Akupaak maaalla

[tabarabarap]

Palju sul aastas kwh kulub muidu seal võid avastada, et iga liigutus mis teed on 10 aastase tasuvusega.

[Fjfj]

Seni olen ma pidanud ainult tõdema, et iga tegemata asi on paari aasta pärast oluliselt kallim teha. Mõne asja puhul on isegi hinnakasv ületanud asja maksumust. Seda küll teenuse hinna osas. Asjad ise üldiselt nii kiiresti kallimaks ei lähe.

[Fjfj]

Paljud siin muretsevad väga palju investeeringu suuruse pärast. Aga süsteemi tuleb vaadata tervikuna - kui palju kogu süsteem lihtsamaks või keerukamaks läheb (torustiku tööde ja komponentide mõttes) ja millised komponendid kogu süsteemist ära jääks.
Kõige tavalisem ruumi pandav 500L akupaak on samuti ca 1000 EUR. Lisa juurde akupaagi toruühendused, segusõlm, tsirkulatsioonipumbad ja automaatika.
Minu pakutud juhul monoblokk -> akupaak -> maaküttepump -> majasisene küttetorustik (ilma lisa akupaagita). Teeb skeemi lihtsamaks. Ära jäänud majasiseste komponentide võrra on kogu süsteem odavam ja on üldse küsitav, kas üldse lisandub midagi tradistsioonilisele lahendusele, kus oleks välisosa, siseosa, akupaak, segusõlmed, tsirkulatsioonipumbad ning kogu seda kremplit ühendav torustikurägastik.

Väljas asuvale akupaagile on lihtsam külge pookida päikesepaneeli, mis toetaks energia kogumist suvel. Ja fakt, et akupaagist võtab sooja soojuspump, mitte seda ei võeta otse või segades, kaotab ära vajaduse hoida paagis mingit teatavat temperatuuride vahet (25 - 35 kraadi). Seega on täiesti ükskõik millal ja kui kaua sinna paaki energiat juurde kütta. Ei ole mingit vajadust see paak eelnevalt teatud tasemele soojendada. Sul ei ole ilmtingimata vaja mitte mingil hetkel suuremat tippvõimsust, kui parasjagu maja kütmiseks läheks). Samas, sa saad alati soodsa hetke maksimaalselt ära kasutada.

[ping]

... Mul tuli tegelikult hommikul (hommik on teatavasti õhtust targem) veelgi geniaalsem mõte - tuleb teha ....

Kõik need mõtted on juba ammu kellelgi olemas olnud ja kõiki neid variante on keegi juba kuskil ka teinud.
Aga kasutegur tuleb iga projekti jaoks eraldi arvutada, sest muutujaid on palju.
Ajas muutuvad ka kasutaja soovid ja sisendenergia hinnad.

[trebla]

Minu pakutud juhul monoblokk -> akupaak -> maaküttepump -> majasisene küttetorustik (ilma lisa akupaagita). Teeb skeemi lihtsamaks. Ära jäänud majasiseste komponentide võrra on kogu süsteem odavam ja on üldse küsitav, kas üldse lisandub midagi tradistsioonilisele lahendusele, kus oleks välisosa, siseosa, akupaak, segusõlmed, tsirkulatsioonipumbad ning kogu seda kremplit ühendav torustikurägastik.

Väljas asuvale akupaagile on lihtsam külge pookida päikesepaneeli, mis toetaks energia kogumist suvel. Ja fakt, et akupaagist võtab sooja soojuspump, mitte seda ei võeta otse või segades, kaotab ära vajaduse hoida paagis mingit

Ja kogu see kammaijjaa vajab ikkagi pärast veel elektrit...

Mina soovitan süsteemi veelgi rohkem lihtsustada....
jätta ära ka paak ise , soojuspump ja ka torud...
Paneel vali selline, kus vedelikku sees pole.. aga pane neid mitu...
Ülejääva energia müüd lihtsalt maha.. ?
Võib juhtuda , et raha jääb aasta lõikes üle...

[Fjfj]

Mina soovitan süsteemi veelgi rohkem lihtsustada....
jätta ära ka paak ise , soojuspump ja ka torud...
Paneel vali selline, kus vedelikku sees pole.. aga pane neid mitu...
Ülejääva energia müüd lihtsalt maha.. ?
Võib juhtuda , et raha jääb aasta lõikes üle...

Kõvad alternatiivide soovitajad on kõik, aga ma siin väga ei oota alternatiivi, vaid vaid mõtteid välja pakutud süsteemi parendamiseks.

Kui sa tahad päikesepaneelidega võrrelda, siis pane ikka võrdlevad investeeringu numbrid ka juurde.

Panen sulle mõned punktid mõtlemiseks:
1. Energiat on vaja kütteperioodil, kui päikest pole
2. Päikesepaneeli kasutegur on 15-20 %, veeküttepaneeli kasutegur ületab 80%. Vahe on 4-5 kordne, mis tähendab, et sama energia kättesaamiseks on elektripaneelide pindala vajalik 4-5 korda suurem.
3. Maja katuse orienteerituse ja ümbritsevate suurte puude tõttu ei ole kohta kuhu päikesepaneele panna. Kahjuks või õnneks ei ela põllul.
4. Suvel hakkab energia ilmselt olema odav (kui kõik oma paneelidega seda müüvad), talvel kallis. Salvestus aitab energia kõikuvat hinda ära kasutada.

[Fjfj]

Kui elaks maal ja oleks ruumi, siis võiks täitsa eksperimenteerida hiina seadmetega:

Monoblokk: https://www.alibaba.com/product-detail/ ... 45bfxQW62b
Maaküte: https://www.alibaba.com/product-detail/ ... ER9bc1&s=p

[trebla]

ise ütlesid, et alginvesteeringu suurus pole nii tähtis...

Paljud siin muretsevad väga palju investeeringu suuruse pärast. Aga süsteemi tuleb vaadata tervikuna -

Sellepärast ma su soojuspumba hinda küsisingi.. Ma saan aru, et see peab miski 4 odavtunniga kütma pütti valmis ööpäevase soojusvaru.. kui palju selline pump ise maksab?
Kui praegu Nordpooli vaadata siis nii homme kui ka täna on ainult 1 tund alla 100€, eile polnud ühtegi..
100 € Nordpoolis tähendab ligi 20 senti elektriarvel, koos kõigi lisadega. Ja eile üldse anti ööpäevaringne universaalhind, nii, et salvestada saad vaid võrguteenuse erinevust...


1. õige, sellepärast tulebki üleliigne energia maha müüa...
2. ja 3. Eestimaal vaba ruumi veel on... paneelid ei pea olema majaga sama krundi peal. Ja maapinda vajavad vähem kui maakontuur soojuspumba puhul, ja kellele sa suvel oma ülearust kuuma vett müüd? või kuhu sa selle hoiule paned?
4. ? sa siis plaanidki sesoonset salvestusmahutit.? Et maikuu sooja hoida veebruarini...?

Kui elektri hind langeb, siis langevad ka küttekulud. Kui hind tõuseb, siis kasvab ka müügist saadav summa.
Ehk siis problemaatiliseks muutub olukord kui suvel on elekter nullhinnaga ja talvel sigakallis.
Aga kui tootmist lisada, siis katab see kulud kevadel -sügisel ja midagi jääb ikka suvel ka talveks üle.

[tabarabarap]

Ostad kaks 1000€ pumpa mille transa on 1000€ lisaks 20% käibemaksu tollis, kaevad augu, paned torud jne ja kui sured peab keegi veek seda oskama hooldada ja käidelda. Panegi need 590l akupaagid endale pööningule ja kata villaga ja pump ja vaakumtorud seda kütma ja pane päev kirja

[trebla]

........ Panegi need 590l akupaagid endale pööningule ja kata villaga ja pump ja vaakumtorud seda kütma ja pane päev kirja

Kas sa oskaks ka välja tuua aastase energiasaagise kWh-des?
Ja hinnata sellise kWh hinna...?

[Fjfj]

Kui praegu Nordpooli vaadata siis nii homme kui ka täna on ainult 1 tund alla 100€, eile polnud ühtegi..
100 € Nordpoolis tähendab ligi 20 senti elektriarvel, koos kõigi lisadega. Ja eile üldse anti ööpäevaringne universaalhind, nii, et salvestada saad vaid võrguteenuse erinevust...

Mis vahet seal on, mis on absoluutne päevasisene miinimum? Kui päeva sees on hind vahemikus 10 senti .. 65 senti, siis ainuke asi, mis määrab, on kui palju sul õnnestub seda kallimat hinda mitte tarbida.

Kui su hetke küttevajadus on 3kwh, ja pumba võimsus 10kwh, siis sa saadki odaval tunnil kütta ja salvestada, ning siis 2 tundi mitte kütta ega salvestada, kui hind on kallis. On see siis nii keeruline aru saada?
Sa ei pea mitte kunagi "pütti valmis kütma", kui sa pütist võtad ka soojuspumbaga. Iga kWh, mis sa oled pütti pannud saad sa sealt igal ajal tagasi võtta.
Kui kasutad fix hinnaga elektrit, siis selge, et võitu pole. Samas, öise ja päevase vahe ikka jääb.

Kui võtta selline elektrihinna profiil, kus hind 0.6EUR 20% ajast, 0.4 EUR 30% ajast, 0.3 EUR 30 % ajast ja 0.1 EUR 20 % ajast, ja ma saaksin tarbida 3 korda rohkem vajaminevast, siis salvestamisega saaksin kasutada keskmiselt hinda 0.18 EUR kwh vs ilma salvestamiseta keskmist 0.35 EUR kwh.
3000 EUR lisainvesteeringu teeks siis tasa 245 sellise päevaga. Kui küttevajadus on väiksem saaks salvestada odavat rohkem, vahest on ka pikemaid odavaid perioode. Kõik sõltub..


Palju neid vabu elekriliitumisega krunte siis ka eestimaa peal veel alles on, kus on võimalik ka võrku tagasi müüa?
Mis maksaks krunt, päikesepargi rajamine, hooldus ja turva?

[Fjfj]

Ostad kaks 1000€ pumpa mille transa on 1000€ lisaks 20% käibemaksu tollis, kaevad augu, paned torud jne ja kui sured peab keegi veek seda oskama hooldada ja käidelda. Panegi need 590l akupaagid endale pööningule ja kata villaga ja pump ja vaakumtorud seda kütma ja pane päev kirja

Need 2 hiina pumpa koos transa ja käibemaksuga on odavamad kui 1 siin pakutavatest pumpadest. Selles oli point.
1 pump on mul ju niikuinii vaja. Ükskõik kas ma siis salvestan või ei salvesta või müün elektrit või püüan vaakumtorudega suvel päikesesooja.

[tabarabarap]

Ostagi sainult üks pump ja naudi mugavust. Sa ei leiuta ju siin midagi uut ja innovatiivset vaid ajad suht soga . 3600 euro eest saad ka siit kohapealt hiinakaid osta.

[ping]

Kui elaks maal ja oleks ruumi, siis võiks täitsa eksperimenteerida hiina seadmetega:

Monoblokk: https://www.alibaba.com/product-detail/ ... 45bfxQW62b

See pump on 9kW võimsusega ainult juhul, kui välisõhu temperatuur on +7C ja väljuv vesi +35C.
https://www.alibaba.com/product-detail/ ... 20Capacity(A,9.00kW

Heating Capacity(A+7℃/W35℃) 9.00kW

Ehk isegi juba tänastel öödel ei saa sellest 9kW võimsust.
Ja kui tahta mahutist saada kätte +35C vett, siis peaks seda laadina kõrgema temperatuuriga.
Tavaliselt kasutatakse selliseid odavaid monoplokke lõunapool basseinikütteks ja alla -5C välistemperatuuri juures lülitub seadme emaplaat välja.
Neid on varemgi tellitud ja Kuldsesse Börssi müüki pandud.

[trebla]

Mis vahet seal on, mis on absoluutne päevasisene miinimum? Kui päeva sees on hind vahemikus 10 senti .. 65 senti, siis ainuke asi, mis määrab, on kui palju sul õnnestub seda kallimat hinda mitte tarbida.

Kui su hetke küttevajadus on 3kwh, ja pumba võimsus 10kwh, siis sa saadki odaval tunnil kütta ja salvestada, ning siis 2 tundi mitte kütta ega salvestada, kui hind on kallis. On see siis nii keeruline aru saada?
Sa ei pea mitte kunagi "pütti valmis kütma", kui sa pütist võtad ka soojuspumbaga. Iga kWh, mis sa oled pütti pannud saad sa sealt igal ajal tagasi võtta.
Kui kasutad fix hinnaga elektrit, siis selge, et võitu pole. Samas, öise ja päevase vahe ikka jääb.

100 € tõin sellepärast näiteks, et see vastab vast kehtestatud universaalteenuse hinnale. Ja see on ööpäevaringne.
Öise ja päevase võrgutasu erinevus on koguarves vast nii väike, et ei tasu salvestamist..

Vabu maatükke leiab näiteks kv.ee. Liitumistasu on vaid üks investeeringu komponent, hea muidugi, kui seda pole vaja maksta.

[Fjfj]

See pump on 9kW võimsusega ainult juhul, kui välisõhu temperatuur on +7C ja väljuv vesi +35C.
https://www.alibaba.com/product-detail/ ... 20Capacity(A,9.00kW

Heating Capacity(A+7℃/W35℃) 9.00kW

Ehk isegi juba tänastel öödel ei saa sellest 9kW võimsust.
Ja kui tahta mahutist saada kätte +35C vett, siis peaks seda laadina kõrgema temperatuuriga.
Tavaliselt kasutatakse selliseid odavaid monoplokke lõunapool basseinikütteks ja alla -5C välistemperatuuri juures lülitub seadme emaplaat välja.
Neid on varemgi tellitud ja Kuldsesse Börssi müüki pandud.

Soojuspumpadel on teoreetiline limiit kui kõrgele puhtalt kompressoriga sisendtemperatuuri saab tõsta. Siin mängivad kompressori efektiivsus ja võimsus, kompressiooni läbiv vooluhulk ajaühikus, soojusvaheti efektiivsus, jne. Mida suuremaks sisendi/väljundi erinevus, seda suuremaks lähevad igasugu kaod. Sellest paljuski see 35/7 number. Kui temperatuur läheb alla, siis peab hakkama sisendit eelsoojendama, muidu ei saa seda 35 kraadi peale tõsta. Seda teevad kõik pumbad, sõltumata tootjast. Kuna antud mudelil on 3kW küttekeha, siis tema minimaalne COP on ~1.53, mil veel 9kW võimsust kätte saab. Mis temperatuuril see oleks, ma hetkel kiiresti arvutada ei oska ja datasheeti ka pole. Aga alla COP 1.5 pole ka väga enam mõtet minna - siis juba sama, mis elektriga otse küttes.

Kui sul on kaks 10kW pumpa, üks (a) annab -10 kraadi juures välja ikka 10kW (COP = 2.0) ja teine (b) annab ainult 6kW (COP 2.5) siis kumb parem on?
Esimene tarbib sellistes tingimustes seinast 5kW ja teine seinast 2.4 kW.
Sõltub, mis on eesmärk. Aga kui 10kW on eesmärk, siis 2x (b) pump oleks efektiivsem (12kw välja 4.8kW tarbimise juures), sest esimene kasutab liiga palju otse kütet väljundvõimsuse tõstmiseks. Ja teeb ta seda selle pärast, et tema soojusvaheti ja kompressor ei ole piisavalt võimsad. As simple as that.

Eks hiinas on erinevaid tootjaid, mis selle konkreetse mudeli min töötemperatuur on, ma ei tea. Aga leiab mudeleid mis on elektroonika mõttes -40 C ja soojuspumba tööpunkti mõttes seal -25 C juures.

Kui nüüd rääkida kaheastmelisest süsteemist (õhust pütti, pütist tuppa), siis tegelikult polekski vaja mingile konkreetsele väljundtemperatuurile (+35) tõsta, sest järgmine aste toimib ka madalama temperatuuriga. Õhk-vesi astme väljundtemperatuuri poleks üldse vaja reguleerida või kontrollida. Seetõttu võiks teoteeriliselt saada lihtsama ja odavama süsteemi, mille kasutegur oleks parem tänu lisakütte ärajätmisele.

[Kalvis]

Seda ennist mainisin - palju lihtsam on SP otse maja konstruktsioonidesse salvestada ja seejuures COP2-ga kui elektritennidega kütta akupaaki. Akupaaki saab kütta ka SP-ga.- kuid max 45 C ülesse.
Kui majal on põrandad põrandaküttega siis selle betoon töötab ka kui akupaak.