt kaob ning aina rohkem kondentsvett jäätub kangale. Sulailmaga valgub see vesi soojustusse. Katusealuse kanga all on soojustusvill märg, klassikalise tuuletõkke puitkiudplaadi all mitte.
Kui soojustusest seespool on ideaalne aurutõke, ehk see päästab..

Kui seina läheb 200 + 50 villa, siis palju tuuletõkkeplaat seal juurde annab seda U...vs kangas. Kangal vähemalt üks eelis, liitekohti on vähem. Väga palju vähem. Eelpool mainiti, et kanga peab korralikult siduma akna/uksega. Plaati ei pea?

Töömehena on kangas minu jaoks oluliselt kergem lahendus. Projektis on ette nähtud ja kuidas on võimalik ei ei ole õige asi? Kangad on erinevad, sealt võib tulla probleem.

Kangas tuuletõkkeplaadi peale? Tuuletõkke tuuletõkke peale?

fassaad - 45mm tuulutus - tuuletõkkekangas - 195mm vill - aurutõkkekile - 45mm vill - täiesti standart lahendus või mitte???

@ rundll

Oletan, et eelmine kommeteerija (xil) oli mõelnud "klassikalist ja end aastaid tõestanud lahendust" kus soojustuse peal on tuuletõke siis distants ja siis aluskate jne mitte "2 ühes" kombot
See siis katuste kohta
Seina kohta sama põhimõte - tuuletõke PEAB olema selline, et IGAS OLUKORRAS laseks läbi veeauru

Xil parandab kui mõistsin valesti...

Minu isiklik soovitus oleks samuti vältida "2 ühes" lahendust (ise seda kunagi projekti ei pane) - et see ehitajale ei meeldi pole argument...

xxx111 kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 19:13 ... et see ehitajale ei meeldi pole argument...

Ei ole! Nõus!


Olen kangast kasutanud ca 10 a. Selle aja jooksul pole probleeme näinud. Kõike pikema ajaline "garantii töö" oli 7 a vana maja. Mitte nii väga vana. Aga see koht oli korras. Garantii oli seoses muude asjadega.

Vb mõni pilt jagada, seoses kanga puudustega.

xil kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 17:31 Veekindla tuuletõkkekanga veeauru läbilaskvus on kehv ja antud 20C temperatuuri juures. Minu kogemus katusealuse tuuletõkkekangaga on, et miinustemperatuuridel jäätub niiskus kangal, ta veeauru läbilaskvus sisuliselt kaob ning aina rohkem kondentsvett jäätub kangale. Sulailmaga valgub see vesi soojustusse. Katusealuse kanga all on soojustusvill märg, klassikalise tuuletõkke puitkiudplaadi all mitte.
Kui soojustusest seespool on ideaalne aurutõke, ehk see päästab..

Kui jutt käib sellest momendist kui uues ehitises talvel tehakse siseviimistlust ja niiskuskogujate ja vendi/kütte pealt kokku hoitakse siis olen ka vettinud/jäätunud tuuletõket näinud - nii, et tegelikult pole vahet. Tuuletõkke eesmärk on tõkestada tuult ja lasta läbi mõistlikus koguses veeauru, aga mitte auru mis sisaldab päeva jooksul maalri poolt koos viimistlusega seina kantud vett.

Kui soojustusest seespool on ideaalne aurutõke...

Sellist varianti praktikas ei esine...
Kõik, mis seest väljapoole pääseb saama tõketeta välja - tuuletõkkematerjal peab olema vastav...
Ehitusaegne niiskus peab ka välja saama
Ja kui ei saa siis tehakse midagi valesti
Tööde teostamiseks (sh nö talveperioodil) on küllaldaselt dokumente, juhendmaterjale jms millele tööde teostamine peab vastama ja need esitatakse projektis ja fikseeritakse ka lepingus (normaalse asjade käigu puhul)
Ja kõik mis ei vasta eelpool nimetatule läheb "ehitaja taskust"

xxx111 kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 22:47 Ehitusaegne niiskus peab ka välja saama

Nõus! Aga mitte läbi tuuletõkke, või vähemalt enamasti mitte.
Ehitusaegne niiskus ei ole võrdne hoone tavapärasega ju?

RaJy kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 23:02

xxx111 kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 22:47 Ehitusaegne niiskus peab ka välja saama

Nõus! Aga mitte läbi tuuletõkke, või vähemalt enamasti mitte.

Tuuletõkke materjal peab võimaldama niiskusel väljuda - täpsemalt ei tohi see saada takistuseks niiskuse väljumisel...
Materjalidel on vastavad parameetrid millele miski asi vastama peab, nt tugevusklass, soojajuhtivus, survetugevus, paindetugevus jne "tugevused", keskkonnaklass, kvaliteediklass jne...

xxx111 kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 23:16

RaJy kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 23:02

xxx111 kirjutas: ↑18 Jaan 2023, 22:47 Ehitusaegne niiskus peab ka välja saama

Nõus! Aga mitte läbi tuuletõkke, või vähemalt enamasti mitte.

Tuuletõkke materjal peab võimaldama niiskusel väljuda - täpsemalt ei tohi see saada takistuseks niiskuse väljumisel...
Materjalidel on vastavad parameetrid millele miski asi vastama peab, nt tugevusklass, soojajuhtivus, survetugevus, paindetugevus jne "tugevused", keskkonnaklass, kvaliteediklass jne...

Jällegi nõus. Aga paraku olen näinud ka objekte kus osadele välisseintele pole aurutõket paigaldatud, ventilatsioon on 0 ja samas maalrid töötavad ja tekibki olukord kus tuuletõkkeplaat jäätub ja vill märgub - täpselt sama juhtub ka tuuletõkkekangaga - pole vahet mis materjali kasutada kui seda valesti kasutada. Õigetes tingimustes laseb see kangas samuti niiskuse välja nagu tuuletõkkeplaat. No ei tee suurte tehaste teadurid tootearenduses ka lihtsalt niisama asju - nad on erasektoris mitte riigipalgal.
P.S. Jätsid mu küsimusele vastamata.

Mis puutub küsimusse siis jah, ehitusaegne niiskus pole sama mis ekspluatatsioonis...
Aga see ei tähenda, et sellega ei peaks arvestama
Samuti on koormusolukordi mis on ainult ehitusaegsed aga võivad ületada ekspluatatsioonikoormusi või tekitavad ehitusaegsed koormused eksplutatsiooniolukordadest erinevaid koormuskombinatsioone

Kanga / mitte kanga või "2 ühes" materjalide kasutamine või mitte kasutamine on täiesti vaba valik...
Ja oma valikute eest vastutab valiku tegija...

alfaecho kirjutas: ↑22 Nov 2022, 13:51 Projektis, seletuskirjas on tuuletõkkeplaat. Ehitajad ja firmaesindaja väidavad, et ehitusjärelvalvele sobib ja täpselt sama efekt. Minu kaine möistus keeldub seda uskumast vöi ma töesti ei saa enam millesti siin maailmas aru.

MIlline tuuletõkkeplaat ja mis paksusega on projektis ette nähtud? Mingil juhul ei saa olla kangas sama effektiga. Äkki on projektis 50mm plaat ette nähtud? Soojujuhtivusele see kindlasti mõjub. Plaat aitab ka külmasildasid katkestada.

Küsija peaks kõigepealt projekteerija poole pöörduma konsultatsioonideks, miks üks või teine lahendus on hea või halb.
Antud juhul on tegu projekteerijalt klassikalise lahendusega, mis on lollikindel ja tagab projektis energiamärgise jne.
Ehitaja ettepanek võib talle odavam olla (kuid sinu kaotuste hinnaga) ja ehitusjärelvalvel on kama kaks mis sulle saab, seega nemad sulle head varianti ei paku.
Ise ma saadaks ehitaja soovi kuu peale.

Niiskus ei teki siseruumidesse ainult ehitustööde käigus, vaid inimesed toodavad niiskust ka oma igapäevase elutegevuse käigus (hingeõhus sisalduv niiskus, toidu valmistamine jne.). Kui väljas on külmem kui sees, liigub niiskus seest välja. Väljaspool soojustust olev kangas on sisuliselt välistemperatuuriga ja miinuskraadide korral niiskus jäätub seal alati. Kui ilmade soojenedes see jää sulab ja niiskus soojustusse voolab jääb see tavaliselt elanikele märkamatuks. Vähendab vaid villa soojustakistust ning soodustab soojustuses oleva puidu kõdunemist.

xil kirjutas: ↑29 Jaan 2023, 19:04 Niiskus ei teki siseruumidesse ainult ehitustööde käigus, vaid inimesed toodavad niiskust ka oma igapäevase elutegevuse käigus (hingeõhus sisalduv niiskus, toidu valmistamine jne.). Kui väljas on külmem kui sees, liigub niiskus seest välja. Väljaspool soojustust olev kangas on sisuliselt välistemperatuuriga ja miinuskraadide korral niiskus jäätub seal alati. Kui ilmade soojenedes see jää sulab ja niiskus soojustusse voolab jääb see tavaliselt elanikele märkamatuks. Vähendab vaid villa soojustakistust ning soodustab soojustuses oleva puidu kõdunemist.

Mis Sinu jutu mõte on? Kas arvad, et tuuletõkkeplaat ei jäätu samadel tingimustel? Omadest kogemustest julgen väita, et jäätub küll.
Ja on ikka vahe tavaelul ja kui ehituse ajal näiteks ühel päeval krohvitakse seinad ja valatakse põrandad ja selle segu segamiseks on kasutatud ca 400 liitrit vett 40 ruutmeetrise korteri kohta. +nelja mehe hingamisest tulenev veeaur ja mõni ehk joob kuuma auravat kohvi.

Ehitajad ja firmaesindaja väidavad, et ehitusjärelvalvele sobib...

Mida kuradit?
Tegemist on OMANIKUJÄRELEVALVEGA so see peaks esindama omaniku ehk tellija ehk SINU huve...
Ja ühegi järelevalve töö ei puutu tehnilistesse lahendustesse ja seal puudub neil igasugune määrav sõnaõigus - nende asi on kontrollida, et ehitataks VASTAVALT PROJEKTILE
Sinu asemel paluks ma sellel järelevalvel "kenasti kodinad kokku pakkida ja koju minna"

Ühtlasi ilmestab situatsioon kenasti siin foorumis korduvalt läbi käinud teemat "teeme ise järelevalvet"

Erandid kinnitavad reeglit! Mul on üks objekt olnud kus projekteerija teostas ka järelvalvet. Tuuletõkkeks oli kangas kusjuures.