Kas peakaise või lüliti on kohustuslik?

[ping]

See on TN ja TT juhistikule, meil on TNC või TNS.

Liigpingepiirik tahab maandust

mingi 100 oomine maandus ei puhu pilli kA-sse ulatuvate tasandusvoolude puhul. Ohmi seadus võiks ikka kogu aeg silme ees olla.

Kuskohas on kirjalikult väljendatud, käesoleval ajal nõutav kordusmaanduse takistuse suurus OOMIDES, kilbi kaitsemaanduse puhul?
Teoretiseerida on tore aga vaataks nõutavaid numbreid.

[rye]

Ametlik maandus on majakilbis, kuigi liitumiskilbis on ka siiski nn. mitteametlik maandus.
Liitumiskilbi ja maja vahel on 30 meetrit 4 soonelielist maakaablit.
Et kui paneks näiteks sellise majja sissetulevale kaablile peale:
https://effex.ee/et/liigpingepiirikud/5 ... ep-23.html

Kuids mõista "mitteamatlik maandus"?
Vastavalt võrgueeskirjadele peab igas liitumiskilbis olema nõuetekohane maandus ja ilma selleta ei saagi auditit läbida.
Selle kohta on ka siin foorumis pikalt jahutud ja viiteid toodud.
(Nõuded liitumiskilbile.)

Lihtsalt kui asjapulk kohal käis siis nii ta mainis, et see ei ole ametlik maandus.
Ilmselt mingi minu viga mõistetega, kuna nagu mainisin, siis ma eriti ametlikke nõuetega kursis pole.

[rye]

See on TN ja TT juhistikule, meil on TNC või TNS.

Aga kas sellel on vahet? Sealsamas kilbis lahutan ju sisse tuleva PEN-i 20 cm pikkuste 6mm2 kaablitega.
Ehk tegelikult on ju piiriku jaoks N ja PE nagunii koos?
See V10 on ühe mooduli võrra väiksem ja ruumiga on kitsas.
Kas ta tegelikult ka ei sobi minu rakendusse?

[Kalvis]

See on TN ja TT juhistikule, meil on TNC või TNS.

Liigpingepiirik tahab maandust

mingi 100 oomine maandus ei puhu pilli kA-sse ulatuvate tasandusvoolude puhul. Ohmi seadus võiks ikka kogu aeg silme ees olla.

Sa oleksid siis tahtnud, et ta oleks pannud liigpingepiiriku tööle ilma maanduseta kohta. Sama hästi oleks võinud panematta jätta!
Tõsi on muidugi asjaolu - mida parem on maandus liigpinge piiriku kohas, seda parem on ka liigpinge kaitse.

[ping]

Kuskohas on kirjalikult väljendatud, käesoleval ajal nõutav kordusmaanduse takistuse suurus OOMIDES, kilbi kaitsemaanduse puhul?
Teoretiseerida on tore aga vaataks nõutavaid numbreid.

Mis ülesannet täidab kaitsemaandus? Milliseid numbreid ise pakud? Kas kilbi juures olevast potentsiaaliühtlustusest kilp vs maapind oled midagi kuulnud?

See ei mängi rolli, et mis mina olen kuulnud või kas oma peaga mõelda oskan.
Küsimus oli, et "Kui suur on hetkel kehtivate normide kohaselt nõutud liitumiskilbi ja elamu peakilbi maandustakistus oomides?
Millises seadusandlikus aktis see on kirjas?
Kas igal kilbil on üldse oma maanduri olemasolu nõutud?"

Vastuseks piisab ainult numbritest.

[Küülaline]

mida parem on maandus liigpinge piiriku kohas, seda parem on ka liigpinge kaitse

Meie TN-C-S süsteemis on teatavasti kõige parem "maandus" PEN juht. Eks sellepärast ei olegi tarbijate kordusmaanduse takistus normeeritud.

[Kalvis]

Asi pole normeerimises. Mida paremini tahad liigpinge piiriku tööd, seda parem peab maandus olema. Viletsam maandus ajab kah asja ära kuid kaitseb kehvemini.
Siiski PEN ja lokaalne maandus üksteist aitavad, Voolude jagunemine toimub maandustakistuste alusel ning määrav on ka juhtmete läbimõõdud.

[trebla]

Liigpingeid tekitavad kontuurides eelnevalt millegi poolt indutseeritud voolud. Liigpinge vältimiseks peab kontuur olema võimaliku väikese takistusega, et pinge ei saaks kasvada isolatsiooni/eraldusvahemiku läbilöögipingeni ja seadet seeläbi rikkuda. Suure tõenaosusega on isolatsioonitakistused L-N ja L-L vahel väiksemad kui L-PE vahel.

Korralik liigpingekaitse on mitmeastmeline. Seega mida rohkem liigpingepiirikuid (muidugi õiges järjekorras)seda parem.
Erinevalt liigvoolukaitsest, kus automaate tõesti lükitakse üksteise järele lihtsalt mugavusest ja odavusest.
Ainus kasu on sellest vaid mõne aparaadi (küllaltki ebatõenäolise) tõrke vastu.

[trebla]

Pinge on alati mingi kahe punkti vahel. Ka liigpinge.
Liigvoolukaitse puhul eeldame, et pinge on konstantne ja tegeleme sellega, et vool ei läheks liiga suureks - > hoolitseme selle eest, et takistus ei oleks liiga väike.
Liigpingekaitse puhul tuleb vastupidi mõelda - meil on vool, mis on konstantne, mida me muuta ei saa , ja selleks , et ei tekiks liiga suuri pingeid , tuleb selle voolu kulgemisahela takistus teha võimalikult väikeseks. Kuna juhtmete niisama kokkuühendaamine tähendaks lühist, siis ühendame need juhtmed kokku läbi piiriku.

Kui kohapealne maandus on vilets, siis millist teed kaudu faasijuhtmes kulgeva voolu poolt tekitatud liigpingeimpulssid üle hakkavad lööma?

[vtl]

Pinge on alati mingi kahe punkti vahel. Ka liigpinge.
Liigvoolukaitse puhul eeldame, et pinge on konstantne ja tegeleme sellega, et vool ei läheks liiga suureks - >
Liigpingekaitse puhul tuleb vastupidi mõelda - meil on vool, mis on konstantne, mida me muuta ei saa
[...]
Kui kohapealne maandus on vilets, siis millist teed kaudu faasijuhtmes kulgeva voolu poolt tekitatud liigpingeimpulssid üle hakkavad lööma?

Ütlen kohe ette ära, et ma olen elektrooniku (ehk nõrkvoolu) taustaga ja ei tea välgust ja piksekaitsetest suurt midagi. Seega teoretiseerin niisama teemas. Minu insenerimõte ütleb, et välk on oma olemuselt sädelahendus ning iga sädemega kaasneb teatavasti suur hulk erinevaid sagedusi ning nende harmoonilisi komponente. Mäletate, kuidas vanasti äikesega AM-raadio ragises üle kõikide sagedusalade.
Igasugusel laia spektriga kõrgsageduslikul müral on see eripära, et see ei käitu lihtsa ohmi seaduse kohaselt, vaid sõltub juhtmete mahtuvuslikust ja induktiivsest komponendist. Peale selle käitub juhe ise ka ka antennina. Seega alalisvoolu- (või 50Hz) takistus võib ju PEN juhil madal olla, aga kas välguimpulsi tarbijatest möödajuhtimiseks jaoks sellest piisab, vot selles on küsimus.

[vtl]

Ohmi seadust saab esitada ka kompekskujul, seega mahtuvus ja induktiivsus ahelas ei muuda teada kehtetuks. Küll aga tekivad nüansid, kui me toome sisse ka laineteooria.

Kehtetuks ei muuda, aga arvutamine on paras määramatus välgu korral.
Lisaks laineteooriale peaks arvesse võtma ka pinnaefekti.

[trebla]

miks ei tunnista - ikka tunnistan. Aga seadme rikub ikka pigem ülelöök faasijuhti.. tulgu see siis N, PE, PEN või teisest faasijuhist....

[ping]

... Ütlen kohe ette ära, et ma olen elektrooniku (ehk nõrkvoolu) taustaga ja ei tea välgust ja piksekaitsetest suurt midagi. Seega teoretiseerin niisama teemas. Minu insenerimõte ütleb, et välk on oma olemuselt sädelahendus ning iga sädemega kaasneb teatavasti suur hulk erinevaid sagedusi ning nende harmoonilisi komponente. Mäletate, kuidas vanasti äikesega AM-raadio ragises üle kõikide sagedusalade.
Igasugusel laia spektriga kõrgsageduslikul müral on see eripära, et see ei käitu lihtsa ohmi seaduse kohaselt, vaid sõltub juhtmete mahtuvuslikust ja induktiivsest komponendist. Peale selle käitub juhe ise ka ka antennina. Seega alalisvoolu- (või 50Hz) takistus võib ju PEN juhil madal olla, aga kas välguimpulsi tarbijatest möödajuhtimiseks jaoks sellest piisab, vot selles on küsimus.

See on täitsa õige, et välgulöök tekitab kõrgsageduseliku pingeimpulsi.
Ja seepärast ei tohi pilkekaitse allaviikudel tekitada täisnurki vaid tuleb nurgad vormistada sujuvateks kaarteks, sest terava nurga raadiusest tekkib 1/4 keeruga induktiivpool, mis võib omada elektriimpulsile nii suurt induktiivtakistust, et "välk ei võta kurvi välja" vaid väljub otse allaviigust.

Vanakooli elektrikud jätsid alati kilpi juhtmeotsa varud mitte suvaliselt "ilusalt", vaid need varud keerati näpuvahel vedrusse, et moodustuks "induktiivpool", mis raskendaks välguimpulsi levimist mööda juhtmesoont tuppa ja suunaks lahenduse kilbi korpusse.

[pikk88]

Vanakooli elektrikud jätsid alati kilpi juhtmeotsa varud mitte suvaliselt "ilusalt", vaid need varud keerati näpuvahel vedrusse, et moodustuks "induktiivpool", mis raskendaks välguimpulsi levimist mööda juhtmesoont tuppa ja suunaks lahenduse kilbi korpusse.

Kas see "vedru" keerati siis kilpi sisenevale kaablile või keerati ka väljuvatele otstele?

[Urmas]

Vanakooli elektrikud jätsid alati kilpi juhtmeotsa varud mitte suvaliselt "ilusalt", vaid need varud keerati näpuvahel vedrusse, et moodustuks "induktiivpool", mis raskendaks välguimpulsi levimist mööda juhtmesoont tuppa ja suunaks lahenduse kilbi korpusse.

Visates mälupildis ette maal oleva halli värvi suure metallkilbi, kus on ainult üks automaatkork ja veel vist mingid ühendused, siis vanakooli elektrikutel oli ruumi neid vedrusid keerata võrreldes tänapäevaste maksimaalselt minimaalsete ja kompaktsete kilpidega.

[Küülaline]

Selline müüt ja uskumus võis ju olla, aga reaalne toime liigpingepiirikuna on kahtlane.

[dumbuser]

Pigem jäeti sinna igasugu ampertangide ja voolumõõtetrafode jaoks võimalusi.

[ping]

Vanakooli elektrikud jätsid alati kilpi juhtmeotsa varud mitte suvaliselt "ilusalt", vaid need varud keerati näpuvahel vedrusse, et moodustuks "induktiivpool", mis raskendaks välguimpulsi levimist mööda juhtmesoont tuppa ja suunaks lahenduse kilbi korpusse.

Kas see "vedru" keerati siis kilpi sisenevale kaablile või keerati ka väljuvatele otstele?

Ikka ainult kilbist väljuvast juhtmest, pärast kaitset keerati umbes 1/2m pikkuselt juhe spiraali.

[ping]

Pigem jäeti sinna igasugu ampertangide ja voolumõõtetrafode jaoks võimalusi.

Ei tea, et mida ja kes oleks talumajapidamises 1960 aastatel ampertangidega mõõtnud?
Kas majandi energeetik?

[ping]

Selline müüt ja uskumus võis ju olla, aga reaalne toime liigpingepiirikuna on kahtlane.

Tookord kartsid inimesed välku ja iga vahend, mis võis välgukahju vähendada võeti kasutusele.
Isegi pinnapealse juhtmestiku alla palkmajas, lõigati ca 10cm laiune maandatud juudipleki riba, et vähendada ohtu.
(Eks ka tookord oli kavalaid elektrimehi kes oskasid oma tehtud töö väärtust põhjendada.)

Raadioantennile oli kohustuslik panna vahele piksekaitse lüliti, et antennipinge jookseks maha ja äikse ajal elektrit ei tarvitatud ega ahju ei köetud (korstnast väljuv ioniseeruv suits tõmbab välku ligi).

[Küülaline]

Päris kohustuslik see antenni ümberlüliti küll ei olnud aga need olid müügil olnud antennide komplektis. Selline oli mul endalgi paigaldatud.

[ping]

Pãris kohustuslik see antenni ümberlüliti küll ei olnud aga need olid müügil olnud anteenide komplektis. Selline oli mul endalgi paigaldatud.

Muidugi, ega riigivõim nende olemasolu kontrollimas ei käinud aga igas raadio juhendis ja ka raadio tagakaanel oli antenni ühendamise sädelahendiga pilt joonistatud.

[vtl]

Muidugi, ega riigivõim nende olemasolu kontrollimas ei käinud aga igas raadio juhendis ja ka raadio tagakaanel oli antenni ühendamise sädelahendiga pilt joonistatud

Noh, raadioantennid olid ka mitmeid meetreid pikad ja kõrgel katusel, seetõttu oli ka välguoht palju suurem.

Mul tuleb sellega seoses meelde üks tõestisündinud ja anekdootlik lugu omaenda lapsepõlvest. Kui ma olin selline 10+ aastane jõmpsikas, siis usaldati minu tuppa vana lampraadio Moskvitš.
Raadio taga oli kaks pesa - antenn ja maandus. Vanaisa torkas antenniauku juhtmejupi, teine ots läks lae alla kardinapuu külge ja mängis küll.
Paraku olin ma elektroonikahuvilise entusiastina lugenud läbi hulgaliselt vanu raadiotehnika alaseid raamatuid (ca 1950...60 aastatest), kus kõigis räägiti, et vastuvõtuantenni balanseerimiseks on väga oluline, et raadiol oleks korrektne maandus. Noh, mõeldud-tehtud. Lükkasin viiliga radiaatoritoru pealt värvi maha, keerasin juhtme ühe otsa ümber radika ja torkasin teise otsa raadio taga olevasse maandusepessa. Mille järel käis suur pauk, pesa oli tahmane ja esikus korgid väljas.

Alles palju aastaid hiljem sain teada, milles põhjus oli. Nimelt jäi netiavarustest silma selle raadio pilt ja ...skeem. Kes nüüd vähegi skeemi lugeda oskab, see näeb, et üks võrgujuhtme ots oli OTSE raadio šasiiga (ja maanduskontaktiga) ühendatud. See, kas kere sattus pinge alla või mitte sõltus ainult sellest, kumbapidi pistik pesas oli.
Kuna raadio kest ja nupud olid mingist bakeliidilaadsest materjalist ja tagapaneeli kattis pressitud papp, siis senikaua särtsu ei saanud, kuniks näppudega tagaosa torkima ei läinud.

Olid ajad, olid majad ja arusaam elektriohutusest!

Täiendus: Kui ma nüüd hakkasin uuesti selle raadio kohta lähemalt uurima, siis leidsin ka lause, et (ilmselt odavuse tõttu) autotrafoga tehtud toite tõttu oli selle raadio puhul KEELATUD ühendada maandust. Netist tagapaneeli pilte vaadates on näha, et isegi sellekohane venekeelne hoiatus oli papi peale trükitud. Millest ma 10-aastasena muidugi aru ei saanud.

Täiendus 2: Samas mingi šassiiga ühendatud pesa või ühenduskoht pidi sellel aparaadil olemas olema, sest lahti ma seda toona ei võtnud ja kusagile ma selle maandusjuhtme ju torkasin.

Täiendus 3: Leidsin ka pildi sama raadio ühest modifikatsioonist, kus on tõesti kaks pesa - "Antenna" ja "Zemlja". Tont siis teab, milline versioon mul oli.

[Scott]

Selle paugu tagajärjel jäi vähemalt raadio terveks, sees ei põlenud midagi läbi.

Sellise skeemitehnikaga tehtud raadio- ja televisioonivastuvõtjate maandusklemm on üldjuhul läbi kondensaatori, nagu ka antennisignaali oma. Raadiosagedustele nagu juhe, võrgupingele pea lõpmatu takistus.

[vtl]

Sellise skeemitehnikaga tehtud raadio- ja televisioonivastuvõtjate maandusklemm on üldjuhul läbi kondensaatori, nagu ka antennisignaali oma. Raadiosagedustele nagu juhe, võrgupingele pea lõpmatu takistus.

Kui Sa seda ülaltoodud skeemi vaatad, siis ei olnud seal mingit kondensaatorit ei maanduse- ega ka antenniahelas. Ka antenn on galvaaniliselt skeemiga ühenduses ja potentsiaalselt ohtlik.