Vannitoa põranda koormamine

[likoor]

Tere!

Lihtne küsimus võib-olla mõnede jaoks, aga hetkel ei suuda kuskilt leida head nõu või informatsiooni, mille järgi seda arvutada.

Sai tehtud vanasse suvilasse vannitoapõrand betoonist. Kõigepealt välja visatud praht vana puitpõranda alt, lisatud u. 50cm sõelutud liiva, see tihendatud mitmes etapis nii veega kui tampides, selle peale omakorda 200mm EPS ja lõppu valatud u. 11cm paksune raudbetoon (6mm armatuur, 150mm silm). Servad ei kanna lintvundamendi/sokli peal, on eraldatud 50mm EPS-iga. Põranda möödud on 210x280cm. Kalkuleerituna on betoonplaadi mass u. 1,5-1,6 tonni.

Algne mõte oli panna dušš vannitoa nurka, aga nüüd selgus, et ikkagi soovitakse vanni. Vanni puhul siis vaataks juba korralikuma n-ö. kivimassist vanni, aga need kaaluvad omajagu (u. 100kg). Mahutavad u. 250 liitrit vett ja kui suur mees peaks seal veehunniku sees püsti tõusma, lisandub veel oma 100kg. Ehk siis pea pool tonni lühiajalist koormust võib olla reaalne. Vanni möödud u. 170x75cm.

Küsimus selles, kas sellise raskuse betoonplaadi nurka pannes võib olla liigne koormus? EPS-ile? Betoonplaadile endale? Juhul kui liivapadi peaks vajuma ebaühtlaselt aja jooksul?

[RaJy]

110 mm raudbetooni? Sinna võid linttraktoriga peale sõita. Toapõrandaks ( vanniga või ilma) oleks 70 mm küllalt olnud.

[Küülaline]

suur mees peaks seal veehunniku sees püsti tõusma, lisandub veel oma 100 kg

Et kui on pikali siis on kergem või?

[ping]

... Küsimus selles, kas sellise raskuse betoonplaadi nurka pannes võib olla liigne koormus? EPS-ile? Betoonplaadile endale? Juhul kui liivapadi peaks vajuma ebaühtlaselt aja jooksul?

Betooniga vaevalt midagi suurt juhtub aga EPS selle all võib ajajooksul vajuda mingil määral.
Kui palju vajub võid katsetamisega näha koormates seda põranda osa mingi sobiva raskusega (näiteks tellisehunnikuga või raamatutega) ja põranda servas mõõta vajumist seina suhtes.
Saadud vajumise mõõdu võtad lõplikul servaviimistlusel/silikoonimisel arvesse, et kui lai pilu on vaja jätta.

(Tänapäevaste ja prognoositud tulevaste energiahindade juures peab jõukas mees olema, kes omale täna vanni elamisse paneb, sest 300L pesuvee soojendamine vajab ca 14kWh soojusenergiat.)

[Urmas]

Algne mõte oli panna dušš vannitoa nurka, aga nüüd selgus, et ikkagi soovitakse vanni.

Ei tea miks, kuid kipun arvama, et selle idee autor on sinu naissoost kodune direktor. Ma ei tea mis valemiga ja keda sa appi palkad, kuid soe soovitus oleks palgata keegi, kes süstib vanni idee autorile väga tugeva kinnisidee, et vann on täielik jama, mõtetu raha ja aja raiskamine.
Kunagi kui oli meie korteri ümberehitus, siis sai koduse direktori tungival nõudmisel paigaldatud ka vann ja minu vastuväiteid ei arvestatud. No eks esialgu sai uudsuse mõttes ka mõned korrad vannis ligunetud, kuid minu jaoks tundus see suht mõtetu tegevusena. Esimesed paar aastat kasutas kodune direktor mullivanni sihtotstarbelisena, aga siis hakkaks vann muutuma kohaks, kuhu pidi sisse ronima, et lihtsalt duši all käia. Lõpuks sai ka direktor asjast aru ja hakkas mulle vaikselt peale käima, et võiks ikka vannitoa ümber teha ja oleks lihtsalt duši all käimise koht. Ju teda kah tüütas ära see pidev üle vanni ääre ronimine, kardina ette tõmbamine, kardina kleepumine vee õhuvoludega jnjne. Paar aastat hiilisime kabiinide klaaskülgi8soodsamaid variante) ja direktor ei jõua enam ära kiita.
Nagu esimesest postitusest aru sain, siis vanni soovitakse suvilasse. Usu, suvilas on 10 000 muud asja teha kui vannis vedeleda. Parem tee kasvõi üks väike algeline saun ja te tunnete sellest suuremat mõnu. Meil maal käivad peale saunas kuumaks ajamist ennast näiteks külma vee all karastamas(välidušš pannakse jooksma) või suvel on välidušš ühendatud voolikuga(50m), mis päiksepaistelise ilmaga soojeneb iga poole tunni tagant parasjagu karastava temperatuurini.

[likoor]

suur mees peaks seal veehunniku sees püsti tõusma, lisandub veel oma 100 kg

Et kui on pikali siis on kergem või?

Pikali/püsti - ei ole tegelikult vahet.

Algne mõte oli panna dušš vannitoa nurka, aga nüüd selgus, et ikkagi soovitakse vanni.

Ei tea miks, kuid kipun arvama, et selle idee autor on sinu naissoost kodune direktor. Ma ei tea mis valemiga ja keda sa appi palkad, kuid soe soovitus oleks palgata keegi, kes süstib vanni idee autorile väga tugeva kinnisidee, et vann on täielik jama, mõtetu raha ja aja raiskamine.
Kunagi kui oli meie korteri ümberehitus, siis sai koduse direktori tungival nõudmisel paigaldatud ka vann ja minu vastuväiteid ei arvestatud. No eks esialgu sai uudsuse mõttes ka mõned korrad vannis ligunetud, kuid minu jaoks tundus see suht mõtetu tegevusena. Esimesed paar aastat kasutas kodune direktor mullivanni sihtotstarbelisena, aga siis hakkaks vann muutuma kohaks, kuhu pidi sisse ronima, et lihtsalt duši all käia. Lõpuks sai ka direktor asjast aru ja hakkas mulle vaikselt peale käima, et võiks ikka vannitoa ümber teha ja oleks lihtsalt duši all käimise koht. Ju teda kah tüütas ära see pidev üle vanni ääre ronimine, kardina ette tõmbamine, kardina kleepumine vee õhuvoludega jnjne. Paar aastat hiilisime kabiinide klaaskülgi8soodsamaid variante) ja direktor ei jõua enam ära kiita.
Nagu esimesest postitusest aru sain, siis vanni soovitakse suvilasse. Usu, suvilas on 10 000 muud asja teha kui vannis vedeleda. Parem tee kasvõi üks väike algeline saun ja te tunnete sellest suuremat mõnu. Meil maal käivad peale saunas kuumaks ajamist ennast näiteks külma vee all karastamas(välidušš pannakse jooksma) või suvel on välidušš ühendatud voolikuga(50m), mis päiksepaistelise ilmaga soojeneb iga poole tunni tagant parasjagu karastava temperatuurini.

Nii on, naispool seda soovib ja kuna teisele korrusele tuleb nagunii tavaline dušš, siis mõtlesin, et las siis jääb see vaidlus. Lastel ka vannis lõbusam, kuni nad väiksed on. Enda jaoks pole väga vahet, ka vannis saab kiirelt n-ö duši all käia.

Suvilast vaikselt saab elumaja, seetõttu ka selline asjade käik. Õnneks on saun olemas, kus hetkel samuti põrandavalu pooleli ja tuleb dušš. Seda voolikudušši sai isegi kasutatud suvel, väga mõnus, aga külmal ajal keeruline.

110 mm raudbetooni? Sinna võid linttraktoriga peale sõita. Toapõrandaks ( vanniga või ilma) oleks 70 mm küllalt olnud.

Natuke üledimensioneeritud, aga eks seda ka seetõttu, et betooni segasime ise liivast, killust ja tsemendist.

... Küsimus selles, kas sellise raskuse betoonplaadi nurka pannes võib olla liigne koormus? EPS-ile? Betoonplaadile endale? Juhul kui liivapadi peaks vajuma ebaühtlaselt aja jooksul?

Betooniga vaevalt midagi suurt juhtub aga EPS selle all võib ajajooksul vajuda mingil määral.
Kui palju vajub võid katsetamisega näha koormates seda põranda osa mingi sobiva raskusega (näiteks tellisehunnikuga või raamatutega) ja põranda servas mõõta vajumist seina suhtes.
Saadud vajumise mõõdu võtad lõplikul servaviimistlusel/silikoonimisel arvesse, et kui lai pilu on vaja jätta.

(Tänapäevaste ja prognoositud tulevaste energiahindade juures peab jõukas mees olema, kes omale täna vanni elamisse paneb, sest 300L pesuvee soojendamine vajab ca 14kWh soojusenergiat.)

Energiateemal täiesti nõus ja eks see on kindlasti üks suurimaid vastuargumente. Aga proovin ära tellistega, saab näha kui palju vajub.

[pikk88]

Ühel tuttaval on mõõtudelt analoogse plaadi peale laotud tellistest saunaahi ja korsten ning siiani ei ole see ehitis kuhugile vajunud.
Vanni kasutamine ja ehitamine on säärane kahe otsaga asi, et vannis saad kähku dušši all käia kuid duššinurgas vanni võtta on "natuke" keeruline. Kunagi korteris remonti tehes tahtsin ka vanni välja visata, kuid kuna esivanemad seda plaani heaks ei kiitnud siis jäi asi vanaviisi. Praegu ikkagi mugav kasutada ning kui seda natukenegi tundega teha siis pole ka mingit kardinat ette vaja. Põrand vesiseks ei saa.

[ping]

Ühel tuttaval on mõõtudelt analoogse plaadi peale laotud tellistest saunaahi ja korsten ning siiani ei ole see ehitis kuhugile vajunud. ...

Korstna tõmbele 1mm vajum oluliselt ei mõju aga kui pesuruumi põranda serva, tõmbab 1mm laiuse prao ja kogu seina mööda allavalguv vesi hakkab jooksma põranda alla, siis on paha.

... Kunagi korteris remonti tehes tahtsin ka vanni välja visata, kuid kuna esivanemad seda plaani heaks ei kiitnud siis jäi asi vanaviisi. ...

Vann korteris või eramus nõuab erinevaid küttelahendusi.
Korteris, kus soe vesi tuleb ühisest suurest katlamajast, pole tehniliselt vahet, et mitu korda päevas vanni kasutada.
Aga eramus oma isikliku kütteseadmega sooja vett tehes ja kui ühel päeval on soov kolme last eraldi vees vannitada ning kui pesuvee soojendamiseks on vaja ühes päevas 60kWh soojusenergiat, siis peab terve hoone soojavarustuse süsteemi võibolla isegi 5 korda üledimensioneerima võrreldes maja enda soojatarbega, lähtudes sooja vee kulust.
Ehk sellise harvem aga korraga suuremat energiat tarbiva luksuse pärast peaks hoone soojusenergia allika ostma võibolla kordades kallima.

[ping]

suur mees peaks seal veehunniku sees püsti tõusma, lisandub veel oma 100 kg

Et kui on pikali siis on kergem või?

Pikali/püsti - ei ole tegelikult vahet.

On ikka vahe, sest rahulikult vedeleva isiku poolt avaldatav koormus jaotub vanni otste vahel enamvähem stabiilselt aga püstiseisev isik võib olla vaheldumisi nii ühes kui teises vanni otsas.

Kui inimene kavatseb veel vannis kukkuda või muud erutavat "akrobaatikat teha", siis võib vannile mõjuda ka impulsskoormus, mida näiteks seinakinnitusega WC pottide juures (1 kasutaja kohta) arvatakse isegi kuni 400kg kanti olema.

[Walter2]

Kui inimene kavatseb veel vannis kukkuda või muud erutavat "akrobaatikat teha", siis võib vannile mõjuda ka impulsskoormus, mida näiteks seinakinnitusega WC pottide juures (1 kasutaja kohta) arvatakse isegi kuni 400kg kanti olema.

Tugevusõpetus tunneb dünaamilist koormust (Newtoni II seadus) - impulsskoormus rohkem el.tehniline termin.

[ping]

Kui inimene kavatseb veel vannis kukkuda või muud erutavat "akrobaatikat teha", siis võib vannile mõjuda ka impulsskoormus, mida näiteks seinakinnitusega WC pottide juures (1 kasutaja kohta) arvatakse isegi kuni 400kg kanti olema.

Tugevusõpetus tunneb dünaamilist koormust (Newtoni II seadus) - impulsskoormus rohkem el.tehniline termin.

Kuna tugevusõpetus on küllalt spetsiifiline õppeaine, siis võibolla laiemale üldsusele on kergemini mõistetav põhikooli füüsikas läbivõetud "Impulsi jäävuse seadus" ja sõna "impulss" on kasutusel vägagi erinevatel erialadel?

Impulsi jäävuse seadus on üks olulisemaid jäävusseaduseid füüsikas. See väidab, et igasuguste kehade süsteemi impulss on jääv, kui sellele süsteemile ei mõju väliseid jõude. Impulsi jäävuse seadus kehtib nii Newtoni mehaanikas, erirelatiivsusteoorias kui ka kvantmehaanikas. See kehtib sõltumatult energia jäävuse seadusest.

https://et.wikipedia.org/wiki/Impulsi_j ... use_seadus

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... ction/1290