Teraspress torude lõikamine

[Urmas]

Mõõtsin ka supleriga karbist äralõigatud riba paksust alt ja ülevalt, vahe on 0.15mm ehk niipalju jookseb 35mm karbi paksuse (e. kõrguse) kohta vertikaalsuunas kaldu. Viimane võib vabalt ka detaili fikseerimise puudujääk või käega saeraami kusagile poole surumise teema olla. Jah, ma tean, et saag peab oma raskusega vajuma, aga lülitit tuleb käega kinni hoida ja paratamatult võid selle käigus saagi veidi nügida.

Pakun sae oma raskusega vajumiseks kaks varianti- 1) fikseeri sae lüliti nipukaga ja kasuta lülitiga pikendust või 2) kasuta lüliti fikseerimiseks midagi siit valikust https://www.google.com/search?q=pitskla ... 7&biw=1366 ja las see saag siis vajub oma raskusega. Ise kasutan tagurpidi keeratud ülafreesil varianti number 2.

[vtl]

Pakun sae oma raskusega vajumiseks kaks varianti- 1) fikseeri sae lüliti nipukaga ja kasuta lülitiga pikendust või 2) kasuta lüliti fikseerimiseks midagi siit valikust..

"nipukas" on mingi rõve soomekeelne toorlaen. Kaabliside on ilus eestikeelne sõna.

Minu ülafreesi statsionaarseks (tagurpidi) kasutamiseks ettenähtud freesilauaga tuli kaasa lausa spetsiaalne painduv "kahvel" lüliti fikseerimiseks.

Probleemi tegelikult ei ole. 18mm torud saab väga ilusti paraleelseks lõigata ja sae hoidmise, nii et seda küljele ei suru, saab ka kiiresti käppa.

[Urmas]

"nipukas" on mingi rõve soomekeelne toorlaen. Kaabliside on ilus eestikeelne sõna.

Nõus, kuid kui palju leiab sinu kõnepruugis kasutamist soomekeelse toorlaenu, "reka" asemel ilus eestikeelne sõna "haagisauto"?

Tegevuskoht Perekonnaseisuamet, tegelased indiaanlane(I) ja ametniks(A).
I- Ma tahan oma perekonnanime muuta.
A- Miks?
I- On teine liiga pikk ja lohisev.
A- Ja mis on Teie praegune perekonnanimi?
I- Kotkas, kes kukub kõrgelt kaljult vette.
A- Ja millist uut nime Te endale soovite.
I- Sulps.

[RaJy]

"nipukas" on mingi rõve soomekeelne toorlaen. Kaabliside on ilus eestikeelne sõna.

Nõus, kuid kui palju leiab sinu kõnepruugis kasutamist soomekeelse toorlaenu, "reka" asemel ilus eestikeelne sõna "haagisauto"?

Tegevuskoht Perekonnaseisuamet, tegelased indiaanlane(I) ja ametniks(A).
I- Ma tahan oma perekonnanime muuta.
A- Miks?
I- On teine liiga pikk ja lohisev.
A- Ja mis on Teie praegune perekonnanimi?
I- Kotkas, kes kukub kõrgelt kaljult vette.
A- Ja millist uut nime Te endale soovite.
I- Sulps.

Reka on veel enam-vähem vastuvõetav. Sõna mis minul karva turri ajab ja põhjast kalevipoegadega tulnud on "vesieristus"
P.S. otsisin hiljuti ühest e-poest "nipukaid" ja ei leidnudki - olidki ilusti eesti keeles kaablisidemete all olemas.

[ping]

Pakun sae oma raskusega vajumiseks kaks varianti- 1) fikseeri sae lüliti nipukaga ja kasuta lülitiga pikendust või 2) kasuta lüliti fikseerimiseks midagi siit valikust..

"nipukas" on mingi rõve soomekeelne toorlaen. Kaabliside on ilus eestikeelne sõna. ...

Veel ilusamalt kõlaks: "Päkapikupüksirihm".

[Urmas]

Reka on veel enam-vähem vastuvõetav.

Miks? Oled soomestunud? Mida on sul ilusa eestikeelse sõna "haagisauto" vastu? Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel on tööpäeviti haagisauto haagisautos kinni ja ei ole võimalust aeglasemalt sõitvatest haagisautodest möödasõitu sooritada ja kusjuures haagisautod üksteise järel sõites ei jäta oma sõiduritta tagasi reastumiseks omavahel ka piisavat pikivahet. Kas pole ilus lause? Mõni eesti keele filoloog võib vabalt kritiseerida selle lause konstruktsiooni.
Kui ma vahest teen märkusi mõne kommentaari kohta, et õigekiri on oluline kui ei taheta loll välja näha, siis olen saanud ka sõimata, et olen tähenärija. Minu tituleermine jääb tituleerija mureks. Märkusi olen teinud kui kommentaar või teema algataja postitus on mitmeti tõlgendatav. Kas seda ei nimetata mitte funktsionaalseks lugemisoskuseks
Kui mõni ei tea, mis tööriist on nipukas või kuidas seda süüakse- kas sõrmedega, kahvliga nuga kasutades või ilma nuga kasutamata või lusikaga, ja kui lusikaga(tee-, dessert- või supilusikaga), siis tuleb suu lahti teha ja küsida, et mis elukas on see nipukas. Nagu ma hiljuti küsisin akf vtl käest, et mida tähendab lühend "akf"? Akf Küülalisel on huvitav väljend austavama pöördumise puhul ja ta kasutab tiitlit "isand".

[Urmas]

Reka on veel enam-vähem vastuvõetav. Sõna mis minul karva turri ajab ja põhjast kalevipoegadega tulnud on "vesieristus"

Kas sõnas "hüdroisolatsioon" on midagi ugrilikumat?

[Ac457765]

Nõus, kuid kui palju leiab sinu kõnepruugis kasutamist soomekeelse toorlaenu, "reka" asemel ilus eestikeelne sõna "haagisauto"?

"Veok" on täpselt lühike ja lihtne. Ma ei kasuta kunagi sõna "reka", vaid alati kas veok või veoauto.

[RaJy]

Reka on veel enam-vähem vastuvõetav.

Miks? Oled soomestunud? Mida on sul ilusa eestikeelse sõna "haagisauto" vastu? Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel on tööpäeviti haagisauto haagisautos kinni ja ei ole võimalust aeglasemalt sõitvatest haagisautodest möödasõitu sooritada ja kusjuures haagisautod üksteise järel sõites ei jäta oma sõiduritta tagasi reastumiseks omavahel ka piisavat pikivahet. Kas pole ilus lause? Mõni eesti keele filoloog võib vabalt kritiseerida selle lause konstruktsiooni.
Kui ma vahest teen märkusi mõne kommentaari kohta, et õigekiri on oluline kui ei taheta loll välja näha, siis olen saanud ka sõimata, et olen tähenärija. Minu tituleermine jääb tituleerija mureks. Märkusi olen teinud kui kommentaar või teema algataja postitus on mitmeti tõlgendatav. Kas seda ei nimetata mitte funktsionaalseks lugemisoskuseks
Kui mõni ei tea, mis tööriist on nipukas või kuidas seda süüakse- kas sõrmedega, kahvliga nuga kasutades või ilma nuga kasutamata või lusikaga, ja kui lusikaga(tee-, dessert- või supilusikaga), siis tuleb suu lahti teha ja küsida, et mis elukas on see nipukas. Nagu ma hiljuti küsisin akf vtl käest, et mida tähendab lühend "akf"? Akf Küülalisel on huvitav väljend austavama pöördumise puhul ja ta kasutab tiitlit "isand".

Soomestunud ma vaevalt olen - olen vist üks väheseid ehitajaid siinpool Soome lahte kes pole teiselpool tööd teinud, oma tooteid olen küll sinna müünud, aga ise olen käinud vaid turistina.
Muuseas lühend "akf" on mulle arusaamatu - ehk tõlgid?

[vtl]

Reka on veel enam-vähem vastuvõetav.

Miks? Oled soomestunud? Mida on sul ilusa eestikeelse sõna "haagisauto" vastu?

Kui ei ole vaja spetsiaalselt rõhutada, kas tegu on haagisveokiga, siis kõlbab minu arvates kasutada ka "veoauto" või "veok". Slängis "veokas".

Kui mõni ei tea, mis tööriist on nipukas või kuidas seda süüakse...

"Nipukas" ei oma kohalikus keeleruumis mingit seost ega tähendust asja olemusega ning ei tulene ka rahvusvaheliselt tuntud võõrsõnast, nagu näiteks "elekter" või "telefon". Peale selle kõlab see "nibu" ka lihtsalt rõvedalt.

PS. Selle indiaanlase-anekdoodi teemal tuli mulle vähemalt kaks teemasse minevat naljalugu meelde, aga hoian ennast siiski tagasi, sest tegu on ehitusfoorumiga.

[vtl]

Muuseas lühend "akf" on mulle arusaamatu - ehk tõlgid?

Selle AKF tõin ilmselt mina militaarfoorumist siia keskkonda edasi ja seletasin mingis teises teemas juba Urmasele lahti - see on: AustatudKaasFoorumlane.

[RaJy]

Muuseas lühend "akf" on mulle arusaamatu - ehk tõlgid?

Selle AKF tõin ilmselt mina militaarfoorumist siia keskkonda edasi ja seletasin mingis teises teemas juba Urmasele lahti - see on: AustatudKaasFoorumlane.

Ja AKF Urmas kirjutab selle väikeste tähtedega? Ja samas väidab, et norib teiste õigekirja kallal?

[Urmas]

"Veok" on täpselt lühike ja lihtne. Ma ei kasuta kunagi sõna "reka", vaid alati kas veok või veoauto.

Nõus! Ja see sõna on EKSS täiesti olemas. Miks seda ajakirjanikud ei kasuta, sellest ma ei saa aru?

[Urmas]

Ja AKF Urmas kirjutab selle väikeste tähtedega? Ja samas väidab, et norib teiste õigekirja kallal?

Norin? No ei leidnud EKSS lühendit "AKF" tähendust. On see ikka eestikeelne väljend ja lühend või mingi pubekate kirjakeel? Olgu, õpetame siis eesti keelt. Eesti keeles on olemas sõna "lugupeetud" ja selle lühend on "lp". Isegi üks täht klaviatuuril vähem toksimist. Tänapäeval on aeg kallis ja kui vähem tähti klaviatuuril toksida, rääkimata samal ajal teise käega "Caps Lock" klahvi all hoidmisest, hoiab see kokkuvõttes hulga aega kokku, mida saaks kasulikumalt rakendada. Allikas https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50

[Urmas]

PS. Selle indiaanlase-anekdoodi teemal tuli mulle vähemalt kaks teemasse minevat naljalugu meelde, aga hoian ennast siiski tagasi, sest tegu on ehitusfoorumiga.

Kui avalikkuse ees oled nii tagasihoidlik, siis mulle PS-i võid nendest ikka kirjutada. Tõsiselt.

[RaJy]

Ja AKF Urmas kirjutab selle väikeste tähtedega? Ja samas väidab, et norib teiste õigekirja kallal?

Norin? No ei leidnud EKSS lühendit "AKF" tähendust. On see ikka eestikeelne väljend ja lühend või mingi pubekate kirjakeel? Olgu, õpetame siis eesti keelt. Eesti keeles on olemas sõna "lugupeetud" ja selle lühend on "lp". Isegi üks täht klaviatuuril vähem toksimist. Tänapäeval on aeg kallis ja kui vähem tähti klaviatuuril toksida, rääkimata samal ajal teise käega "Caps Lock" klahvi all hoidmisest, hoiab see kokkuvõttes hulga aega kokku, mida saaks kasulikumalt rakendada. Allikas https://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?link=O_50

Kuidas seda aega kasulikumalt rakendaksid? Trükkimise ajal "caps lock" nupu asemel õllepurki hoides??
Lp on täitsa aksepteeritav ja arusaadav - AKF oli minu jaoks arusaamatu, nüüd kui on tõlgitud siis saan aru, kuigi ei mõista milleks seda vaja peaks olema.

[vtl]

PS. Selle indiaanlase-anekdoodi teemal tuli mulle vähemalt kaks teemasse minevat naljalugu meelde, aga hoian ennast siiski tagasi, sest tegu on ehitusfoorumiga.

Kui avalikkuse ees oled nii tagasihoidlik, siis mulle PS-i võid nendest ikka kirjutada. Tõsiselt.

viewtopic.php?t=70003

[Urmas]

"Nipukas" ei oma kohalikus keeleruumis mingit seost ega tähendust asja olemusega ning ei tulene ka rahvusvaheliselt tuntud võõrsõnast, nagu näiteks "elekter" või "telefon". Peale selle kõlab see "nibu" ka lihtsalt rõvedalt.

No kui sulle sõna "nipukas" esimene assotsisatsioon on seotud sõnaga "nibu", siis ise nimetaks seda öeldu arusaamiseks vastavalt rikutuse astmele.

[vtl]

Lp on täitsa aksepteeritav ja arusaadav - AKF oli minu jaoks arusaamatu, nüüd kui on tõlgitud siis saan aru, kuigi ei mõista milleks seda vaja peaks olema.

Lp (mõnel pool ka lahti seletatud kui "laku p***et") ei määra kogukonda ega selle kuuluvust.
Akf on minu jaoks veidi klanni siseringi maiguga.

[Urmas]

Lp (mõnel pool ka lahti seletatud kui "laku p***et") ei määra kogukonda ega selle kuuluvust.

Tundub, et mulle omal ajal viisakusväljendina pähe tuubitud austavat lühendit, "lp", tänapäeval vist tõesti juba tõlgendatakse mitut moodi. Kas tänapäeva teiste sotsmeedia väljendites tõesti on viisakus ja austuse väljenduse lühend, "lp", muutunud oma tähenduselt pikalt saatmiseks? Mulle omal ajal õpetati, et see mainitud lühend on tavaline viisakus või austuse väljendus. Vanaks hakkan vist jääma?

O tempora, o mores.

Akf on minu jaoks veidi klanni siseringi maiguga.

Millised on teie klanni liikmete, kes te olete ka omavahel tuttavad, tänaval kohtumise tervitusrituaalid ja milliseid žest te tänaval kohtudes teete?

PS. Ei kasuta muud sotsmeediat peale VE foorumi. Kunagi FB-i on vist konto tehtud, aga täiesti kasutu siiani ja ei mäleta isegi paroole.

[RaJy]

Lp on täitsa aksepteeritav ja arusaadav - AKF oli minu jaoks arusaamatu, nüüd kui on tõlgitud siis saan aru, kuigi ei mõista milleks seda vaja peaks olema.

Lp (mõnel pool ka lahti seletatud kui "laku p***et") ei määra kogukonda ega selle kuuluvust.
Akf on minu jaoks veidi klanni siseringi maiguga.

Lp on EKI tunnustatud lühendite hulgas ja tähendus on üheselt mõistetav. Arengupeetusega kodanikud võivad küll irvitada ja mingeid muid tähendusi leida, aga üldisele osale eestlastest tähendab see "lugupeetud"

[vtl]

Sõbrad, keegi ei käse seda "akf"-i kasutada. Tegu on isetekkelise ja mitteametliku lühendiga. Osad valdkonnad on ktl-e (kolmetähelisi lühendeid) kõrini täis. Esimest korda puutusin sellega kokku 80-tel venekeelseid ajakirju Radio sõnaraamatu abil veerides. Sõnad kirjutati täispikkuses välja esimeses lõigus ja edasi läkski ainult lühenditega.
Militaarias sarnane teema. Tükk aega mõistatasin, mida tähendab MHK. Siis seletati ära "mitte hiljem kui".
Lp - jah, täna on see lugupeetud. Omal ajal kasutati "lugupeetud" lühendina hoopis "lgp" ning siis irvitatigi, et "lp" on "laku..."
Teeks eraldi keelenurga? Või siis(ki) mitte?

[Urmas]

Teeks eraldi keelenurga? Või siis(ki) mitte?

Äkki jätkaks VF foorumis veel koolis eesti keele tundides õpetatud eestikeelsete lühenditega, mitte sotsmeedia ilma täishäälikuteta väljenditega nagu "btw(between)"(tõlge- vahel). Siinses foorumis lugejate hulgas on piisavalt vanureid, kes ei pruugi paljudest lühenditest aru saada.

Kui keegi mingist lühendist aru ei saa, siis ta küsib selle lühendi tähendust. Nii lihtne see ongi!

Vtl, kui vahepeal juhtud oma uue lintsaega proovima 45* nurka saagida, siis võid anda siia teada. Vaatasin nädala lõpus juutuubist 2-3 tundi sinu isendi derivaate ja imestasin kui palju nimesid võib ühel heal lapsel olla.

[vtl]

Teeks eraldi keelenurga? Või siis(ki) mitte?

Äkki jätkaks VF foorumis veel koolis eesti keele tundides õpetatud eestikeelsete lühenditega, mitte sotsmeedia ilma täishäälikuteta väljenditega nagu "btw(between)"(tõlge- vahel). Siinses foorumis lugejate hulgas on piisavalt vanureid, kes ei pruugi paljudest lühenditest aru saada.

Kui keegi mingist lühendist aru ei saa, siis ta küsib selle lühendi tähendust. Nii lihtne see ongi!

Vtl, kui vahepeal juhtud oma uue lintsaega proovima 45* nurka saagida, siis võid anda siia teada. Vaatasin nädala lõpus juutuubist 2-3 tundi sinu isendi derivaate ja imestasin kui palju nimesid võib ühel heal lapsel olla.

Me võime siin Sinuga pikalt arutada sellel teemal, kas keel ja noored on hukas või mitte, aga tegelikult areneb keel omasoodu ning uusi laene ja lühendeid võetakse pidevalt kasutusele. Nagu seesama "nipukas", millest teemaarendus alguse sai. Selge see, et igal sotsiaalsel grupil on mingi oma släng, mis jääb teistele mõistetamatuks.
Üldiselt ma üritan kasutada korrektset eesti keelt, aga eks minulgi libisevad sisse sotsiaalmeedias sagedamini kasutatud lühendid nagu "btw" (by the way - muuseas), "afaik" (as far as i know - niipalju kui mina tean) ja teised parasiitrõlgused (rõlgus = rõve ilgus)

Aga teema juurde tagasi tulles - mis selle 45 kraadise nurga saagimisega siis on? Ma ei ole tahtnud seda 90 kraadist nurka niisama katsetamiseks paigast ära keerata, kuna mul on parasjagu teine töö pooleli, aga ma ei näe takistust, miks ei peaks see 45 samamoodi toimima kui see on välja mõõdetud? Ainus probleem selle nurga muutmisega on see, et konkreetsel sael ei ole fikseeritud punkte, mis nurga fikseeriksid, vaid kaarjas pilu, millel jämedad tähised. Seega tuleks iga kord vinkli või nurgamõõtjaga kruustangide ja saelehe nurk paika panna ja siis kruviga kinni pingutada.

Jah, sellel sael on derivaate mitu, aga mitte kõik ei ole välisest sarnasusest hoolimata samasugused. Vaatasin pikalt Lidl-i Parkside analoogi, mis tundus olevat 1:1 sama toode. Hind oli täiesti naeruväärsed 115€ (hetkel vaatan, et saksa ühe-päeva kampaanias isegi 84.99€)
https://www.lidl.de/p/parkside-metallba ... p100338811

Paraku tundus "interneti-ekspertide" hinnanguid vaadates, et see Parkside logiseb, tudiseb ja väriseb märksa rohkem ja ma ei hakanud seda "viimast" hinda taga ajama. Võtsin Scheppachi, mis kindla peale oli korralik.

Samas Parkside 125mm ketaslõikurit on peetud isegi firmatööriistadest paremaks ja peale seda kui minu "sinine" Boschi "relakas" lõpuks pensionile läks, saigi see ~29€ eest asemele ostetud. Võimas (1200W), korraliku ja tugeva konstruktsiooniga ning pööreteregulaatoriga 3000-12000 rpm. Mis saab valesti minna?

[Urmas]

Aga teema juurde tagasi tulles - mis selle 45 kraadise nurga saagimisega siis on? Ma ei ole tahtnud seda 90 kraadist nurka niisama katsetamiseks paigast ära keerata, kuna mul on parasjagu teine töö pooleli, aga ma ei näe takistust, miks ei peaks see 45 samamoodi toimima kui see on välja mõõdetud? Ainus probleem selle nurga muutmisega on see, et konkreetsel sael ei ole fikseeritud punkte, mis nurga fikseeriksid, vaid kaarjas pilu, millel jämedad tähised. Seega tuleks iga kord vinkli või nurgamõõtjaga kruustangide ja saelehe nurk paika panna ja siis kruviga kinni pingutada.

Ehh, minu probleem 45* nurkadega oleks see, et vahest tahaks mõnele asjale täisraami teha ilma, et nelikanttoru otsad jääksid tühjaks. No lihtsalt ilusam vaadata. Kui nurk tuleb paika sättida ka manuaalselt, siis kokkukeevitamisel see piske prigu nüüd ka ei häiri, keevitan täis. Muide, püüdsin ka nende erinevate isade ühe ema lastel vaadata erinevusi, kuigi esmapilgul tundus olevat sarnane. Osadel oligi erinevusi ehk "ema"(tootjatehas) oli vist teine. Ega minagi tootmistegevusega isendit ei hakka koormama ehk kasutust leiaks isend minu "staabis".

Samas Parkside 125mm ketaslõikurit on peetud isegi firmatööriistadest paremaks ja peale seda kui minu "sinine" Boschi "relakas" lõpuks pensionile läks, saigi see ~29€ eest asemele ostetud. Võimas (1200W), korraliku ja tugeva konstruktsiooniga ning pööreteregulaatoriga 3000-12000 rpm. Mis saab valesti minna?

Kuna mõni aeg tagasi lõpetas lõplikult oma tegevuse Boschi reguleeritavate pööretega 125mm nurklihvija, siis enne uue ja korraliku ostmist otsustasin ajutiselt "investeerida" Lidlis müüdava 125mm reguleeritavate pööretega nurklihvijasse(30€?). Enam ma seda viga ei tee. Kui 1mm metallilõikeketas teeb 2+mm lõikejälje(viskab "8"-t), siis minu arvates see ei ole normaalne. Taldlihvkettaga ei ole mõtet tasapinda minna. Kaussharja ei ole mõtet külge panna, sa ei jõua kinni hoida jnejne. Kui pöördeid maha võtta, siis jõudlus on 0. Ehk sattus mulle jama isend, või olin harjunud Boschiga. kui ainult elektroonika oleks vastu pdanud ja plastkorpuse sees olev otsalaager ei oleks plastikusse sulanud.