Ehitusfoorum

Pean ( enda arvates ) kavalat plaani teha aiamajast saun ning sinna juurde muidugi ka elementaarne pesuvõimalus ja tualett. Asi, millest ma hetkel kuidagi üle ei saa on selles, et kuidas lahendada veesüsteemi olukord talvel selliselt, et midagi lõhki ei külmuks.

Sissetuleva vee saaks lahendada maakraani või toruküttega. Kui sooja vee jaoks mingi kütteseade tekitada, siis kas-kuidas sellega?
Sama teema WC-ga - kuidas kaitsta seda talvel külmumise eest?

Pärast igat saunakorda kõikide süsteemide tühjendamine ei ole sobiv lahendus ning see on nagu aegpomm ja küsimus pole "Kas juhtub", vaid "Millal juhtub?" - ühel korral jääb see enivei tühjendamata.

Igast mõtted, ettepanekud ja omad kogemused on teretulnud

Kõige lihtsam on hoida mõni plusskraad kogu hoones sees.

Küülaline kirjutas: ↑11 Okt 2022, 09:37 Kõige lihtsam on hoida mõni plusskraad kogu hoones sees.

Ma ei kujuta hetkel ette, kuidas seda oleks mõistlik tagada...
Baasmaja oleks saanud 44mm kahe tapiga lauast/prussist. Lavaruumi saab küll täiendavalt ära soojustada ja vastavalt lahendada, kuid tervet hoonet talvel plussis hoida saab olema omaette väljakutse

Tuleb mõelda läbi, kuidas torud nii kompaktselt paigutada, et need ruumid, kus on boiler, dušš, valamu ja WC oleksid plussis. Elektripõrandaküttega on seda kõige lihtsam automatiseerida ja kaugelt lülitada. Minu pojal on maakodu saunas juba aastaid see lahendus. Temal on muidugi saunamaja soojustatud.

Mugavus (tualett ja vee segistamine) ja odavus (ei küta) korraga võrrandisse ei mahu. Odav - viid ainult külma vee, maakraan vahele ja maast väljatuleku viimasele meetrile paned igaks juhuks küttekaabli. Vee soojendad kerisel ja segad kausis. 44mm sein ja vesitualett ei klapi kokku meie kliimas.

Aiamaja põrandalahendust oleks vaja teada. Saab ka ilma. Klassika on põrandas on luuk - kus on kõik külmumist kartev veevärk. See on korralikult soojustatud (villa sees ja vajadusel +5 C anduriga koos küttega (hõõglamp väga hea aga võid ka muid seksikaid küttelahendusi kasutada). Seal on ka tühjenduskraan mis laseb tühjaks majasisesed torustikud. Torustikud peavad kõik kaldega olema tühjenduskraani suunas. Põranda ja põrandaluse ruumi asemel võib ka õues selline maalune värk olla.
Selle lahenduse suurim oht ongi unustamine - veevärk tühjaks lasta.

Lihtsama lahendusega on tehtud ka kraan + pumbalüliti. Sukelpump peksab otse kraani ja on ilma tagasilöögiklapita. Lülitist sisse ja siis on külm vesi otse kraanis. Aga see väga kasutussõbralik pole. Pluss - tavaliselt on kraan kogu aeg lahti ja OFF lüliti asendis jookseb vesi kaevu tagasi. Pluss ongi - unustamine ei maksa kätte. Miinus väga algeline.

Kõige mugavam ongi kogu majas hoida +5 C.

Kalvis kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:27 põrandas on luuk - kus on kõik külmumist kartev veevärk. See on korralikult soojustatud (villa sees ja vajadusel +5 C

Kas wc-poti paneb ka põranda alla? Siis võiks juba keldri kaevata.

suvila omanikud pidavat potil kraani sulgema, veemahuti tühjaks laskma ja potti valama seda autode talvist klaasipesuvedelikku - vesiklosett elavat sedasi talve üle.
Aga sellega on see unustamise värk, kui plaan sauna ka talviti kasutada..

Sisuliselt kõlbab ja saab hakkama ka ainult külma vee sissetoomisega, sooja saab juba nt. kerisel olevast veepaagist. Maakraaniga saab selle ilusti tühjaks lasta ning veega kempsust tuleks vist loobuda.

Kas keegi oskab kogemust jagada, et millised võivad olla ligikaudsed kulud talvel mõnda plusskraadi sees hoidmisel? Nt. põrandakütte näol?

Kuna hetkel veel midagi valmis tehtud ei ole, siis saab enamus asju juba ka valmis rehkendada. Üks põrandalahenduse variante oleks olnud:
- pinnas kooritud
- tekstiil + kild
- kiviplaatidele alusvundament ( immutatud puitsõrestik )
- põrand soojutada 5-7cm laagide vahel
- põrand sees kogu märgade ruumide ( leil + pesu-loputus ) osas linoleumi-laadse lahendusega, põrandale liimide, üleminekud kokku keevitada ja servad ülesse keerates. Nii võiks ka puit kuivem saada ja veega plätserdada parem
- küttekaabel siis lihtsalt puidu - linoleumi vahele? Või oleks mingi pisikene mass ka vajalik?

M&M kirjutas: ↑11 Okt 2022, 16:28 ... Kas keegi oskab kogemust jagada, et millised võivad olla ligikaudsed kulud talvel mõnda plusskraadi sees hoidmisel? Nt. põrandakütte näol? ...

Milline oleks põhjendus kasutada soojustamata hoones põrandakütet?

Kui on vaja hoida torus olevat vett külmumise eest, siis tuleb soojustada toru ja toru ümber kasutada torusoojenduskaablit.

Analoogses situatsioonis sai soojustatud ainult 0,5m pikkuselt sissetulev torusisestus tühjenduskraanini, torule kinnitasin 1,5m pikkuse isereguleeruva küttekaabli (max võimsus 30W).
Torusoojendus, külmakaitsekaabli kasutusjuhendid on netist leitavad.

Tänase universaalhinnaga võiks elektrikulu olla ca 5eur/kuus.

aero kirjutas: ↑11 Okt 2022, 15:09

Kalvis kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:27 põrandas on luuk - kus on kõik külmumist kartev veevärk. See on korralikult soojustatud (villa sees ja vajadusel +5 C

Kas wc-poti paneb ka põranda alla? Siis võiks juba keldri kaevata.

WC potti valatakse tühjakslastud paaki autoakende klaasipesuvedelikku täis. Isegi nende kraanikausside vesilukkudesse. Seda on siin varem räägitud kas sa siis ei teadnudki?

Täpsustan - sa ei pea hoidma kogu majas vaid veega ruumides +5 C. On tavalised puhurid, mis saab kenasti +5 C seadistada.... Teine variant oli jätta hõõglamp 24/7 tööle aga see on veits ohtlik, kuna pirn võib läbi põleda.

Enamus kasutab siiski kütmata versiooni. Kööki põranda alla oli mingi 2x2 urgas uuristatud, vahtplastiga vooderdatud. Urkas oli ka horisontaalne soojaveeboiler. Seega lasti kahest tühjenduskraanist tühjaks sauna ja köögi sooja ja külmaveetrassid. WC valati autoakende klaasipesuvedelikku. Muidu soojustatud urgas ise kütmist ei vajanud.

Kalvis kirjutas: ↑12 Okt 2022, 07:51

aero kirjutas: ↑11 Okt 2022, 15:09

Kalvis kirjutas: ↑11 Okt 2022, 14:27 põrandas on luuk - kus on kõik külmumist kartev veevärk. See on korralikult soojustatud (villa sees ja vajadusel +5 C

Kas wc-poti paneb ka põranda alla? Siis võiks juba keldri kaevata.

WC potti valatakse tühjakslastud paaki autoakende klaasipesuvedelikku täis. Isegi nende kraanikausside vesilukkudesse. Seda on siin varem räägitud kas sa siis ei teadnudki?

Minu teadmine pole oluline. Juhtisin thlpn, et su vastus jäi poolikuks enne.

Läbikäidud tee.
Tegin sauna, 10-15cm villa soojustuseks. Veetorud kaldega õiges suunas ja läbi leiliruumi põrandas oleva trapi sai kõik tühjaks lasta. Ka boileri. Esimesel talvel tühjendasin hoolega. Vähe sellest, et see oli tüütu, võttis see boileri niristamine ka omajagu aega. Lisaks 3 haisulukku ja vetsupott kuhu sai juba mainitud klaasipesuvedelikku või kui see otsas (ja seda ikka kulus) siis muud kangemat kraami valatud. Esimeseks kevadeks sai küllalt. Ostsin kolm külmavalvurit, igasse veega ruumi ühe. Kinnitasin sellele seinale mille sees on veetorud. Üks läks kööginurga kraanikausi alla kappi näiteks. Panin väikese kontrolleri neid radikaid lülitama, kui temperatuur langeb 2 kraadini. Kui iga nädalavahetus sauna teha, siis keskmise talveilmaga ei lange temperatuur tegelikult mitu päeva nii madalale. Temp. andurid panin veetorude külge või lähedale. Elektrikulu on hullemal juhul võibolla mõnikümmend €/kuus.

Lõppkokkuvõttes tuleb kõige odavam, lihtsam ja mugavam kasvõi mingisugunegi soojustus panna ja lihtsalt elektriga võimalikult effektiivselt kütta. Ilmselt tuleb leppida sellega, et jooksva veega sauna pidamine eraldi hoones on meie kliimas luksus, millega kaasnevad teatud perioodidel (püsi)kulud.

Siin ongi võtmesõnaks kui tihti käid talvel vett tarvitamas. Kui ei käi siis kannatab selle vee väljalaskmise ära. Kui kasvõi kord kuus siis tasub maja küttes hoida. See vee väljalaskmine on tüütu protsess ja kipub ära ununema. Ühe korra ununes ja dushi ning köögi segisti tuli uued osta...

Hm... omaette teema on need ühe hoovaga dushisegistid - lase neid torusid nii tühjaks ku tahad, kui sina jääb tilk vett, on segisti talvel lõhki...