Külma pööningu vahelae ajutine soojustamine

[amatööör]

Tere,
Vana maja, kus vahelaeks ca 200x100 prussid. Pööningu poolt - saepur-liiva segu talade vahel (max 10cm), kohati ka mõni cm üle talade, laudis talade vahel (et saepuru alla ei kukuks), õhuvahe, edasises väga kindel pole, aga kindlasti pole kusagil aurutõket ja 1k tubades on ventilatsioon vilets. Kütmine toimub maakütte ja radiaatoritega.
Tulevku plaan on pööningule teha toad.
Osaliselt on pööningul saepuru-liiva soojustus eemaldatud paar aastat tagasi.
Paljud vahelae talad on rohkemal-vähemal määral mädanenud. Sellest ka foorumi postitus arvamuste saamiseks, et kuidas soojustada ajutiselt vahelage nii, et vahelae palkide edasist mädanemist vältida.
Kuna praeguseks on selge, et pööningu väljaehitamine võtab veel omajagu aega, on plaan ajutiselt soojustada vahelage. Mitte et väga soojapidavaks saaks, aga et poleks ka päris "õues". Et vältida taladele halva keskkonna tegemist, loodangi siit saada asjalikke arvamusi, nõuandeid.

Endal on mõte - talade vahed, kust saepuru on eemladatud, panen kivivilla plaadid (talade vahele saab panna ca 70-100mm villa). Kasutades 50mm villaplaate, paneks 1-2 kihti veel lisaks talade peale - liitekohad erinevates kohtades. Peale paneks ehituspapi või ei paneks sedagi. Aga siit tekkis kahtlus, et kas see on ikka hea mõte villa paksust ja kondenseerumispunkti silmas pidades. Siit siis küsimused (eelduseks on tuulduv pööning, nagu olen aru saanud):
* kas on mingi miinimum, kui palju peaks villa paksus olema talade peal, et talade mädanemist vältida?
* kui 1k laes pole aurutõket ja on vilets ventilatsioon, kas see niiskus mis alt ülesse läheb, võib ka talade mädanemist põhjustada või "tuuldub" see pööningul ära kahju tegemata?

Põõningul on juba ka "käigurajad" ja ajutised "põrandad/alad, suurim ca 4x1,5m)" - vanade talade vahel vill + talade peal risti 150x50 (kohati 100x50) pruss, vahel prussi kõrguselt vill + risti 100x50 prussid õhuvahe jaoks + OSB plaat. Kas see lahendus tundub olema OK mõneks aastaks vahelae talade mädanemise vältimiseks?

Kui mõni küsimus pole oluline või olulised küsimused on puudu ... on "poindi" teemal vaba vestlus väga oodatud!

Asjalike arvamuste ja nõuannete eest ette tänades.

[tabarabarap]

Villaga mädanemist ei paranda kui all on niiske ja venti ei ole, siis puhu 60cm tselluvilla peale. Tselluvill võtab niiskuskoormuse endasse ja kuivab pärast suvega ära.

Mädanenud detailid tuleb asendada uutega.

[amatööör]

Eelmisel talvel polnud mingit soojustust kohtades, kust saepuru on eemaldatud. Vannitoa kohal oli ka nii ja vannitoa lakke tekkisid tilgad. Panin siis kiiruga vannitoa kohale pööningule mõned kivivilla plaadid ja peale katteks OSB plaadi. Vannitoa lakke enam tilkasid ei tekkinud, aga hiljem selgus, et OSB alune pind muutus märjaks, sinna tekkis hallitus. Ka talad tundusid seal all kohati märjad olema. Nüüdseks saan aru, miks see juhtus. Ühesõnaga OSB plaadi peale panemine oli kindlasti väga vale otsus. Ja sarnaseid valesid otsuseid püüangi nüüd vältida, mis vahelae taladele halvasti mõjuksid.
Paroci kodulehel on juhend, kuidas soojustada vahelage külma pööningu puhul ... tuulesuunajad jne ja et tuuletõket pole väga nagu vaja. Samas seal pole juttu kihtide paksustest. Saan aru, et alates mingist kihi paksusest on OK. Saan aru, et kastepunkt on alati kuskil ja see sõltub nii õhu niisusest kui temperatuurist. Aga väga palju nüansse ma ei mõista. Nt kas taladele oleks tervislikum neid üldse mitte katta kivivillaga, kas 50mm kiht tala peal on parem kui ilma katmata, kas 100mm kiht tala peal oleks parem kui 50mm kiht jne ... sel teemal ootangi mõtteid, arvamusi.
Ja kuna jutt käib ajutisest mingil määral soojustamisest, püüdes vigu vältida, siis pöördusingi siia ... küsija suu pihta ei pidavat löödama.
Ja jah, vill mädanemist ei paranda. ja jah, mädanenud detailid vahetabki tulevikus välja. Aga millal täpselt, ei tea. Ja selle ajani oleks soov, et rohkem ei mädaneks ... .

[tabarabarap]

Kui välja ei vaheta ja all ventilatsiooni ja aurutõket ei paigalda, siis mädaneb ikka edasi, aga ajutiselt lasegi 60cm tselluvilla peale, pärast viskad labidaga kõik välja ja komposteerub ära.

Vannitoa laes tilgad, siis peaks juba ka naerust tilgad püksis olema. Vannitoa lae lammutaks ja alla aurutõke ja vannituppa ventilaator kasvõi läbi seina õue või läbi lae ja soojustuse pööningule .

Kui kihtide paksusest lähtuda siis plaatvilla laes 35cm, puistevilla 60cm ja rullvilla 40cm. Tuuletõkked või suunajad pead igal juhul tegema.

Ja see ei aita, kui sa pööningule paned aurutõkke villa alla , aurutõke tuleb paigaldada toa poolelt, et talad mädanema ei läheks. Loogika ongi, et seespool kõige aurutihedam ja pööningul hõredam, siis saab kuivada ja midagi mädanema ei lähe.

Kui sa vannitoas midagi teha ei saa või ei oska või ei jõua maksta, siis laele sobibki seal ainult tselluvill mis suudab niiskuskoormuse vastu võtta. Vannitoas tuleks siis uks alati ka lahti hoida, et vannituba saaks toa poole kuivada ja tselluvill kuivab pööningule. Pööningul võiks olla hea tuulutus ala aken lahti või tuulutusrestid räästas, viilu otstes.

[amatööör]

Varem oli vannitoa ventilaator ja köögikubu ühendatud korstna vent lõõri. Sellest aastast on uus korsten ja vannitoas ventilatsiooni pole (kasutame õhukuivatit) ja köögikubu ei kasuta. Tulevikus saab köögikubu eraldiseisva väljatõmbe ka vannituba kooss kõigi eluruumidega soojustagastusega ventilatsiooni. Aga sinnani läheb aega. Hetkel on ainus ventilatsioon tuulutuse peal olevad plastikaknad.
Aurutõkke paigaldamise küsimus esimese korruse lagedesse tekib aktuaalseks, kui vahelae talade vahetamine aktuaalseks muutub. Praegu seda teha ei saa.
Saan aru, et vahelae puitkonstuktsioonide edasi mädanemise vastu ongi siis nüüd parim variant ajutiselt tselluvillaga vahelagi katta. Ja saan aru, et kivivilla suisa ei tohiks kasutada selleks. Kuna 60cm tundub päris karm kogus, siis ... kas väikesem kihi paksus ei tagaks sama effekti puitkonstruktsioonide jaoks? http://werrowool.ee/files/Tselluvill_20131014.pdf selles juhendis lk6 on ka variant 240mm kihi paksusega ... . Põhiline eesmärk on olemsolevate puitkonstruktsioonide säilumine võimalikult hästi, aga samas ka selliselt, et pööningul edasine nokitsemine oleks võimalik või umbes nii.
Samas on mul pööningul juba tehtud mõned tööpinnad (korstna ehitamiseks oli vaja), kus juba all ca 200mm kivivilla + 100mm tuulutusvahe + OSB (laius ca 1,3m) ja ca 0,6m laiusi sarnaselt tehtud käigualasid on veel mõned. Kas need peaks siis ka likvideerima ja kivivilla asendama igal pool tselluvillaga?
See osa pööningust, kus on vajast ajast saepuru-liiva segu alles - kas sinna oleks ka vajalik tselluvilla peale lisada?

[amatööör]

Ja lähipäevil on plaan panna vannituppa sundvent otse välja ja köögikubuga teha sama.

[tabarabarap]

Eesmärk ei saa olla mädanemise vältimine ilma vent ja aurutõket parandamata, seega võib sinna üles ka lihtsalt sittuda ja paremaks midagi ei muutu.

Kivivill ilma aurutõkketta niiskub ja ei kuiva ära ka suvega. Osb kütmata ruumis kasutamiseks samuti ei sobi eriti otse villa peal kuna on üsna aurutihe, dt niiskus ei saa sellest läbi.

Pane 250, kui rohkem ei jõua, lihtsalt sooja läheb rohkem läbi, oluline, et niiskuskoormuse vastu võtab. Ja miks 60cm julm on , hoiab sooja ja suudab niiskuse vastu võtta. Võid ka vanaisade kombel saepuru lakke vedada.

[amatööör]

no algselt sai kirjutatud, et selle talve eel püüan varem tehtud vigu vältida puitkonstruktsioonide säilimise seisukohast ja seepärast siit arvamusi otsingi. ja justkui selguski, et kivivilla plaatide panek paksusega 10-20cm oleks viga, sest all pole aurutõket ja ventilatsiooni.
60cm on julm sellepärast, et kui kevadel tahaks hakata pööningul "nokitsema", siis see kõik jääb kohe ette. Samas võib vajada pööning külmana üleelamist ka järgmisel talvel. "Nokitsema" sel nimel, et tulevikus saaks pööning soojaks koos eluruumidega.

[tabarabarap]

Pane kangas alla, järgmine aasta tõmbad nagu koti alla, me ei tea mitu m2 sa plaanid soojustada. Võid ka kivivilla või kõige odavama klaasvilla sinna rullida see mis niiske viskad pärast minema

[amatööör]

ca 30m2 on seda ala, kus pole talade vahel kas üldse soojustust või olen juba jõudnud kivivilla plaate panna (käimiskohtade ja tööpindade alused), sest neid oli olemas ja on veelgi. aga seda tehes tekkiski kahtlus, et kui panna talale peale 50mm kivivilla (mul plaadid on 50 mm paksused) paksuse plaadi, kas siis mitte kastepunkt tala sisse ei jää. ja et 100mm puhul võibolla jääb ka jne ... sellest tulenes esialgne küsimus minimaalse villakihi paksuse kohta (et kas oleks vajalik kastepunkti villa sisse siia ja selle saavutaks XXX paksuse kihiga või siis et vahet pole). Ja ma ainult arvan, et kastepunkt tala sees/peal ei ole talale hea ... . et kivivill hoopis sobimatu on, kui all aurutõket pole, seda ma ei osanud oodata.

[tabarabarap]

60cm kihi jaoks 18m3 villa ca 700 eur. Villaplaate 35cm kihi jaoks 10.5m3 ca 700 eur

Kastepunkt ei tohi jääda villa sisse ja meie kliimas suurim niiskuskoormus kütteperioodil tuleb hoone seest ja seetõttu ka aurutõke moodsas konstruktsioonis vajalik ja seespool.

Kivi ja ka klaasvill vajab enda alla vähemalt vannitoas aurutõket ja vannituba vajab kindlasti ventilatsiooni. Kivi ja klaasvill märgudes ei kuiva enam ära ja märg vill kaotab oma isolatsiooniomadused. Alla 35cm kihi plaat või rullvilla panemisel ei ole eriti mõtet , lihtsalt veedad aega pööningul villa lappamisega ja ei saa soovitud tulemust. Samas võib seda teha ka mitmes osas, siis pane min 25cm korraga.

Seega ajutise asjana pane sinna mida soovid, kui ka vannitoa lagi on ajutine, siis paigalda ventilatsioon läbi lae isoleeritud toruga ja ventilaator pööningule ja tee ajutine aurutõke vannitoa lakke (ja ka köögis pliidi kohale) n võõpa lagi hüdroisoga üle ja värvi tikkurila lujaga valgeks

[amatööör]

Kastepunkt ei tohi jääda villa sisse ja meie kliimas suurim niiskuskoormus kütteperioodil tuleb hoone seest ja seetõttu ka aurutõke moodsas konstruktsioonis vajalik ja seespool.

võibolla loll küsimus ... aga kuhu siis kastepunkt jääma peaks või võiks? kusagil see ju niikuinii on, isegi kui aurutõke oleks olemas. Kui ma soojustust üldse ei pane, siis on ju ka kastepunkt kusagil ... pakuks lae ja talade vahelise laudise vahel, mille peal varem saepuru oli.
Või on kuidagi nii, et aurutõkke olemasolul on kondenseerumise hulk niivõrd väike, et kuivab ajaga välja, aga aurutõkke puudumisel kondenseeruks nii palju, et "ujutab" villa üle ja sellepärast ei tohi kastepunkt villa sees olla?

[tabarabarap]

Kastepunkt on piisava kihi ja hea ventilatsiooni korral väljaspool tuuletõket. Tuuletõke hoiab kinni tuule ja ei hoia kinni niiskust, st võib mingil määral märguda ja kuivab ära. Aurutõke hoiab ära vaid villa märgumise ja mingit muud mõtet sellel materjalil ei ole, kui vill on kuiv, siis ei ole seal midagi kastepunktina kondenseeruda.

Katusel, pööningul on su kastepunkt ilmselt katusekatte all kuna soe ja niiske õhk tõuseb üles ja ka katusekate soojeneb. Kuna sul soojustust ei ole, siis hetkel on lagi soojem ja kondenseerubki seal ja seejärel katuse all.

Saepuru töötab samas nagu ka tselluvill ja ei hoia niiskust kinni , seda peab olema laepealsel piisav kogus, et võtta vastu alt tulev niiskuskoormus ja peab olema ka piisav aeg, et välja kuivada (soe suvi ja hea ventilatsioon pööningul, külm talv ja hea ventilatsioon pööningul). Piisav kogus sellepärast, et materjal suudab endas mahutada ainult kindla hulga vett ennem, kui tilkuma hakkab (nagu vannitoa lagi mis niiskust ei mahuta).kui aurutõke on all, siis on piisav kogus väiksem kuna niiskus ei liigu alt ülesse.

Kivi ja klaasvill ei vaja aurutõket, kui hea ventilatsioon on 24/7 tagatud. Mis on hea ventilatsioon sõltub mida ruumides tehakse ja mis on ruumide temp ja niiskuskoormus.

Kui sul on vannituba kus ei ole hüdroiso ja ventilatsiooni ja sul ei ole laes , seintes jne soojustust, siis muretsemine kastepunkti pärast on suht asjatu muretsemine. Kui kihte korralikult paika ei aja on igasugune remont (ka ajutine) seal mõttetu aja ja raha raiskamine. Lase kuni lagi sisse kukub ja siis teed korralikult ,hoiad raha kokku.

Me ei tea kas sul vannitoas kütegi olemas? Kui kütet ei ole, siis ei ole mõtet ka soojustada, pane lihtsalt ventilatsioon mis auru välja tõmbab ja puhta õhu kuskilt peale saab.

[amatööör]

mnjah. mullegi meeldiks kui katust ja pööningut poleks, aga ei mätsi välja. mõni aasta tagasi sai projekt tehtud eluruumide saamiseks pööningule koos kogu kupatuse soojustamisega ja soojustagastava ventilatsiooniga kogu kupatusele. ehitusfirma oli peal ja katus vahetati kivikatuse vastu välja, ülesse poole olemasolevat laudist lisaks 150 villa jne jne. ei projekti ega ehitamise ajal ei pidanud ei projekteerija ega ehitaja oluliseks eelnevalt osaliselt mädaste puitkonstruktsioonidega midagi ette võtta. et eks pärast teeb vms. millalgi läksid ehitajaga teed lahku. eks kokkuvõttes on palju erinevaid vigu tehtud, mh minu silmis valelt poolelt alustatud . Praegu tahakski lihtsalt teha midagi vähest, et seisukord ei halveneks, et jääks aega teha edasi korra ja korralikult.
Praeguseks see vähene tundub olema vannituppa vendi panemine ja köögikubule ka väljaviigu tegemine. kivivilla kasutamise osas on arusaam veel segane.

Aga muidu, maaküte kütab tubades radikaid, WC ja vannitoas on põrandaküte 24/7. peale vannitoa kasutamist näitab mingi andur ca 80% õhuniiskust ca 27C juures, muul ajal on seal tavaliselt alla 60% ca 24C juures (kui rohkem, siis paneme kuivati tööle). andur on lae all. kivimaja, kus kahe tellise seina vahel on saepuru (mis iganes selle nimi ka poleks). 2-kordsed pakettaknad kipuvad talviti alt äärest märjad olema. 3 isikut + paar kassi-koera. Ja toas pesu ei kuivata.

[tabarabarap]

Siis vent ja vill peale ja läheb elu edasi