Liitmiku lekke parandamine

[vtl]

Suvel sai katlamaja ehitatud, vesi sisse lastud, töörõhuga ära testitud ja proovikütminegi tehtud. Kusagilt ei lekkinud midagi.

Nädalapäevi tagasi sai jällegi paar päeva köetud, siis siis seisis nädalakese külmalt. Nüüd avastasin, et akupaagist katlasse tagasituleva mudafiltri all on väike märg plekk. Mudafiltri ja põlve vahel ei rohkem ega vähem kui üks tilk vett. Pühid ära, tekib mingi aja pärast uuesti. Samas lekib piisavalt vähe, et allapandud topsi midagi ei kogune.
Katelt küttes ja soojenedes justkui kadus ära, aga mingi hetk tuli tilk tagasi.

Antud liitmikuga oli see probleem, et keeret ei saanud lõpuni kinni pingutada kuna muidu oleks põlv vales suunas ja/või mudafiltri kork ülespoole jäänud. Seetõttu sai jäetud viimane pool tiiru pingutamata ja loodetud, et keermeliim (Loctite 5776) fikseerib ühenduse(d) piisavalt kindlalt. Selgus, et selles kohas siiski mitte.

Kas ja mida teha? Kas loota, et aja jooksul jääb ise kinni või pigem läheb hullemaks? Kas süsteem hakkab sealtkaudu oma eelsurvet kaotama või nii väike kadu ei muuda midagi?

Ühendus on nii lollakas kohas, et lahtivõtmiseks tuleks katel veest tühjaks lasta ja seal on sadakond liitrit destilleeritud vett sees, millest on veidi kahju. Akupaagi vahel on õnneks kuulkraanid olemas.
Kas on mingit mõtet, kuidas seda liitmikku lahtivõtmata tihendada? Väljaspoolt ilmselt ei pea ükski asi, aga üks avantüür, mis pähe tuli - kahel pool filtrit olevad kraanid kinni, filtrikork ära, sisu kuivaks ja äkki saab sealt korgi vahelt mingit möginat seestpoolt keerme vahele määrida? Sedasama keermeliimi või näpuga mingit hermeetikut v. silikooni? Kas see lollus võiks pidama jääda?

Lisan pildi ka. Lekkekoht tähistatud punase noolega.

[Walter2]

Loctite 5776 spec annab et tegu madalatemp. liidetele (kuni 60 kraadi) - sul seal akupaagis ilmselt kõrgem?
Kas lina/takku või toruteipi ei kasutanud ja jäid lootma ainult keermeliimile - selles ilmselt asja põhjus ongi. Toruliidetes on keermete lõtkud liiga suured et nad ainult keermeliimiga kinni jääksid, eriti veel muutuva temp.-ga liidetes. Võid proovida endakirjeldet meetodit aga ilmselt lahtivõtmisest ei pääse - must toru võiks loota et ajapikku oksüdeerub kinni aga messinguga seda lootust pole. Teinekord pane torulina/takuga liitmikud kinni - kõige lollikindlam imho.

[vtl]

Loctite 5776 spec annab et tegu madalatemp. liidetele (kuni 60 kraadi) - sul seal akupaagis ilmselt kõrgem?

Millisest specist sa seda madalatem. liidete asja lugesid?

Henkeli eestikeelsel lehel on küll mainitud, et "Tootel on kasutusluba gaasi ja joogivee rakendustes ja sellel on sertifikaat kasutamiseks joogiveesüsteemides kuni 60°C", aga reaalne temperatuuritaluvus on märgatavalt kõrgem:

https://tds.henkel.com/tds5/Studio/Show ... rization=2

"NSF International
Certified to ANSI/NSF Standard 61 for use in commercial and residential potable water systems not exceeding 82° C.

Tugevusgraafikuid vaadates läheb see keermeliin 120 kraadi juures ainult tugevamaks ja alles 150 kraadi juures hakkab 1000 tunni möödudes veidi nõrgenema. Suurte diameetritega keermete lahtivõtmiseks soovitatakse seda kuumutada 250 kraadini ja siis ta ka läheb pehmeks, mitte ei kao vahelt ära.

Kas lina/takku või toruteipi ei kasutanud ja jäid lootma ainult keermeliimile - selles ilmselt asja põhjus ongi

Keermeliim ja teflonist toruteip või keermenöör ei tööta koos hästi, kuna viimastele ei jää keermeliim külge.
Lina koos keermeliimiga oleks ilmselt aidanud ühenduskohta tihendada, aga see on tagantjäreletarkus.

Teinekord pane torulina/takuga liitmikud kinni - kõige lollikindlam imho.

Kusjuures minu enda kogemustes on just mõni lina ja unipakiga koostatud liitmik aja jooksul läbi immitsema hakanud ja roheliseks oksüdeerunud, aga keermeliimiga pole enne seda kohta veel ühtegi probleemi olnud.

[Walter2]

Kas tohib küsida - miks sa tahad igale poole seda keermeliimi panna? Loomulikult ei tööta see koos lina, taku ega teibiga ja seda pole sinna ka vaja. Ma olen nii aru saanud, et keermeliim kivistub ja moodustab liite aga kui liitmikud temp. toimel hakkavad mängima siis keermeliim ei kompenseeri (ta pole elastne piisavalt), lööb praod sisse ning seetõttu hakkab lekkima. See et keermeliim kannatab väidetavalt 120-150 kraadi ei tähenda, et ta on mõeldud eksplutatsioonis taluma selliseid temp.-de kõikumisi. Kui teha keermesliide takuga ning õigesti, siis ei hakka see kunagi lekkima.
Kui tohib siis räägin, kuidas ma olen takuga liiteid teinud. Takku peab olema piisavalt - ei liiga vähe ega liiga palju. Liite koostamisel peab liide tihedaks minema taku toimel, mitte et saad keerme lõpuni kinni keerata raskusteta ja kõik - sel juhul on takku vähe. Ainuke tihendav element liites on takk, seal pole tihendus koonuseid ega -pindu. Kui umbes 2/3 peal liidet kinni kerates läheb keeramine piisavalt raskeks ning tekib dilemma, kas keerata veel või on oht keere puruks keerata siis on takku õige kogus ning sel juhul jätad viimase nõksu keeramata. Eks taku doseerimine tuleb kogemuste pealt ja asja õppides olen ka mõned keermed lõhki keeranud liigse taku tõttu. Vanasti pandi liitele veel kruntvärvi vahele, praegu on unipak pasta väga hea aga tegelikult saab ka ilma. Pastaga liidet on hea vajadusel lahti võtta. Siiani pole pea 30 aasta jooksul ükski takuga pandud ühendus tilkuma hakanud. Jah - vee trassi sisselaskmiselt võib juhtuda, et keerme vahel võib veidi niiske olla ja isegi tilk tekkida aga päeva-paari pärast on takk lekke kinni paisutanud ja ei leki.

[Urmas]

Kas tohib küsida - miks sa tahad igale poole seda keermeliimi panna?

Kah ei saa aru? Olen keermeliimi kasutanud ainult mõnede mutrite fikseerimiseks, kus tean, et mutter ei tohiks enam paigalst liikuda. Aga toruliitmike fikseerimiseks? Nomaeitea? Vedelal keermeliimil on omadus alluda planeedi Maa raskusjõule ja kui keere ei ole vertikaalne, siis kuhu valgub liim??? Vtl, kogu austusest sinu tarkuse osas, siis kuidas sa sellist pisinüanssi ei ole ette näinud?

Kui tohib siis räägin, kuidas ma olen takuga liiteid teinud. Takku peab olema piisavalt - ei liiga vähe ega liiga palju. Liite koostamisel peab liide tihedaks minema taku toimel, mitte et saad keerme lõpuni kinni keerata raskusteta ja kõik - sel juhul on takku vähe. Ainuke tihendav element liites on takk, seal pole tihendus koonuseid ega -pindu. Kui umbes 2/3 peal liidet kinni kerates läheb keeramine piisavalt raskeks ning tekib dilemma, kas keerata veel või on oht keere puruks keerata siis on takku õige kogus ning sel juhul jätad viimase nõksu keeramata. Eks taku doseerimine tuleb kogemuste pealt ja asja õppides olen ka mõned keermed lõhki keeranud liigse taku tõttu.

Omal ajal(16 aastat tagasi) kogu küttesüsteemi tehes sai kõik liitmikud tehtud taku ja pastaga. Mitte üksi ei ole siiani lekkinud ja kui paar aastat tagasi ÕVSP üleminekul oli vaja ühtkomateist lahti keerata, suhteliselt raskustega allusid lahtikeeramisele. Mingil hetkel oli vaja sugulaste tarbeks teha ka mõningaid torutöid ja olles kõrvalt vaadanud proffide tegemisi, siis avastasin keermenööri, mida olen kasutan aeg-ajalt siiani ja lekkinud ei ole midagi. Juba teine või kolmas topsik keermenööri läheb.
Vtl, mis puudutab seda, et miski asi oleks jäänud veidi vale nurga alla, siis näiteks keermenööri kasutamine minu kogemuste põhjal lubab mingi veerand või pool pööret ka tagasi keerata ilma hilisemate lekke tekkimisteta. See veerand või poolpööret ilma hilisema lekkimiseta on minu jaoks oluline vahest oma teenust osutades, kus näiteks on olnud vajalik dušisegisti horisontaalne asetus. No ei viitsi pärast objektile tagasi minna mingi lekkiva liitmiku pärast.

[vtl]

Härrased, kruvide/mutrite lahtiloksumise fikseerimiseks ettenähtud keermelukusti (nt. Loctite “sinine” 243) ja spetsiaalselt toruliitmike tihendamiseks ettenähtud keermehermeetik (nt. vanem Loctite 577 või uuem 5776) on kaks eri asja. Viimane ei valgu raskusjõu mõjul kusagile ning on selline paksem oranz viskoosne ollus, mis jääb paksu elastse kihina keermete vahele.
Antud tootega lubatakse mäletamistmööda kuni 2” liitmikke ühendada. Pildil olev liitmik on 1 1/4” läbimõõduga.

Miks ma keermeliimi kasutan, mitte takku/lina? Omal ajal (15…20 a tagasi) saigi kõik ainult linaga tehtud. Keermeliimi peale sai üle mindud sellepärast, et linaga koostatud ühendus sõltub rohkem koostaja näpuosavusest ja õigest linakogusest. Liiga vähe - ei tihenda, liiga palju - ei saa kokku keerata, lina jookseb vahelt välja. Kui igapäevaselt seda tööd ei tee, siis on linaga janti rohkem, ajakulu suurem ja tulemus ei ole nii korrektne.
Keermeliim on ennast 1/2, 3/4 ja 1” ühendustes seni kenasti õigustanud, aga ilmselt siis 1 1/4 keere on juba piisavalt suure lõtkuga, et ei jagunud seda sinna piisavalt või oli koostamise praak.

Rääkige parem, kuidas asja saaks ilma lahtivõtmata lahendada?

[vtl]

See et keermeliim kannatab väidetavalt 120-150 kraadi ei tähenda, et ta on mõeldud eksplutatsioonis taluma selliseid temp.-de kõikumisi.

Loctite keermehermeetikute töötemperatuur on -55...+150 kraadi.

[Kalvis]

Seni pole teibi või liimi liitmikud lekkimist iseensest lõpetanud. Terasliitmikud on küll. Jah, viimane kord oli sinu juhtumiga identne -surveproovi ajal ei lekkinud ja järgmine päev oli miniloik all. Vastik oli, tuli kõik lahti katkuda ja uuesti teha. Seekord teibiga ei koonerdanud ja nüüd peab.
Ise püüan kõik küttesõlmed võimalikult sirgete torudega teha (saab paremini uuesti lahti võtta) ja seepärast alupex meeldib (toru paindub) - saab kohe kui kuskil lekib veel parandamist kohe teha - võtta liide lahti, uuesti tihendada ja kokku tagasi. Taku variant on seepärast hea - need lekivad vähem ja saab ka hiljem lahti võtta.
Paljud siiski nii vähese lekke korral löövad käega. Asi siis kord nädalas, kuus või aastas uuesti täitmisvett natuke lisada.

[RaJy]

Pane kauss alla ja korja oma kallihinnaline vesi kokku või kanna "koolikuludesse".
Ise olen viimased 15 aastat eelistanud nööri (Locktite,moment, vahet pole) - ei mäletagi, et mõni liitmik oleks lekkinud. Ja ma ei tee seda tööd igapäevaselt - parimal juhul 3 korda aastas vaja.

[Prill]

Ise harrastustorumehena aastate jooksul pea kõike kasutanud takku, takku koos pastaga, suvalisi keermeteipe, keermenööri, keermeliimi torude puhul ei ole kunagi kasutanud - ei teadnud et olemaski on
Tuleb tunnistada, et takuga liited on osutunud kõige pidavamaks, samas takuga 1/2 torusid teha tahab juba vilumust ja teip/nöör tundub mugavam kerida. Kõige enam probleeme olnud keermeteipidega, aga seda vist ka põhjusel kus tegelikult teipe müüakse samuti soovitusliku torudiameetriga aga tavaliselt kes neid viitsib jälgida ja kasutad seda, mis juba olemas on. Samuti paaril korral juhtunud, kus teip kipub eriti ootamatult otsa saama ja viimane liide jääb nö ausõna peale.

Minul on ka katlaruumis lekkivaid liiteid, üks lausa alupex toru liide mis asub kahesüsteemse boileri taga, seina ja boileri vahel, kus võtmega-tangidega ega millegagi ei pääse liidet pingutama. Takkajärgi tarkusena oleks pidanud need liited-torud enne boileri seinapanemist ära tegema. Õnneks leke esineb vaid juhul, kui boiler maha jahtub nt soe vesi ära tarbitakse, niipea kui boiler soe, leke lakkab ehk enamus ajast leket ei eksisteeri.
Ise ei viitsiks tilga pärast küll midagi lammutama hakata eriti tehnoruumis, saaks aru kui toas radika juures tops all ja see ei lähe mitte. Lisaks on võimalus, et leke siiski aja jooksul ise lakkab, kuigi süsteemis on destileeritud vesi (mis on minu jaoks arusaamatu), siis katla, boileri torude jm veega kokkupuute pinnal on igasugu ollust, mis vette satub, samuti torude, metallide jm materjalid reageerivad ka destveega, julgeks arvata, et juba mõne aja pärast see vesi ei ole enam väga destvesi vaid on nö saastunud ei anna enam destvee omadusi välja - see vette sattunud ollus satub ka sellesse lekke kohta ja võib selle aja jooksul ummistada ning leke lakkab.
Olen ka selliseid lekkeid kogenud, kus leke on nii väike, et ei suuda isegi tilka moodustada, ainult näpuga toru alt katsudes saab näpu märjaks - sellised lekked on ise lakanud, arvatavalt just põhjusel, kus lekkekoht on ummistunud vees oleva materjaliga, samuti oksüdeerumine võib toimida, mis toimib just vee ja hapniku kokkupuutekohas ehk lekke kohas, kus korrosioon kasvab lekke välispinnalt sissepoole kuniks ka lekkekoht ummistub.
See sügis vahetasin oma katlasüsteemi pea 20 aastat vanad automaatõhutid välja, üks oli lootusetult kinni korrodeerunud, samuti messingist aga paksu rohelise oksiidimögaga ummistunud - arvatavalt koos õhuga aja jooksul lekkis ka vedelikku ja soodus kombinatsioon oksüdatsiooniks viis õhuti lõpliku ummistumiseni.