Kas peakaise või lüliti on kohustuslik?

[vtl]

EL-i tingimuste kollideerumisel õigusaktides sätestatuga kehtivad ikka viimased. Kuigi riik-riigis firma funktsionäride ARVATES on muidugi nende tüüptingimus ülim. Ma väga loodan, et sa allajoonitud osale ei vaidle vastu.

Kui juba kollideerumisest rääkida siis võiks viidata ka Karistusseadustiku §29-le (hädaseisund), mis ütleb, et tegu ei ole õigusvastane, kui isik paneb selle toime, et kõrvaldada vahetut või vahetult eesseisvat ohtu enda või teise isiku õigushüvedele, tema valitud vahend on ohu kõrvaldamiseks vajalik ning kaitstav huvi on kahjustatavast huvist ilmselt olulisem.

Õigushüved on inimese elu, tervis, [...] omand. Seega kui kellegi elu, tervis või vara on juba ohus, siis on elektripaigaldise käidule ja elektritöödele esitatavad nõuded ilmselgelt vähetähtis rikkumine.
Edit: Ja praeguse info järgi - liitumiskilbis oleva lüliti lülitamine ei ole üldse rikkumine.

Mitmendat korda ma pean ütlema, et tavakodaniku võimalus liitumiskilbist elekter vajadusel välja lülitada SUURENDAB ELEKTRIOHUTUST, mitte ei vähenda seda.

[vtl]

Lammutasid ära ja edasi?

Edasi tellin buldooseri ja siis lasen lambad peale. Ehk kui mul on seaduslik õigus oma juhtmed demonteerida, siis edasi ei ole mitte kellegi asi, kas ma kavatsen kõrge elektrihinna tõttu edaspidi küünlavalgel elada või tellin uue ja moodsa elektripaigaldise. Seaduslikult ja pädevate paigaldajate käest muidugi.

Eeltoodud video arvatavalt õigel ajahetkel https://youtu.be/jMcn-x5tql0?t=551

Kuno, naljavideote ja -piltide jaoks on teatavasti teine alafoorum Naljanurk
Ma tõesti ei viitsi siin neid sinu viidatud Normani sketse vaadata.

[vtl]

Teema autor linkis selle video siia, kuid ei taibanud õiget algushetke viidata.

Mulle on mulje jäänud, et teema autor "rye" ja "RaJy" on siiski kaks eri inimest.

[ping]

.. Pealegi, olgu seal lahutatud paigaldises elektritööde tegemise lubatavusega kuidas on, aga liitumiskilbis puutekaitsega varustatud lüliti LÜLITAMINE EI OLE selline elektritöö, mis tavainimesele kuidagi keelatud peaks olema. Põhjuseid, mis nõuavad kiiret sekkumist ja kus ei ole aega lahutust võrguettevõttelt tellida, võib olla misiganes - näiteks liitumiskaabel on vigastatud, kuskil põleb või uputab. Seega juba ohutuse mõttes on igal juhul parem, kui kliendil on ligipääs liitumiskilbis olevale kaitselahutusele ning võimalus oma paigalis sealt hädavajadusel välja lülitada, selmet siin näppu vibutada ja jaurata ülejäänud elektritööde seaduslikkuse üle.

Ehk kaks täiesti sõltumatut ja eraldi teemat on:
a) kas klient tohib oma paigaldist liitumiskilbist pingevabaks teha;
b) milleks tal seda vaja on ehk kas ta kavatseb oma paigaldises teha tavaisikule keelatud elektritöid.
Ehk a) lubatavus ei tulene b)-st ja vastupidi.

Kliendil ei ole tavaliselt "oma liitumiskilpi" vaid liitumiskilp on võrguettevõtja omand ja teeninduspiir on väljuva kaabli klemmidel klemmliistul.

Kui kliendil endal puudub vajalik pädevus, siis võib lülitada oma isiklikus majakilbis, mille ukse sulgmehanism on ehitatud kätega avamiseks aga võrguettevõtjale kuuluvat elektriseadet, mida oma isiklike näppudega avada ei saa, tavakasutaja ise seaduse kohaselt avada ei või.

Loogiline on, et ega elektrifirmal pole huvi igakord sõita kohale peakaitsme sisselülimiseks ja mugavam on kui klient seda ise teeks, kuigi see on seaduse vastane.

See, et ega lukk inimest ei pea ja igaüks julgeb suvalisi lüliteid lülitada ei puuduta teema õiguslikku olukorda.

Maja kilp võib olla sisendlülitita ainult sellisel juhul, kui tegu on "Ülevaatliku lihtsa ehitusega elektriseadmega ja antud seadme kaitselahutuslüliti asub lähedases teises kilbis.
Ehk postiküljes õues olevat liitumiskilpi ei saa mitte kuidagi nimetada "läheduses olevaks" kilbiks.

[vtl]

Enne buldooseri tellimist pead koostama projekti ja taotlema ehitusloa. Lammutamiseks.

Kuni 20 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrge putka lammutamiseks ei pea koostama projekti ega taotlema ehitusluba. Seda Sa ilmselt tead.

[ping]

Selge see, lambipirni ohutuks vahetamiseks peab ju olema võimalus liitumiskilbis kaitselahutus teha.

Ohutus kaitselahutus ei pea tingimata toimuma liitumiskilbis, sest liitumiskilp on tavaliselt võõras vara.

[vtl]

Kliendil ei ole tavaliselt "oma liitumiskilpi" vaid liitumiskilp on võrguettevõtja omand ja teeninduspiir on väljuva kaabli klemmidel klemmliistul.

Elektrilevi tüüptingimused räägivad justnimelt võrguettevõtja elektripaigaldisest ja liitumiskilbist ning viimases tehtavatest lülitustest

Kui kliendil endal puudub vajalik pädevus, siis võib lülitada oma isiklikus majakilbis, mille ukse sulgmehanism on ehitatud kätega avamiseks aga võrguettevõtjale kuuluvat elektriseadet, mida oma isiklike näppudega avada ei saa, tavakasutaja ise seaduse kohaselt avada ei või.

Ma juba eelmisel lehel korra palusin viidet sellele seadusele, mis keelab võrguettevõtjale kuuluvas elektriseadmes lülitamised, kui võrguettevõtja on tarbijale selleks loa (ja võtme andnud).

[ping]

... Ma juba eelmisel lehel korra palusin viidet sellele seadusele, mis keelab võrguettevõtjale kuuluvas elektriseadmes lülitamised, kui võrguettevõtja on tarbijale selleks loa (ja võtme andnud).

Näita palun omale võrguettevõtja poolt väljastatud, kirjalikku tõendit et "Isikul on lubatud toimetada võrguettevõtja seadmetes lülimisi".

Igal võrgu töötajal, kellel on "lülimise õigus" on ka tõend lülimisõiguse kohta.
(Igal elektrivõrgu töötajal ei pruugi sellist õigust olla. Minul on selline tõend kunagi olnud.)
See ei oma tähtsust, et kas isikul on reaalselt kilbi võti olemas, sest võtme omamine mis nagunii on igal kilbil kaasas, ei anna õigusi.

[vtl]

Hr Vtl, me oleme juba aru saanud, et sul on nn uue põlvkonna LK, mille EL on tõenäoliselt lasknud kujundada selliseks, et seal võivad võtit omada ja surkimas käia ka pädevust mitteomavad isikud. Kuid selliselt kaetud kilp on pigem erand, kui reegel.

Ma ei olegi rääkinud sellest, kui keegi hakkab taskunoaga kilpi muukima ja seal oma suva järgi juhtmeid kangutama, vaid olukorrast, kus võrguettevõte on ise kliendile võtme andnud. Aga akf ping millegipärast üritab mulle endiselt selgeks teha, et midagi pidi kusagil seadusevastast olema.

Kõigepealt tuleks defineerida, mis on see tavainimesele keelatud "elektritöö".
Vanas Elektriohutusseaduses oli eraldi "elektritöö" ja "lihtne elektritöö", millest viimast tohtis teha iga isik.
Seal oli ühe lubatud tegevusena loetletud "igale isikule kasutamiseks lubatud, elektrikilbis asuvate lülitite, automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine";
Kui Elektrilevi andis võtme ja oma tüüptingimustega ka loa, siis on jõik JOKK ja seadusega lubatud.

Uue määrusega "Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded" on antud punkti sõnastus pisut muutunud. Nimelt on "lülitid" kadunud ja jäänud ainult "kaitselülitid":
"igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;"

Siin võib nüüd muidugi vaielda selle sõnakõlksu üle, kas "igale isikule kasutamiseks" peaks tähendama seda, et suvaline isik tänavalt peaks saama seda liitumiskilpi lülitada, või siiski seda, et võrguettevõtja annab konkreetsele kliendile loa tema liitumiskilbile ligipääsuks.

[vtl]

... Ma juba eelmisel lehel korra palusin viidet sellele seadusele, mis keelab võrguettevõtjale kuuluvas elektriseadmes lülitamised, kui võrguettevõtja on tarbijale selleks loa (ja võtme andnud).

Näita palun omale võrguettevõtja poolt väljastatud, kirjalikku tõendit et "Isikul on lubatud toimetada võrguettevõtja seadmetes lülimisi".

Ma olen mitu korda viidanud siin teemas võrguettevõtja poolt väljastatud tüüptingimustele, mis on kättesaadaval nende veebilehel. Need tingimused on võrguettevõtjaga kahepoolselt allkirjastatud võrgulepingu lahutamatu osa.
Palun loe punkt 4.5 teine lause mõttega läbi ja sa leiad sealt selle loa.

[vtl]

Iga isik ei ole ju konkreetne isik.

Siin võib nüüd muidugi vaielda selle sõnakõlksu üle, kas "igale isikule kasutamiseks" peaks tähendama seda, et suvaline isik tänavalt peaks saama seda liitumiskilpi lülitada, või siiski seda, et võrguettevõtja annab konkreetsele kliendile loa tema liitumiskilbile ligipääsuks.

Seda ma ju rääkisingi

[vtl]

Iga isik ei ole ju konkreetne isik. Seaduse järgi võib teatud lülitamisi teha "iga isik". Konkreetsele isikule seadus õigust ei anna. Kui konkreetne isik tahab olla seaduse selle sätte kitsendusest väljas, siis on see vaid üle pädevuse omandamise, mitte EL-i kahtlaste tüüptingimuste kaudu. Sest seaduse 1-e sätet saab ignoreerida ainult teise sama võimuga seadusesätte kaudu.

Oehh jah. Kui elektritööde ja -käidu määrus räägib "igale isikule lubatud" tegevustest, siis sellegipoolest ei või suvaline inimene tänavalt jalutada ilma minu loata minu koju ja seal lambipirne vahetada. Sama teema on ka liitumiskilbiga.

[ping]

Seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020010?leiaKehtiv
Selle kohased alamaktide (määruste) kogu: https://eetel.ee/elektrivaldkonna-oigusaktid/
Ja lugemisrõõmu jagub kauaks.
Näited:

Seadme vahetu kasutaja, kasutamise järelevaataja, seadmetööd ja auditit tegeva isiku kompetentsusele ja selle tõendamisele ning sertifitseerimisskeemile esitatavad nõuded

https://www.riigiteataja.ee/akt/110072015003?leiaKehtiv

Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015008

§ 4. Tavaisikule lubatud elektritöö
Tavaisik võib teha järgmisi elektritöid:
1) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektriseadmetega, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
2) tööd kuni 50-voldise vahelduvpingega või kuni 120-voldise alalispingega elektripaigaldise osades, mida toidetakse kaitseväikepingeallikast;
3) toitevõrgust lahutatud kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmete hooldustööd, mis ei haara kõrgema kui 50-voldise vahelduvpingega ja 120-voldise alalispingega elektriahelaid;
4) kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmel pingevabas olukorras tavapäraselt kasutaja poolt vahetamiseks mõeldud tarvikute vahetamine lubatud nimiandmetega tarvikutega, milleks on näiteks valgusallikad, süüturid ja kaitsmed;
5) igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;
6) pinge kontrollimine indikaatoriga kuni 230-voldise nimivahelduvpingega elektriseadmes;
7) kaitsejuhita valgusti valgustiklemmidega ühendamine pingevabas olukorras;
8 ) kaitsejuhita pistikupesade ja lülitikaante eemaldamine pingevabas olukorras;
9) elektrijuhtmete ja -seadmete demonteerimine pingevabas olukorras.

Kui viimati pädevuseksamil käisin, siis tõstatasin selle küsimuse ja tulemuseks oli järeldus, et "Kui tavaisik ilma abivahendita elektriseadet avada ei saa, siis juriidiliselt selle sisse temal asja pole."

[ping]

Tegelikult arusaamatuste välitimiseks, millisesse liitumiskilpi võib lasta igat isikut, pidanuks ka juurdepääsu vahend olema iga isiku kohane ehk lihtsalt väljast mingi vändaga. Ja olekski selgus olemas. On võtme auk, ei tohi ronida, on käepide, võib ronida.

Asi pole mitte ainult elektrikilbis, kui ühes elektriseadme liigis vaid üldiselt, et tavaisik ei tohi ka oma elektripliiti, telekat ega treipinki ise lahti kruvida, kui selle jaoks peab tarvitama erivahendit (kruvikeerajat).
Kui pliidi luugil on link küljes, siis võib avada.

Erandina on lubatud eemaldada pingevaba pistikupesa ja lüliti kaant (tapeetimiseks?) aga pistiku ühendusi teha ei või.

[vtl]

Seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122020010?leiaKehtiv
Selle kohased alamaktide (määruste) kogu: https://eetel.ee/elektrivaldkonna-oigusaktid/
Ja lugemisrõõmu jagub kauaks...

Ma küsisin konkreetset seadust ja paragrahvi, mis keelab liitumiskilbi avamise, aga sina tood siia ilmselt segaduse tekitamiseks ja hämamiseks Seadme ohutuse seaduse ja viited Elektrituruseadusele, Mõõteseadusele ja Ehitusseadustikule???

Näited:

Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded

https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015008

§ 4. Tavaisikule lubatud elektritöö
5) igale isikule kasutamiseks lubatud automaatkaitsmete ja kaitselülitite sisse- ja väljalülitamine ning rikkevoolukaitselüliti rakendumise kontrollimine sisse- ja väljalülitamise kaudu;

Ma olen täpselt sama punkti ülalpool tsiteerinud mitu korda täpselt vastupidises kontekstis.

Ma olen üsna veendunud, et see "Igale isikule kasutamiseks lubatud" ei tähenda mitte seda, et minu (elamise) liitumiskilpi peaks saama iga möödakäija lülitada, vaid hoopiski seda, et see kilp on kõigi jaoks ohutu, st. ei vaja elektrialast eripädevust lüliti pööramiseks.

Kui viimati pädevuseksamil käisin, siis tõstatasin selle küsimuse ja tulemuseks oli järeldus, et "Kui tavaisik ilma abivahendita elektriseadet avada ei saa, siis juriidiliselt selle sisse temal asja pole."

Paluks SELLE väite kohta juriidilist põhjendust ehk konkreetse seaduse konkreetset §

Asi pole mitte ainult elektrikilbis, kui ühes elektriseadme liigis vaid üldiselt, et tavaisik ei tohi ka oma elektripliiti, telekat ega treipinki ise lahti kruvida, kui selle jaoks peab tarvitama erivahendit (kruvikeerajat).
Kui pliidi luugil on link küljes, siis võib avada.
Erandina on lubatud eemaldada pingevaba pistikupesa ja lüliti kaant (tapeetimiseks?) aga pistiku ühendusi teha ei või.

Sa tõlgendad seadust ja kusagilt kuuldut praegu täiesti meelevaldselt. Seadme "lahti kruvimine" ja ukse avamine EI OLE sama asi. Liitumiskilbi uks ja lukk ei täida antud elektriseadme juures pingestatud osade puutekaitse eesmärki, vaid on ilmastiku, välismõjude ja juhuslike vandaalide kaitseks.

[vtl]

Toon siia teema jätkuks copy-paste oma kirjavahetusest Elektrileviga aastast 2020. Nimed eemaldatud.

VV: Tänan pakkumise eest.
Kas ma saan õigesti aru, et soovite mikrotootja liitumisega seoses viia arvesti eramus olevast liitumiskilbist välja, posti otsa? Hetkel on liitumispunkt maja seinal õhuliini sisestusklemmide juures. Kellele hakkab siis kuuluma praegune õhuliini lõik postist majaseinani?
Kas minul endal säilib võimalus postil oleva uue liitumiskilbi peakaitset lülitada? Näiteks juhul, kui see ülekoormuse tõttu välja lülitub?

EL: Maja sisestusvisang jääb Elektrilevi teenindada, Kui Te ei paigalda uut sisestuskaablit.
Liitumiskilbis on võimalik liitumispunkti kaitset välja ja sisse lülitada vastavalt soovile, see osa ei ole plommitud.

VV: Kas postil oleva liitumiskilbi kaitse on lukustatud ukse taga ja ma saan endale oma võtme või kuidas on tagatud see, et kõrvalised isikud tänaval ei vandaalitse minu peakaitsmega, aga samas saan ise seda lülitada?

EL: Liitumiskilbile on paigaldatud tüüplukk, mille võti kilbi paigaldamisel ka kliendile antakse.
Liitumiskilbi paigaldamise korral arvesti ja liitumispunkti kaitse asuvad liitumiskilbis. Liitumiskilbis asub ka turvalüliti mille abil on võimalik kliendipoolne tootmine välja lülitada, juhul kui on vaja liinil teostada elektritöid.

[trebla]

automaat vastaks 60 898 standardi nõuetele ... defineerib B,C ja D rakendumistunnusjooned

Neidsamu B C D automaate kasutatakse laialdaselt ka tööstuses ja sellistes kilpides, mis ei ole kodumajapidamistes.

Standard 60 947 ei defineeri ühtegi rakendumistunnusjoont. Iga tootja võib teha ja nimetada neid nagu ise tahab.
Need ongi välja kujunenud ajalooliselt eri firmade poolt ja eri riikides erinevalt. Esimesed vast olidki Hugo Stotz'i poolt loodud L ja K - esitähed sõnadest Licht ja Kraft.
Arvan, et B, C, D on lihtsalt (esmalt Saksa) standardisse üle võetud Siemensi tunnusjoonte rida A, B, C, D.

See tööstuses laialdaselt kasutamine on pigem üks avastamata maa, milles võib igasugu üllatusi tulla..
Mida iga konkreetne seadmeid kasutav ettevõte aga ise nõuab... see sõltub nende tahtmiste ja asjatundmise tasemest.

Kaitselülitite üldstandardis 60 947 on kirjeldatud (nõutud ?) igasugu asju, mida jälle ei pruugi täita 60 898 järgi valmistatud aparaadid. Et aga neid kodutarbija automaate toodetakse massiliselt ja see turg on hinnatundlik, siis on need ka kõige odavamad kuid neil ei pruugi 947 standardi nõudmistega mingit pistmist olla. St, ei rahulda neid üldse või rahuldavad vaid osaliselt . Kindlasti tuleks täpse info jaoks võrrelda erinevate aparaatide algseid nende tootjamaa enese keeles üllitatud tehnilisi andmeid ja nimelt nende andmete täpset sõnastust. Kas aparaat vastab 947 standardile täielikult või on vaid mõne üksiku näitaja puhul tehtud 947 standardis nõutud katsetused?
Olen näinud, et ka saksa tootja on oma kataloogi inglise keelde tõlkimisel teinud vigu, mis lubavad tootest arvata rohkemat kui nende saksakeelne andmeleht lubab. Pange tähele tõsiasja, et meil siin mandri-Euroopa elektristandardi kehtivusalas ei ole ühtegi riiki ega tootjat, kelle emakeel oleks inglise keel! Brittidel on oma standard, ameeriklastel oma standardid... jne.

Mis puutub aga liitumiskilpi, siis ka mina teadsin, et see on võrgu oma ning võin ainult lülitada aga jumala eest mitte midagi rohkem näppida.
Kuid et kilp oli minu aias posti küljes , siis oli mul sealt kõige lihtsam eraldi toitekaablit sauna vedada. Et nende väljundklemmide alla kahte kaablit oli väga paha ühendada, viskasin need välja ja asendasin 16 A S200 automaadiga, millel mõlemas otsas on mugavad topeltklemmid - seega arvestist tuleb kaabel automaadi sisendisse ja jätkub sealt majja. Automaat ise aga toimib sauna liini kaitseautomaadina ja saan sauna majast sõltumata välja lülitada. Arvasin, et kui võrgule see ei meeldi, siis ehk enne ilusti hoiatavad kui et kohe trahvi tegema ja lammutama hakkavad. Lõpuks pole neil ju ka aega pidevalt minu aias kolada ja vaadata, mis seal kilbis on või ei ole.8

Aga kaks aastat tagasi hakkas naabrimees remonti tegema, tahtis õhuliini kaabliga asendada ja tuli rääkima, et ta tahab minu aias kaevata, et kaablit sellesse minu arvestikilpi ühendada. Ja siis avastasin, et minu sauna automaadi külge oli tekkinud silt, nagu oleks see naabrimehe toide. Võrk ise ka ei saanud enam pihta, mis on mis ja et naabrimehe toide on kogu aeg tulnud tegelikult tänavakilbist sulakatega lüliti alt. See sai ära klaaritud ja selle käigus küsisin ja kinnitati vähemalt suusõnaliselt, et kuna ka minu liitumispunkt on kolinud tänavakilpi sulakate taha, siis on kogu see krundil posti küljes olev kilp (ja muidugi ka selle toitekaabel) minu oma ja minu hooldada... plomme maha võtta ei või aga muidu võivat ma teha mida tahan...
võta nüüd kinni... nemad said ühe kaablijupi kaelast ära ja mina ühe kilbi võrra rikkam... sinna saab nüüd igasugu värki sisse toppida...

[systemre]

Mis vend see Kunn on ?

[dumbuser]

See tööstuses laialdaselt kasutamine on pigem üks avastamata maa, milles võib igasugu üllatusi tulla..
Mida iga konkreetne seadmeid kasutav ettevõte aga ise nõuab... see sõltub nende tahtmiste ja asjatundmise tasemest.

Vähemasti tootjapoolsete soovidega nende ABCD jne puhul on väga väga mõistlik arvestada. Miks ?
Paljudel elektriseadmetel on sisse ehitatud kõrgema pinge vastane kaitsemehhanism. See suudab aga töötada üsna piiratud oludes. Enamasti on selle vidina nimeks varistor. See on siis siuke nublak (tavaliselt sinine või tumeroheline umbes 20 sendise mündi suurune ja sama kujuga plätakas) mis lubatust kõrgema pinge korral tekitab lühise, mille peale liinikaitse rakendub. Heal juhul jääb ellu ja suudab oma rakendumisläve allapoole tuua (no näiteks kui algul oli 270 volti siis peale esimest rakendumist on 160 volti) ja kokkuvõttes ei saa siis seadmele toidet enne külge lülitada kui ta on lahti võetud ja uuritud mis juhtus. Kui hästi läheb siis piirdub kogu asi varistori vahetamisega (tükk ise maksab kuskil 2 raha) Varistore on väga palju nii pinge kui võimsuse järgi. Ta ei suuda aga lõputult töötada. Ta suudab mingisuguse hulga energia puhul töötada ja mingi palju suurema energia puhul aga lihtsalt aurustub ning kui ta on juba skeemist ära kadunud siis järgmine ülepingelaks tapab väga suure tõenäosusega ka aparaadi ära. Seda läbivat energiahulka on mingil määral võimalik piirata voolu ja tunnusjoonega. Ehk siis kui tootja annab näiteks soojuspumbale ette B13 siis on hea mõte seda ka kasutada aga mitte lajatada tuimalt C20. Kogu eelnev on näiteks selliseks juhtumiks kui nulljuht ära katkeb ja faasidevaheline pingekõikumise tsirkus peale hakkab.

[Walter2]

Ära soiu pahatahlikult näitude osas, ma ju kirjutasin 3 varianti veel, kust nad saad..
.. Näite saad vahtida läbi pleksiklaasi (kui udune ei ole) või vaadata Eleringi, EE või EL-i veebist.

Kui näidud kauglugemise teel peamajja ei jõua mingil tehn. põhjusel ja mul palutakse arvestist näidud edastada siis soovitan EE ja EL ka neid veebist vaadata?!
Tänan - ''hea'' soovitus... irww..

[rye]

Kuigi tundub, et algne küsimus on päris pädevalt vastatud, siis teema on läinud päris detailseks.
Sellest tulenevalt annan hagu juurde.
Tahaks paigaldada liigpinge piiriku.
Ütlen kohe, et ei ole ennast veel temasse sisse lugenud, kuid olen natuke googleldanud.

Olukord on kohapeal selline, et on 10kV õhuliin, siis 200m kaugusel minu liitumiskilbist posti otsas trafo kust tuleb liin mulle ja naabritele. Liitumiskilbist tuleb 30m maakaabel majja.
Nüüd siis uurin kuhu ja millist liigpingepiirikut panna nii, et sellest ka miskit kasu oleks.
Täiesti võimalik oleks panna ka liitumiskilpi ja mulle isegi tundub, et selleks on sinna ka koht jäetud. Hetkel on seal näiteks enda pandud teine ajutise elektri kilbi automaat (lüliti) ja keegi pole mitu aastat kobisenud, kuigi on kohapeal käidud küll ja veel. Olen aru saanud, et teatud juhtudel oleks eriti hea panna liigpingepiirik nii liitumiskilpi kui ka maja kilpi, et siis see maakaabel oleks vajalik induktiivsus seal vahel. Võin muidugi eksida.

Kõige parem oleks muidugi pädevalt kaasfoorumlaselt soovitus, et osta poest see ja see tüüp ja pane sinna, kuid millegipärast (ei tea küll miks?) kardan soovitust, et hoia näpud eemale ja maksa raha. Ütlen igaks juhuks ära, et tegelikult on mul täiesti adekvaatne paber millel kirjas, et olen täitnud elektrotehnika õppesuuna 5a õppekava täies mahus ja mulle on antud elektrotehnika inseneri nimetus
Lühidalt - oskan mõõta pinget ja voolu, teen ka vahet võimsusel ja energial ja tean nende ühikuid. Oskan koostada kilpi ilma teisi ohtu seadmata, tean mis juhtub kui näiteks kolmefaasilise RVK null juhtme kruvi lahti unustada, kuid kaasaegseid nõudeid ei tunne.

[Kalvis]

Mult on sama küsimust palju küsitud. Kummas kilbis maandus on? Oma liigpinge piiriku paned sinna kilpi kus on maandus.
Paned II või pigem III klassi liigpinge piiriku. See kaitseb piirikust hästi kõiki majasiseseid tarvikuid umbes 25-40 meetri ulatuses. Kaugematele kasutad D või IV klassi piirikut otse ees.
(temaatika on palju keerulisem - jätsin paar A4 lehekülge teksti kirjutamata. Seega ei selgita miks just nii)

[rye]

Ametlik maandus on majakilbis, kuigi liitumiskilbis on ka siiski nn. mitteametlik maandus.
Liitumiskilbi ja maja vahel on 30 meetrit 4 soonelielist maakaablit.
Et kui paneks näiteks sellise majja sissetulevale kaablile peale:
https://effex.ee/et/liigpingepiirikud/5 ... ep-23.html

[Kalvis]

Siis majakilpi. Tarbijad on lähemal. Liigpingepiirik tahab maandust ja kas see on ametlik või mitte, see polegi oluline.

[ping]

Ametlik maandus on majakilbis, kuigi liitumiskilbis on ka siiski nn. mitteametlik maandus.
Liitumiskilbi ja maja vahel on 30 meetrit 4 soonelielist maakaablit.
Et kui paneks näiteks sellise majja sissetulevale kaablile peale:
https://effex.ee/et/liigpingepiirikud/5 ... ep-23.html

Kuids mõista "mitteamatlik maandus"?
Vastavalt võrgueeskirjadele peab igas liitumiskilbis olema nõuetekohane maandus ja ilma selleta ei saagi auditit läbida.
Selle kohta on ka siin foorumis pikalt jahutud ja viiteid toodud.
(Nõuded liitumiskilbile.)