Kuidas hoida ara susteemide kylmumist talvel

[Kadi23]

Plaanis ehitada suvemaja nagu korralik maja ikka umb 60 m2, aga kuna talvel seal tihti ei viibi, kuidas valtida systeemide kylmumist (vesi/kanalisatsioon/keskkyttesysteemid) voimalikult okonoomselt?

Kas on kellelgi haid napunaiteid omast kogemusest?

Plaanis oli paigaldada puukyttega keskkyttekamin+ soojuspump+ veeboileriga porandakyte ja kylmal ajal kasutada neid vastavalt vajadusele. Ei ole kindel kas see koige parem idee majale mis suurem osa ajast seisab tyhjana, otsin erinevaid lahendusi. Soovitage


Ette tanades.

[valaskalakene]

Ei lase temperatuuril majas sees alla nulli minna, hoiad +5 näiteks.
Soojuspumbal vast olemas selline funktsioon.

[Walter2]

Põrandaküte täita mittekülmuva vedelikuga - mõni kasutab piirituse baasil, mõni antifriisi (vene aja radikasüsteemides olen kohanud). Maja veesüsteem mul näiteks selline, et kui surve maha lased jookseb vesi vastava klapi kaudu pumba trassis puurauku tagasi ja süsteem jääb tühi. Veesõlmes on ka suruõhuotsik mille kaudu saaks maja poolt jääkvee ka välja puhuda aga seda pole kunagi vaja läinud. Tualetipaagid ja haisulukud tuleb muidugi tühjendada või täita jälle külmumisvastase vedelikuga (nt. talvine klaasipesuvedeliku kontsentraat). Veefiltri olen tühjaks teinud (talviti sees ei ela), samuti tarbevee boileri.
Üldiselt maja kommud tuleks ehitada niimoodi arvestusega et talviseid veeprobleeme ei tekiks.
Mis soojuspumpa plaanis - õhk-vesi või õhksoojuspump?

[Coolhouse]

Variante on alates hõõgniidiga lambipirni (poes nimetusega küttekeha) põlema jätmisest, elektrikaablitest jne.

Kui veega küte ja soojuspump siis saab ruuteri olemasolul üle võrgu vaadata majas olevat temperatuuri.
Soojuspump käivitab esmalt nt 10 C veetemperatuuril veeringluspumba ja 7 C veetemperatuuril ennast ise. Need kaitselülituse temperatuurid on väikeses ulatuses seadistatavad.
Muidugi ostes peab ikka pabereid kontrollima et soojuspump ka nii toimib.

Soovitatav on betoonplaat ja põrandaküte plaati valatuna mis kokku tagab majale soojuse salvestamise võimaluse.

[netmaster]

just oli siin sama teema
viewtopic.php?t=69935

Kõik sõltub sellest, kui palju sa tahad kulutada kasutamata maja kütmiseks. Nagu ma saan aru, on sul kõik asjad selleks olemas, et suvemaja terve talve soe hoida.

[Urmas]

Nagu ma saan aru, on sul kõik asjad selleks olemas, et suvemaja terve talve soe hoida.

Ei ole sa millestki aru saanud, sest teema algataja oma esimeses postituses ju kirjutas, et

PLAANIS ehitada suvemaja nagu korralik maja ikka umb 60 m2, aga kuna talvel seal tihti ei viibi, kuidas valtida systeemide kylmumist (vesi/kanalisatsioon/keskkyttesysteemid) voimalikult okonoomselt?

Idee ja olemasoleva vahel vähemalt ise küll ei näe mittemingisugust seost.

[rundll]

Kõige lihtsam jah, hoida majas plussi, Maja enda tervisele ka ilmselt kasulikum kui lasta ära külmuda.

[trebla]

Esmalt siis juba ka projekteerida maja nii, et kõik veega täidetud kommunikatsioonid on maja keskel eraldi hästisoojustatud ja vähese energiaga köetavas šahtis koos. Samas ka lihtsalt (isevoolselt) tühjendatavad ja lihtsalt remonditavad/vahetatavad kui ikkagi miskit lõhki külmub. St. et kogu see värk on lihtsalt ligipääsetav.
Majaprojekti otsides meeldis mulle mh. seetõttu ka Palmatini "Varietes", sest seal oli kõik suhteliselt kitsal alal koos.

Tänapäeval muidugi paned 400 m2 maaküttekontuuri asemel näiteks krundinurka 100 m2 päikesepaneele (kui Elektrilevi võimaldab) ning võid aastaringi maja elektriga köetud hoida ja raha jääb veel üle kah...
(Oht muidugi on, et kui suvine elektrihind muutub negatiivseks- siis see plaan ei toimi.)

PS
Kuna tuli just elektriarve ja omal maal u 60 m² remonditud ja soojustatud vana palkmaja sai nädalavahetusel jäetud talverezhiimile, siis vaatan Eleringi lehelt, et selliste ilmadega on seal pidev tarbimine praegu keskmiselt 250 W. Töös on õ/õ pump mis üritab hoida 30 m² kööktoas + 18 C°, magamistubade uksed on suletud, eks sinna mingi soojus siiski ka ise kandub ja keldris on boiler, mis ka paar korda ööpäevas oma soojuskadu taastab. Mulluse nelja talvekuu EE-ga edasi-tagasi arvelduse kogukulu oli 250 €. Ostetud sai 1375 kWh-d, müüdud samal ajal 389 kWh-d. Omatarbeks u 90 kWh-d.
Selle aja jooksul sai ka kaks nädalavahetust kohal oldud.

Plaanis oli paigaldada puukyttega keskkyttekamin+ soojuspump+ veeboileriga porandakyte ja kylmal ajal kasutada neid vastavalt vajadusele.

Võibolla on see veeküttekamin äge riist - ei oska kommenteerida, aga sõna "kamin" kutsub minus kümavärinad esile, sest ma omal ajal ehitasin ühe linnamajja ja plaanin selle nüüd ahjuks tagasi ehitada. Maamajas on ahi, pliit ja soemüür ning soojustatud ja elektriküttega betoonplaadi peal laudpõrand. Kui see plaat peale pikka pausi korra soojaks lasta, siis pärast ahjuga köetud majas pole seda põrandat minul enam justkui vaja kütta.
Elektrikütteid ja ka soojuspumpi saab distantsilt sisse lülitada, puuküttekollet eriti nagu mitte...