Veevõtu tiigi rajamine

[Urmas]

Uue maja ehitajad hajaasustusse võiks selle artikli järgi veidi kannatada. https://epl.delfi.ee/artikkel/120089492 ... e-oma-tiik

[Kalvis]

Meie bürokraadid on korralikult vindi üle keeranud kusjuures varem see nii hull ei olnudki. Nüüd on siis absolutislik nõue ilmunud - kui tiiki ei raja siis ehitusluba ei saa ja pole kellegi asi... Varem oli tiik soovituslik, st. ehitusluba anti ikka - omanik ise teadis millega majapõlengul riskib.
Minu arust võiks see tiikide nõue olla ja jääda soovituslikuks ning KOV koostöös päästeametiga tegeleb tiigiküsimusega. Kahjuks eestis aga mitte.

Ehitusloa taotlejatele. Kui luba ei anta siis kirjutage kas spinkler süsteem või tiik projekti sisse aga kas te tegelikult viitsite valmis ehitada on teie enda asi. Ainsana saab kasutusloast keelduda aga see on teisejärguline probleem. Ise eelistaks spinkleri sissekirjutamist...
Mina lähtuks talupoeglikust lahendusest.

[pikk88]

Kuidas siis ikkagi selle tiigiga lood on, kui krundil pole piisavalt ruumi? Kui krunt ei ole piisavalt suur, et ühte tiigiloksu sinna nurka ära mahutada siis jääbki krunt tühjaks? No ei hakka mitte selle kolme euro eest artiklit ostma. Ennem ostan siis juba kioskist paberlehe...

[Kalvis]

Ehitad omale 10 m3 paagi. Kui tuletõrjuja riided ostad, puudub vajadus ka 112 helistada - kustutad ise oma maja ära.... (regad ennast vabatahtlikuks tuletõrjujaks)
Kogu see jutt oli seal ajalehes paras jura. Kenad seadused vahel juurde tekkinud. Viide mujale oli - kuskil mujal polegi nii karme nõudmisi ja ei nõuta punktuaalselt karmide nõuete täitmist.

[ifffff]

Huvitav, kas selle tiigi võib niisama kaevata, või algab see jenka ka detailplaneeringuga pihta?

[rein113]

Ehitusteatise alla mahtuva projekti korral ei nõuta seda veemahutit.

[Kalvis]

Ei usu, et niisama. Küll aga saab tiigi joonised, mahud jne lisada maja ehitusprojekti. Ei imesta kui varsti nõutakse tuletõrje tiigi rajamiseks KMH koos valla detailplaneeringu muutmisega...

[Urmas]

Ametnikud oma nõudmistega elavad vist paralleelmaailmas, sest miks selline vastuoluline jutt. Tsiteerin ühtkoma teist artiklist ametnike mõtteid.
"Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe ütleb, et suure ühiskondliku surve tõttu koostab siseministeerium määruse muudatust, mis lubab eri kinnistutel asuvatel hoonetel, mille vahe on üle 40 meetri, nimetada hoone veevõtukohaks lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta. Praegu ei tohi see olla kaugemal kui 200 meetrit, aga kui muudatus jõustub, siis võib kirja panna kasvõi viie kilomeetri kaugusel asuva ja tegelikult maja kustutamiseks pea kasutu veeallika. Siis on seaduse silmis kõik korras, kuigi päästjatel pole sellest mingit kasu, sest linnuke paberil voolikusse vett ei anna.“
Kas neile endile ei tundu see linnukese kirjapanek jabur? Miks nad üleüldse topivad selle tiigi või mille iganes veevõtukoha seadusesse? Või splinker? Aga kui läheb põlema külmikust ja lööb korgid välja, siis kuidas hakkab tööle spliker? Või kui tulekahju puhul on kriitilised esimesed 15 minutit ja päästeamet jõuab kohale 20 minuti pärast, siis ei ole sellest tiigist mingit kasu.

[mote]

Kui ehitusluba taotlesin 2019 siis nõuti ka 10m3 mahuti paigaldamist krundile, kuigi oli ~100m kaugusel oli 200m3 nõukaaegne tuletõrje veevõtu tiik aga ilma aastaringse veevõtu kaevuta. Kuna teadsin, et mõne aasta jooksul ehitatakse hüdrandid tänaval välja siis ei hakanud sõdima ning lisasin projektile selle mahuti ära, teadmises et seda valmis ei ehita. Samal ajal kohalik arendaja ehitas mitu maja enne hüdrantide paigaldamist ja temal polnud ühtegi probleemi ehituslubade ja kasutuslubade saamisel ilma veemahutite paigaldamiseta, eks ta teadis kellega asju ajada.

Sprinkler süsteem on hea, eriti kõrgsurve oma, mis ei tekita suuri veekahjustusi aga sprinkler süsteem nõuab regulaarset ülevaatust spetsialisti poolt mis ei ole ka odav ja süsteem ei tohi ära külmuda seega kuurile seda kindasti ei paigalda.

[Urmas]

"Mari Tikan siseministeeriumist pareerib küsimust sama argumendi teise poolega: asi polegi omanikus, vaid ehitises! „Ajalooliselt on see olnud ehitise omaniku vastutus. Sealjuures ei tee seadus vahet, kas ehitis kuulub riigile, eraettevõtjale või eraisikule. KOV-i kohustus on planeeringutes ette näha veevõtukohtade võrgustik – kes seda hiljem välja hakkab ehitama (arendaja, ettevõtja või kodanik), seda planeeringus määrata ei saa. Seega pole veevõtukoha nõude tagamine suunatud otse ja ainult eraisikule, vaid see on seotud ehitisega,“ selgitab ta."
Kas Mari Tikan elab keskajas? Muidu ollakse väga varmad vastu võtma igatsugu läänelikke "seadusi"(EVS), tuuakse näitena arenenumaid naaberriike ja nüüd selline ekskurss minevikku tänapäeval. Huvitav, miks Mari Tikan ei ole veel aru saanud, et ehitise eest ei vastuta Mari Tikan kui ta annab allkirja veevõtutiigiga või veevõtutiigita ehitise ehitamiseks, vaid ikka ehitise omanik? Mari Tikan ei vastuta millegi eest. Kas Mari Tikan vastutab kohalike päästekomandode likvideerimise eest? Ei usu! Kas Mari Tikan vastutab selle eest, et lähim päästeauto jõuab metsatallu poole tunniga? Ei usu!
Kui kõik hajaasustusse oma maja ehitajad on seaduskuulekad, siis varsti ei tituleerita mitte prantslasi konnasööjateks, vaid eestlasi. No mida sa ikka teed selle nina all hüppava lihaga. Eks ta töötu ole puhastada-kokata, pisikesed teised, aga ega jõevähil rohkem liha ei ole kui keskmisel konnal. Huvitav, kas uppunute statistikas peetakse/hakatakse pidama eraldi arvestust just veevõtutiikidesse uppunute arvu üle? Ja seda uppunud igas vanusegrupis eraldi. Mingi sisetunne arvab, et laste osakaal suureneb. Kas Mari Tikan vastutab selle eest? Ei usu!

[Kalvis]

Kui esimene redaktsioon tuleohutusseadusest oli siis minu teada kohustuslikku kaugust ei olnud. Mõte oli hoopis teine - KOV koos Päästeametiga rajab piisava arvu tuletõrje veevõtukohti. Kõik veevõtukohad pidid asuma KOV aladel, KOV rajada jne.
Oligi pikem juriidiline vaidlus. Nimelt avastas KOV, et nad neid rajada ei taha. Palju lihtsam on lükata nõue elamu ehitaja õlgadele. Ja üritasid. Paraku polnud seaduses ka elamuehitajal selgelt öeldud, et tema peab seda tiiki või 10 m3 mahuti ehitama. Tollal õnnestus sellele viidates pall KOV väravasse tagasi lükata (küll oli aga seaduses viide, et see on KOV kohustus) ja ehitusluba saadi kätte.
Nüüd on siis seadust täiendatud, et ehitusloa taotleja ei saaks keelduda.

Lõppjäreldus. Õige oleks - neid asju tuleks rajada ikka KOV rahadega ja KOV maadele. Täiesti jabur on seda nõuda igalt majaomanikult. Asi meenutab väga esimees Mao rauasulatuskampaaniat. Erandkorras kui on ohtlik ettevõte (Keemiatehas, naftabaas jne) vaid siis on arusaadav - veevõtukoht asugu ettevõtte kulu ja kirjadega tema territooriumil. Samuti maksimum kaugused on jube lühikeseks aetud. Ja üldse peaks kaugused, asukohad ja muu olema üldse päästeameti ja KOV koostöös määratud kohtades. Iga maja juurde tuletõrjehüdrant on ikkagi overkill.

[Hiid]

mul käis hiljuti maja kasutusloa asjus päästeametnik külas.
Näitasin uhkelt, et näe tiik on ka seal olemas ja puha.
Ütles, sitta sest tiigist. Need olid vanad nõudmised, nüüd kui naaber on kaugemal, kui 40m, sis pole midagi vaja....
Kui maja tegema hakkasin, siis pidin ehitusnõunikule ütlema, kust vesi võetakse. Kuna tiik oli maja taga sissesõidu tee suhtes, siis see ei kvalifitseerunud. Läks hoopis arvesse naabri tiik, mis 120m eemal, aga sissesõidu tee ääres.
Nii et täna nii, homme naa.

[pikk88]

Olen viimase paari aasta jooksul päris palju antud teema üle mõtisklenud, sest ühest küljest pole ju üle mõistuse raske nendele seadustele lihtsalt vilistada ja hoopis ehitamisega tegeleda. See aga ei vähenda tulekahju puhul tekkivat ohtu, et su elutöö maani maha põleb. Samuti pole alternatiiviks see, et kirjutad projekti sisse asju mida sa ei suuda valmis ehitada ja töökorras hoida(sprinklerid). Probleemiks ju ikkagi see, et kui toimub õnnetus siis pole piisavas koguses vett kusagilt võtta. See pole ilmselgelt toimiv lahendus, et iga maaomanik paigaldab endale 10 m3 mahuti krundile kui see tõmmatakse loetud minutitega tilgatumaks. See on lihtne JOKK skeem. Samuti pole ju IGAL maaomanikul piisavalt suur kinnistu, et endale isiklikku tiiki/veehoidlat rajada. Rääkimata siis kohe peale seda hukkuma hakkavatest ilmakodanikest, sest nood ronivad tiigi äärde sulistama. Sildid neid ju eemal ei hoia, sest üldjuhul ei oska need isikud veel lugedagi. Totrus on unistada ka sellest, et KOV selle probleemi lahendab, sest neil pole selleks niikuinii aega ega ressurssi. Kui tõsimeeli loota, et näiteks Kambja vald oleks suuteline oma 30 küla tuletõrjevee varustuse järgneva viisaastaku jooksul joonde saama siis peab inimene ikka väga sinisilmne olema.
Minu meelest oleks üks mõistlik lahendus asjale see, kui iga asula rajaks endale kohaliku tuletõrjeveevõtu koha. Sellesse võiksid panustada kõik kohalikud vastavalt võimalustele. Mõnel on kindlasti võssakasvanud kasutuseta maatükk sobilikus kohas kus juba olemas ligipääsuteed. Mõnel mehel olemas tehnika kaevamiseks või pinnaseveoks. Mõnel raha, et osta kulumaterjale. Mõnel kinnistul kindlasti sobiv koht kuhu vedada kaevamisel tekkiv pinnas täiteks jne. On ju kordades lihtsam rajada kümnekesi ühte tiiki ja hoida seda ka töökorras. Selle asemel, et igaühte SUNNITAKSE rajama endale isiklikku. Kui minul oleks näiteks kümmekond hektarit maad siis poleks minul küll midagi selle vastu, et sinna nurka rajada tiik mille kaldal saaks soovi korral ka päikest võtta. Kui oleks olemas tehnika siis oleks heal meelel nõus seda kasutama, kui keegi teine annaks oma maajupi kasutada. Samuti poleks mul kahju investeerida mingit x summat kui teisiti aidata ei saaks. Võitjad oleks ju ilmselgelt kõik. Riik omaltpoolt saaks aidata sellega, et lahendaks omaltpoolt bürokraatliku poole ja aktsepteeriks neid punkte.
Mina võin ju olla viks ja viisakas kodanik. Ehitada oma maja vastavalt kõigile nõuetele, võin ka paigaldada enda krundile vajaliku mahuti. Võin ka oma valdustes igat moodi korda hoida, et poleks minu poolt mitte mingit tuleohtu. Kuid ma ei ole võimeline tagama samasugust korda mõne poolearulise naabrimehe õuel, kes on enda kinnistule tekitanud küttekontori kesklao, suitsetab õhtuti voodis ja kelle elamu elektrisüsteem pärineb eelmisest aastatuhandest. Samuti ei suuda seda korda tagada mitte ükski ametiasutus, sest omanikul on ettekirjutustest ning trahvidest savi. Ja kui selline napakas otsustab ühel õhtul oma naisele puukaikaga pähe virutada ning villale tule otsa lööb siis pole minu seadusekuulekusest tolku mitte midagi. Aitab ainult lootus, et tuul on minule sobivast ilmakaarest.

[pikk88]

mul käis hiljuti maja kasutusloa asjus päästeametnik külas.
Näitasin uhkelt, et näe tiik on ka seal olemas ja puha.
Ütles, sitta sest tiigist. Need olid vanad nõudmised, nüüd kui naaber on kaugemal, kui 40m, sis pole midagi vaja....
Kui maja tegema hakkasin, siis pidin ehitusnõunikule ütlema, kust vesi võetakse. Kuna tiik oli maja taga sissesõidu tee suhtes, siis see ei kvalifitseerunud. Läks hoopis arvesse naabri tiik, mis 120m eemal, aga sissesõidu tee ääres.
Nii et täna nii, homme naa.

Kas päästeametnikud ei oska siis maja taha sõita või?

"Mari Tikan siseministeeriumist pareerib küsimust sama argumendi teise poolega: asi polegi omanikus, vaid ehitises! „Ajalooliselt on see olnud ehitise omaniku vastutus. Sealjuures ei tee seadus vahet, kas ehitis kuulub riigile, eraettevõtjale või eraisikule. KOV-i kohustus on planeeringutes ette näha veevõtukohtade võrgustik – kes seda hiljem välja hakkab ehitama (arendaja, ettevõtja või kodanik), seda planeeringus määrata ei saa. Seega pole veevõtukoha nõude tagamine suunatud otse ja ainult eraisikule, vaid see on seotud ehitisega,“ selgitab ta."
Kas Mari Tikan elab keskajas? Muidu ollakse väga varmad vastu võtma igatsugu läänelikke "seadusi"(EVS), tuuakse näitena arenenumaid naaberriike ja nüüd selline ekskurss minevikku tänapäeval. Huvitav, miks Mari Tikan ei ole veel aru saanud, et ehitise eest ei vastuta Mari Tikan kui ta annab allkirja veevõtutiigiga või veevõtutiigita ehitise ehitamiseks, vaid ikka ehitise omanik? Mari Tikan ei vastuta millegi eest. Kas Mari Tikan vastutab kohalike päästekomandode likvideerimise eest? Ei usu! Kas Mari Tikan vastutab selle eest, et lähim päästeauto jõuab metsatallu poole tunniga? Ei usu!
Kui kõik hajaasustusse oma maja ehitajad on seaduskuulekad, siis varsti ei tituleerita mitte prantslasi konnasööjateks, vaid eestlasi. No mida sa ikka teed selle nina all hüppava lihaga. Eks ta töötu ole puhastada-kokata, pisikesed teised, aga ega jõevähil rohkem liha ei ole kui keskmisel konnal. Huvitav, kas uppunute statistikas peetakse/hakatakse pidama eraldi arvestust just veevõtutiikidesse uppunute arvu üle? Ja seda uppunud igas vanusegrupis eraldi. Mingi sisetunne arvab, et laste osakaal suureneb. Kas Mari Tikan vastutab selle eest? Ei usu!

Mari Tikan ei vastuta mitte millegi eest. Sellepärast ta nii julgelt ja mõtlematult pareeribki.

[Kalvis]

KOV on ressurss olemas... KOV teab kõige paremini kuhu oleks mõistlik tiik rajada... Kuid KOV on rahaahned, korrumpeerunud... Neil on lihtsam sundida inimest kaevama tiiki endale, naabrimehele, saadud kokkuhoitud raha aga anda vallavanemale palgalisaks...
Ametiasutuste hammas KOV peale ei hakka. Kuid eraisikule kenasti.

[Hiid]

Kas päästeametnikud ei oska siis maja taha sõita või?

Kui maja heleda leegiga põleb, siis ei saa sellest mööda sõita, et tiigini pääseda

[Urmas]

Kui maja heleda leegiga põleb, siis ei saa sellest mööda sõita, et tiigini pääseda

Huvitav, laadaplatsidel päästeametnikud küll näitavad kui osavad ja kiired nad on autost mootori väljasikutamisel, käimatõmbamisel, kaasasolnud basseini lvooliku viskamisel ja vee pritsimisel. Kiiresti käib see tegevus. Mis nüüd ei saa kaasaskantavat pritsi tiigi äärde tassitud? Või ei kuulu tassimine nende ametijuhendisse?

[Walter2]

Kas see tiigi tekitamise nõue oli ka ehitusloa saamisel - mul rohkem nagu meeles et kasutusloa väljastamisel?Igastahes ei tahtnud keegi mingit tiiki ega sprinklereid näha kui ca. 120 ruuduse maja renoveerimisprojektile eh.luba taotlesin. Lähim tähistatud veevõtukoht asub linnulennult 1 km. kaugusel, mööda teed poole kaugemal. Aga asub elamine ka Lahemaal, seal ei tohi puuksu ka lasta palkmaja kõrval rääkimata mingi 30 kandise tiigi tekitamisest ülimalt väärtusliku talukompleksi territooriumile.

[-virks-]

Talvel või vihmaga (teed pehmed) peab tagaveoline raske auto ligi pääsema. Neil oli mingi poliitdebiilne otsus, et nelikveolisi pole vaja.

2006 (umbes) toodi viimased tagaveolised põhiautod. Uuemad peaks kõik juba vähemalt lülitatava esiveoga olema.

Sündmusele reageerib reeglina 3-liikmeline meeskond.
2 lülituvad hingamisaparaati ja poevad tuppa sooja. Üks jääb välja pumba juurde. Vett jätkub mõneks minutiks.
Kes seda mootorpumpa (kõigil autodel seda peal pole) tassima läheb ja toiteliini moodustab??

[suvaline]

Lisaks tiigile õiges kohas on veel vaja ka "õiget" juurdesõiduteed, eriti tagurdada nad ei oska, seega ringliiklus. Näiteid leiab siit: https://pta.agri.ee/media/2675/download
Arvatavasti ei sobi talvel lume lükkamine, vaid tuleb ikka sõidutee alune küte rajada, et libe poleks. Valgustus peab ka 24/7 sirama, et näha veevõtukoha silti. Viimased on vist varsti kohustuslikud juba alates komando punktist.

[-virks-]

18 tonnine kitsaste maanteerehvidega veok ei olegi mõeldud põllul sõitma.
Osad masinad on keskdifriga, osad lülitatava esiveoga. Sillad käivad lukku, aga kui maa sisse vajub, siis see ei päästa.
Naastrehve Päästeamet ei osta. Juhid pidavat liiga julgeks minema.
Paakautod on peaaegu igas komandus (kui mehi jätkub, siis sõidavad ka välja), aga vett toovad reeglina ainult 8t.
Isikkooseisu on niipalju kohitsetud, et vee transport on jäetud vabatahtlike, kui nad kunagi kohale jõuavad.

Kui päästjad kiiresti kohale jõuavad, on võimalik midagi päästa ka kaasasoleva veekogusega. Kui tuli juba suur, siis ei päästa see 10 tonnine mahuti krundil mitte midagi.

[-virks-]

Naastrehve Päästeamet ei osta. Juhid pidavat liiga julgeks minema.

Ega Te otsustaval kohal pole? Selline jutt nõuaks otsutaja kohest lahtilaskmist.

Kaugel sellest.

[suvaline]

kunn24
Pole mõtet pead vastu seina taguda, kui torusid ei oska projekteerida (mitte trasse) ja spetsialisti (kel on iga piirkonna jaoks juba ammu "õige" joonis") ei tihka palgata.

Õhtuseks unejutuks otsige Sisekaitseakadeemia Päästekolledži lõputöö (autor Mihkel Kombe: "Vesivarustuse korraldamine paakautodega") ja saate pisut aimu, kuidas tegelased mõtlevad. Loodetavasti on sellele tööle lisaks ka värskemaid kirjutisi.

[suvaline]

kunnike
Tiiki projekteerib kutsetunnistusega hüdrotehnika insener, tiigist toru aga VK kutsetunnistusega insener, jne jne. Projekti ei tee firma, vaid inimene, kellele on väljastatud kutsetunnistus. Firma esitab ainult arve Teile, et maksta nende inseneride kutsetunnistuste uuendamise lõivu (palka vist kah).

[suvaline]

kunn
Miks siis esimese ullikese palkate ja siis ise vaeva näete ja kirute? VK tase 8 ja teeb Teile linnakese hüdraulilise mudeli, tõestamaks Päästeameti tegelasele, et saab küll piisavalt vett hüdrandist ja jääb ka survet piisavalt alles. Mahutid ja nende kaks hüdranti on ju lihtne teema.
Vajadusel otsib ka hüdrotehnika kutsetunnistuse spetsi, sealt edasi teede projekteerija, võib juhtuda, et läheb vaja ka dendroloogia ja ornitoloogi (kui kuskil karumustikas elada ja puud ette jäävad), jne jne. Asi on tegelikult lihtne.