Maakütte kontuur kaevu?

[rannamees]

Kas keegi on kasutamas sellist süsteemi, kus maakütte vesi võetakse ühest salvkaevust ja jookseb teise, st avatud süsteem?
Kuidas toimib? Mis on hästi, mis jätab soovida?
Tean, et Eestis on selliseid süsteeme ehitatud.

[Urmas]

Ja siis tuleb veidi eemal mingi maaparanduse või karjääri või kaevanduse objekti ja on su salvkaev kuival(näiteks Ida-Virumaa). Või Ulli-Gretat uskudes siinne loodus kõrbestub aastaks 2025. Või mäletan, et ca 50 aastat tagasi vanaema juures iga talv viskas jääkaane peale 3m sügavuses salvkaevus. Kahtlustan, et su salvkaev külmub lihtsalt kinni, täpselt ei tea.
Enne idee teostamist võiks läbi mõelda ka need variandid, et mis saab süsteemist siis kui ...

[Kalvis]

On kasutatud. Üks mu tuttav ja ma ise, kuid mull oli hoopis maja drenaazkaev ja välja voolas teise drenaazkaevu, mis voolas edasi asula teekraavi. Seejuures oligi põhjavesi drenaazkaevude tasandil.
Tuttav võttis joogiveekaevust (see oli enne juba olemas). Tegi juurde uputatava kaevu ja väitis, et SP töötas suurepäraselt. Ise kaenud pole.

[aero]

... iga talv viskas jääkaane peale 3m sügavuses salvkaevus. Kahtlustan, et su salvkaev külmub lihtsalt kinni, täpselt ei tea.
Enne idee teostamist võiks läbi mõelda ka need variandid, et mis saab süsteemist siis kui ...

Tavalises salvkaevus piisas kui oli EPS-ist kaan maapinnast 30cm madalamal. MSP jahutusega salvkaevus pole proovinud.

[rannamees]

Ja siis tuleb veidi eemal mingi maaparanduse või karjääri või kaevanduse objekti ja on su salvkaev kuival(näiteks Ida-Virumaa). Või Ulli-Gretat uskudes siinne loodus kõrbestub aastaks 2025. Või mäletan, et ca 50 aastat tagasi vanaema juures iga talv viskas jääkaane peale 3m sügavuses salvkaevus. Kahtlustan, et su salvkaev külmub lihtsalt kinni, täpselt ei tea.
Enne idee teostamist võiks läbi mõelda ka need variandid, et mis saab süsteemist siis kui ...

Karjääri veel lähemal ei saa välistada. Praegune on ca 4km eemal ja ei mõjuta, vahepeal on veerikas jõgi.
Mul ei ole 10 aastat nii põuast suve olnud, kui praegune aga kaevus on vesi alles, tõsi, suvel seda ju kütteks vaja poleks.
Maaparandused on kõik ümbruses kuivad ja jõgi juba mitmes kuu min tasemel.
Salvkaev betoon rõngastega, ca 50cm üle maapinna, veetase ca 1...1,5m allpool, veekindlast vineerist kate peal ja pole kordagi jääs olnud.
Eriti külmal talvel, ca 10a tagasi, kui 80päeva sula ei olnud ja märtsis pidev -25C, viskasin pool meetrit lund peale.
See lahendas kõik võimalikud probleemid.

[Walter2]

Miks peab see vesi voolav olema kui soojuspuuraugud toimivad kinniselt ka väga edukalt? Kui on soov olemasolevaid kaeve ära kasutada siis teine asi.

[Kalvis]

Kinnine pole nii efektiivne. Põhjavesi (üsna soe) on otse SP soojusvahetisse. Kinnisel kontuuril lisandub suure sügavusega puurkaevu nõue + efektiivsuse langus kaevu soojusvahetist (seega alati on sisenev külmaaine madalama temperatuuriga kui põhjavesi). Kui põhjavesi on hea + kraadiga siis soojusvahetiga puurkaev võib vabalt miinustemperatuure anda. Ilmneb see COP languses.
Põhjus miks kahte kaevu ei ole masskasutuses on keskkonnaministeeriumis - nemad kardavad tagasilastava veega veehorisondi solkimist.
Täiendavalt peab SP toetama ka veega soojusvahetit - nimelt peab tagastuval veel olema ju plusskraadi kontroll. Kui seda pole võib pump rikneda (soojusvaheti külmumine saab küll kalli laksuga olema...).

[rannamees]

Kinnine pole nii efektiivne. Põhjavesi (üsna soe) on otse SP soojusvahetisse. Kinnisel kontuuril lisandub suure sügavusega puurkaevu nõue + efektiivsuse langus kaevu soojusvahetist (seega alati on sisenev külmaaine madalama temperatuuriga kui põhjavesi). Kui põhjavesi on hea + kraadiga siis soojusvahetiga puurkaev võib vabalt miinustemperatuure anda. Ilmneb see COP languses.
Põhjus miks kahte kaevu ei ole masskasutuses on keskkonnaministeeriumis - nemad kardavad tagasilastava veega veehorisondi solkimist.
Täiendavalt peab SP toetama ka veega soojusvahetit - nimelt peab tagastuval veel olema ju plusskraadi kontroll. Kui seda pole võib pump rikneda (soojusvaheti külmumine saab küll kalli laksuga olema...).

Mul jäi FB ühes teemas kummitama kommentaar, kus mees rääkis järgmist:
Maakontuurid maeti maha, 2tk ja pinnavesi nii kõrge, et läksid praktikas veekraavi.
Vesi jäigi kõrgeks ja efektiivsus nii hea, et teist kontuuri tööle ei panda, puudub vajadus.
Teine mees kommenteeris: Temal kaks salvkaevu ja veetagastusega süsteem. Ühest teise vee liikumine, sama horisont ja sel juhul pole bürokraatiaga jamamist.
Aga seal oli tüüpiline FB häda- uued teemad kuhjuvad, vana kaob ja uuesti leidmine paras peavalu.

[ping]

... Teine mees kommenteeris: Temal kaks salvkaevu ja veetagastusega süsteem. Ühest teise vee liikumine, sama horisont ja sel juhul pole bürokraatiaga jamamist. ...

Peabki olema samas horisondis, muidu on oht üks kiht tühjaks pumbata.
Tuleb kasutada ebastandartset soojusvahetit ja see peab olema puhastatav, sest sinna ladestub liiv ja savi.
Kas mitte sellel majal https://www.google.com/search?q=rakvere ... e&ie=UTF-8 ei tehtud "kaevudega maakütet"?
Ja kasutati kaevuvee soojusvahetite ees filtreid, mis juba ehituse ajal ummistusid.
(Olen viibinud seal tehnoruumides, kui mingid teemad olid erinevate ummistustega.)

[Prill]

Tundub huvitav teema, jääb segaseks see ummistumise osa. Kas kahe kaevu lahendus on siis järelikult selline, kus ühest kaevust pumbatakse "sooja vett", soojusvaheti on majas ja tagastuv "külm vesi" teise kaevu, ehk mõlemasse kaevu ainult üks toru, või on võimalik, kus kaevudesse läheb kaks toru ja mõlemas kaevus on soojusvaheti maakontuur ehk antud juhul kaevukontuur - sel juhul vee ummistusprobleemi tohiks kerkida.
Kaevu puhul ummistusprobleem tekib kui pumbatakse natuke rohkem, kui kaev peale anda suudab. Täheldatav ka joogiveekaevu puhul, kui näiteks oli vaja basseini täita oli mõnda aega kõik tore aga ühel hetkel oli basseinis porilombi värvusega vesi, sest kaev sai kuivale tõmmatud ja kaevupõhjast hakkas üles pressima pinnasesegust vett millel ei olnud aega settida sest pump ju uhas.

[ping]

... kus kaevudesse läheb kaks toru ja mõlemas kaevus on soojusvaheti maakontuur ehk antud juhul kaevukontuur - sel juhul vee ummistusprobleemi tohiks kerkida. ...

Sellisel juhul peab olema kaevus seade, mis pidevalt liigutab vett kaevus, sest seisvas (liiga vähese liikumiskiirusega) vees olev külm toru kattub ruttu jääga.

[Prill]

Jääga kattumine on ehk veidi liialdatud, sest tähendaks, et ka torupidi peaks sinna kaevu jõudma miinuskraadiga vesi..
Aga saan vist kaevukollektori probleemist aru, kus kollektor mõlemas kaevus ammenduks, sest veetemperatuur kaevus ei jõua piisavalt järgi, sest tegemist oleks seisva veega.
Pumpamise korral on sunnitud kaevus vesi vahetuma ja see tagab piisava temperatuurivaru, mida soojuspump kasutada saab.
Seoses ummistumisega tundub, et kaev kuskohast vett võetakse võiks olla suurema mahutavusega, kui see kuhu vett peale antakse ehk ummistusprobleem võib tuleneda liiga piiripeal veehulgast

[ping]

Jääga kattumine on ehk veidi liialdatud, sest tähendaks, et ka torupidi peaks sinna kaevu jõudma miinuskraadiga vesi..
Aga saan vist kaevukollektori probleemist aru, kus kollektor mõlemas kaevus ammenduks, sest veetemperatuur kaevus ei jõua piisavalt järgi, sest tegemist oleks seisva veega.
Pumpamise korral on sunnitud kaevus vesi vahetuma ja see tagab piisava temperatuurivaru, mida soojuspump kasutada saab.
Seoses ummistumisega tundub, et kaev kuskohast vett võetakse võiks olla suurema mahutavusega, kui see kuhu vett peale antakse ehk ummistusprobleem võib tuleneda liiga piiripeal veehulgast

Tähtis ei ole mitte ainult "vee liikumine kaevus" vaid "vee liikumine kaevude vahelisel alal" ehk maa aluses horisondis, looduses ühest kaevust teise liikuv vesi mis asendab tavalist torukontuuri, ammutab maa seest energiat.
Allikavesi ei külmu talvel.

[Prill]

Tähtis ei ole mitte ainult "vee liikumine kaevus" vaid "vee liikumine kaevude vahelisel alal" ehk maa aluses horisondis, looduses ühest kaevust teise liikuv vesi mis asendab tavalist torukontuuri, ammutab maa seest energiat.
Allikavesi ei külmu talvel.

Sellest saan väga hästi aru, kui kaevust vee ära pumpad immitseb see korraliku jõuga (kurikuulus keldritesse immitseva vee teema) veehorisondist asemele, ning see kaev kuhu vett juurde pumpata omakorda gravitatsiooni sunnil liigub veehorisonti tagasi ehk kaevudes vesi asendub ning tänu sellele saabki sealt suhteliselt väikeselt alalt vajaliku temperatuuriga varustatud veekoguse kätte.
Allikavesi ei ole samuti miinuskraadil vaid maa seest aina juurde tulev pluss kraadide poolel vesi.

Mis selle kaevudesüsteemi plussid ja miinused kokkuvõttes oleks, piisav veehorisont ja selle stabiilsus, samuti kaevude puhul klassikaline - palju kaev suudab veehorisondist üldse vett ammutada. Osades kaevudes ei jõua eest ära pumbata, teises võib veetaseme taastumist oodata päevi. Ehk keeruline vist kaevusüsteemi tootlikust arvutada, kui kellelgi foorumis kahekaevu süsteem toimis, ei tarvitse see kuidagi tähendada, et kõigil teistel ka samamoodi toimib.
Isegi ühe majapidamise piires on ju teemasid, kuidas kallid kaevumeistrid tegid kaevu ja vett napib aga näe joodikust külamees vitsaga natuke eemal näitas uue kaevukoha ja enam veepuudust pole.
Kui klassikalise maakontuuri puhul on sõltuvalt pinnasest mingid etteantud reeglid (nt vajalik kollektori pikkus liivas vs savis) teada, siis kaevusüsteemi puhul ei ole sarnast kohanud.

[Kalvis]

Paljud on õieti vastanud, et kui kordan, pole suur viga.
JAH, kaevud peavad olema samas vee horisondis siis peaks isegi ametlikult saama. Erineva horisondiga põhjustad ühes veekihis alangu ja teises uputad üle. Kaevud peavad olema üksteisest soovitavalt 30 m kaugusel. Üks SP vend rääkis, et keegi pani ca 10 m ja siis esimene aasta oli OK, järgnev kuidagi veel töötas ja siis tuli 0 C vesi sisse. Vesi jahtus maasees maha ja ümbritsev maapind samuti ning tuli uut kaevu rajama hakata. Väidetavalt just seepärast enam keskkonnaamet ei lubanudki kahe kaevuga enam teha, tehti nõuded rangemaks ja taheti kinniste kaevudega.
Ise vaatasin - vesi on tõesti talvel lahkuvas kaevus jääkülm, kätt ei taha sekundikski sisse pista. Ja mõnikord on isegi kirmetisjääd näha.
Plussid - hea COP ja odavam ehitus kuivõrd kaevetöid vähem.
Miinused
SP peab toetama kaevuveega (seal pumba menüüs on vastav säte - peatab töö kui vesi hakkab kuskil miinuse lähedale jõudma). Osadel Hiina pumpadel toetus puudub!!!
vajalik teise kaevu hind! See on suur miinus. Keskkonnaamet kardab põhjavee riknemise või liigkulu pärast
Paberimajanadus keskkonnaametis (ei ole proovinud aga kui nad ei luba siss ei teagi mis saab...)
Kui kaevude vahe liiga väike siis on kogu projekt upakil!!! (soovitavalt hoolitse, et oleks 30 meetrit)

[Urmas]

Tavalises salvkaevus piisas kui oli EPS-ist kaan maapinnast 30cm madalamal.

Ja loomulikult oli vanaemal 1965 aastal(enam-vähem selles ajast hakkavad eredamad mälupildid) EPS-i aidas lademetes, ikkagi nõukaaeg, aga ta lihtsalt ei taibanud seda nippi kasutada ehk pista EPS-st kaan iga päev ca 1m sügavusele(kaevurake 70cm+30cm maapinnast allapoole).

[aero]

Tavalises salvkaevus piisas kui oli EPS-ist kaan maapinnast 30cm madalamal.

Ja loomulikult oli vanaemal 1965 aastal(enam-vähem selles ajast hakkavad eredamad mälupildid) EPS-i aidas lademetes, ikkagi nõukaaeg, aga ta lihtsalt ei taibanud seda nippi kasutada ehk pista EPS-st kaan iga päev ca 1m sügavusele(kaevurake 70cm+30cm maapinnast allapoole).

Käesoleva teema kontekstis ma kommenteerisin loomulikult seda

"Kahtlustan, et su salvkaev külmub lihtsalt kinni, täpselt ei tea."

...aga sa võid rahulikult edasi heietada 1965. aastast. Ära lase end segada.

[Prill]

Eks selle kaevusüsteemi häda olegi selles, et erinevalt maakontuurist, mida suudetakse suhteliselt hästi projekteerida, ei oska kaevusüsteemi vist keegi projekteerida, oleks vaja teada neid veehorisonte jm nüansse, on ka rahaliselt nõks vahet kas kaev teha 5 meetrit sügav või 15 meetrit, või kui vesi kaevudes siiski loodetud hulgal ei kipu vahetuma, mis siis saab, projekteerija maksab uute kaevude rajamise kinni või tuleb sootuks kaevusüsteem ikaldunuks lugeda ja klassikaline maakontuur maha matta, et enam külma kätte ei jääks.

[ping]

Keegi võiks siis välja arvutada, kui suur veekogus tunnis on vaja ringi pumbata, kui tarbitav võimsus oleks 5 kW ja vee dt oleks 2 K. Iseenesest midagi keerulist ju pole, vaja on lähtuda vee erisoojusest.

ca 2200 liitrit 2K puhul, et saada üle 5kW ütleb kalkulaator.
https://www.engineeringtoolbox.com/ener ... _1463.html

[rannamees]

Kõik asjaolud plusside ja miinustena kokku võttes tuleb tunnistada, et minul ei tasu ära.