3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Siia ei postita ostu-müügi kuulutusi!
systemre
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 56
Liitunud: 05 Okt 2015, 09:43
On tänatud: 2 korda

3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas systemre »

Kas paigaldada kilpi kombid, grupeerida 1f. rikkevooludega või grupeerida 3f. rikkevooludega maja kilp? Tooge head ja vead.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6111
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

4-pooluselise RVK taha ühefaasilisi gruppe ei ole põhimõtteliselt õige panna ja kombikaitsete hind on nii palju langenud, et ei ole põhjust grupeerimisega jamada.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Küsimus on kui tähtsad on tarbijad ja nende selektiivsus. Kui selektiivsus pole oluline, kasutatakse raha kokkuhoiuks 3f RVK+ voolukaitse. Kui on siis 1f RVK + voolukaitse. Kaitse töötab mõlemal juhul ühtemoodi kuid 3f korral jääb rohkem tarbijaid pingetuks kaitse töö korral.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Lühidalt on kallim lahendus selline mille puhul katkise seadme olemasolu tekitab minimaalselt töökatkestusi muudel seadmetel. Kui aga on täiesti ükskõik, et näiteks lekkiv veekeetja lükkab kogu maja pimedaks siis pole mingit vahet. Kui aga on vahet siis võid igasugu veekeetjad, kohvimasinad, boilerid jne veega kokkupuutuvad vidinad panna täiesti omaette kombikaitsme alla ja ülejäänute puhul võid ju näiteks lampidele panna ühise RVK, või siis jagada nad kahte gruppi ja paigutada sedasi, et ühe grupi pimedaks minekul on teise grupi lampide abil võimalik pimedas ilma kadudeta ruumis ümber paikneda. Pistikutega võid sama teha või ka iga toa jaoks omaette kombikaitse. Ma olen päris mitmes kohas koridoris kahe erineva valgusti puhul kasutanud erinevaid gruppe, sest siis on pimedas vähemalt üks lamp olemas. Üldiselt hakka sellest peale kui palju sul seal kilbis ruumi on. Aegajalt saabki see määravaks.
Äärenurk
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 717
Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 28 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Äärenurk »

Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses. 1F RVK taha võib endiselt mitu erinevat liinikaitselülitit panna, eeldusel, et nende nimivoolu summa ei ületa RVK peale märgitut.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Äärenurk kirjutas: 24 Aug 2022, 08:20 Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses. 1F RVK taha võib endiselt mitu erinevat liinikaitselülitit panna, eeldusel, et nende nimivoolu summa ei ületa RVK peale märgitut.
Ahah. Mis krdi häired seal siis ka tekivad tekivad mille puhul 3F RVK ei tööta aga 1F RVK astub sirge seljaga edasi ? Ja see viimane lause on ikka puhas kuld. Kui peakaitse on 25 ja RVK on 40 siis järelikult pärast RVK'd ei tohi enam olla muud kui 2 tk 16A sest kolmanda lisamisel läheb juba "üle piiri" ?
Äärenurk
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 717
Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 28 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Äärenurk »

Mine käi koolitusi kuulamas, praegu on teema aktuaalne ja elektrikorüfeed oskavad seda kindlasti paremini edasi anda kui mina.
Kui peakaitse on 63A, siis 3x16A maksimaalse koormuse korral on 40A RVK küpse.
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6111
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Äärenurk kirjutas: 24 Aug 2022, 08:48Kui peakaitse on 63A, siis 3x16A maksimaalse koormuse korral on 40A RVK küpse
Sel juhul küll, kui rikkevoolukaitsele eelnev kaitse on suurem, kui RVK nimivool. Aga dumbuseri näitel, kui eelnev kaitse on väiksem RVK nimivoolust, ei tohiks midagi hullu juhtuda.
trebla
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 2782
Liitunud: 04 Aug 2009, 00:27
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 61 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas trebla »

Äärenurk kirjutas: 24 Aug 2022, 08:48 Mine käi koolitusi kuulamas, praegu on teema aktuaalne ja elektrikorüfeed oskavad seda kindlasti paremini edasi anda kui mina.
Kui peakaitse on 63A, siis 3x16A maksimaalse koormuse korral on 40A RVK küpse.
kas te ikka arvestate, et see tarbitud elekter tuleb teil kinni ka maksta...?

Kuna valdav enamus tarbijaid on niikuinii 1-faasilised, siis kilbiruumi optimaalse kasutamise huvides on mul automaadid 3-s reas, igas reas toide eraldi faasilt ja rea ees ühefaasiline A -tüüpi RVK .

22 aasta jooksul meenub üks RVK rakendumine - seegi oli tingitud lähedasest äikeselöögist.
(v-olla on neid siiski 2-3 olnud)

Uuemal ajal olen mõned kilbid teinud ka kombikaitsmetega, aga need on 2 moodulit laiad ning ruumikulu ikkagi suurem (kasutan reeglina ABB toodangut).
systemre
Regulaarpostitaja
Regulaarpostitaja
Postitusi: 56
Liitunud: 05 Okt 2015, 09:43
On tänatud: 2 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas systemre »

Arendaks seda 3f rvkl ja 1f kl ei sobi teemat.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

Äärenurk kirjutas: 24 Aug 2022, 08:48 Mine käi koolitusi kuulamas, praegu on teema aktuaalne ja elektrikorüfeed oskavad seda kindlasti paremini edasi anda kui mina.
Kui peakaitse on 63A, siis 3x16A maksimaalse koormuse korral on 40A RVK küpse.
Kui algne küsimus on peakaitsmest nimivooluga 25 amprit aga kuskilt imbub välja hoopis 63 amprit siis mida see koolitus siia puutub ? Või ongi asi just koolituses, et mingit pläma ajada ? Jah ma olen ka kohanud juhust kui hakati inisema, et summaarne vool kaitsmete peale trükitud numbreid kokku liites ei tohi olla suurem kui RVK ise lubab aga unustati ära, et see vool ei saa iialgi minna suuremaks kuna on juba enne piiratud. Samuti oli mingil koolitusel jutt, et kilbis peab kasutama mingeid lisaühendusi ja ei tohi olemasolevat kaablit otse kaitsme või nulllati külge ühendada. Küsimusele MIKS ei tulnud mitte ühtegi tervemõistuslikku argumenti. Pika punnimise peale tuli välja, et see on tootja "hea lahendus" aga kuna toodangu müük oli vilets siis suruti see mingis eeskirjade või krt teab kus kohas läbi, et peab seda jama kasutama. Päris elus tähendas see aga igale asjale minimaalselt 2 lisakontakti kaablisoone kohta, mis on põhimõtteliselt pask ühenduskindluse ja takistuse osas. Samuti võtab ruumi ja maksab rohkem. Kui ma rääkisin, et aga teate need tüübid kes CNC pinkidega tegelevad, need on veel nii ülbed, et ei jätka kaablit üleüldse ja põhjusmõtteliselt teevadki kogu kaabelduse ilma igasuguste jätkamisteta siis ei osatud mitte midagi öelda. Lühidalt, kui sa seal koolis käid siis proovi ka aru saada miks mingi asi tehakse. Ei ole vaja igasugu jama kuulata. Need koolitajad on mingi firma palgal ja vastavat joga nad ka ajavad.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

systemre kirjutas: 24 Aug 2022, 11:15 Arendaks seda 3f rvkl ja 1f kl ei sobi teemat.
3F RVK teeb kõik faasid pimedaks. Selle mõte on mootoreid ja mitmefaasilise süsteeme kaitsta olukorra eest kus 3 asemel tuleb ainult 2 faasi ning see hea eelduse millegi mahapõlemiseks. Üldiselt on see 3F RVK kõige lollikindlam lahendus. Aga kui peale 3F RVKd on ühefaasilised tarbijad siis mis mõte on ühe vidina rikke korral teha pimedaks ka kõik ülejäänud asjad mis selle RVK taga istuvad ?
Äärenurk
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 717
Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 28 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Äärenurk »

dumbuser kirjutas: 24 Aug 2022, 11:19 Kui ma rääkisin, et aga teate need tüübid kes CNC pinkidega tegelevad, need on veel nii ülbed, et ei jätka kaablit üleüldse ja põhjusmõtteliselt teevadki kogu kaabelduse ilma igasuguste jätkamisteta siis ei osatud mitte midagi öelda.
Mis CNC pinkide tegelejate kaabelduses teistmoodi on?
Ja miks peaks üldse kaablit jätkama, kui saab ilma jätkamiseta?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

kunn24 kirjutas: 24 Aug 2022, 12:32 Lisaks 3-f kasutamine 1-f ahelas raskendab rikke otsimist. Kõik on ilus, kui asjad töötavad, aga kui hakkab anomaalne RVK väljaplõksimine ja selgust ei saa, millises ahelas täpselt, siis võib p..st karvu kitkuda. Lühidalt, hoiduge 3-f RVK kasutamisest 1-f ahelates, las ta jääb sinna, milleks ta oli algselt mõeldud.
Valdav enamus eestis su arvamust ei jaga... topitakse vormi täiteks peakaitsega järjest.
Lähtuda tuleb mõistlikusest...
vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1732
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 8 korda
On tänatud: 109 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas vtl »

kunn24 kirjutas: 24 Aug 2022, 23:53 Kui mõistlikkusest lähtuda, tuleks LED valgustitele juurutada paigaldistesse 0,75 mm2 juhid ja loobuda kuivades ruumides parasiit kollarohelise laialivedamisest lae- või seinas üle 2 m kõrgel asuvatele valgustitele. Statsionaare paigaldise puhul õigete kaitselülitite arvutamisest ma olem varem jahunud, et see tobe liinikaitsmete pull ära lõpetada.
Sekundeerin.

Kui lubatud voolutugevusest rääkida, siis 1.5mm 2 oli overkill juba hõõglampide ajastul.
Sellele kaablile lubatud ~13.5 A süvispaigalduse korral teeb ligikaudu 3100 (KOLM TUHAT!) vatti.

Kunagi keegi jahus vajalikust mehaanilisest tugevusest. Noh jah, ainukesed kaablid, mille küljes reaalselt midagi ripub, on justnimelt 0.75 mm2 rippvalgusti toitekaabel, mitte 1.5 mm2 paigalduskaabel. Või peab viimane taluma seda kui elektrik ühe käega kaabli küljes ripub.

Kollarohelise vedamine 2 kaitseklassi valgustitele on muidugi ka paras tsirkus. Enamustel pole KoRo ühenduskohtagi ja kui on, siis on see teiselt poolt ühendamata.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

Uutes standardites on ammu mõistlikus üle parda visatud, seda isegi RVK puhul. vtl igati nõus - nõutakse 1,5 mm2 ja kollarohelise vedamist kui selgub, et taga on 10 W lambipirnike. Seeest pikendusjuhe on 0,75 mm2 ja võib läbi uhada 16 A - sest kehtib erand.
Seepärast ma aeg ajalt naeran kui siin öeldakse, et 1,5 mm2 ei või panna 16 A kaitset...
vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1732
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 8 korda
On tänatud: 109 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas vtl »

kunn24 kirjutas: 25 Aug 2022, 12:37 Kui sekundeeritakse valgustusel peenemate juhtmete ja kollarohelise ärajätmisele, siis muutub selles ahelas ka mõttetuks RVK, sest RVK kasutamise eelduseks on PE-juhi katkematus kuni lõppatarbijani välja. See kiputakse väga tihti ära unustama.
Oot, nüüd ma ei jaga matsu ehk ei saa sinu väite mõttest aru.
Niipalju kui mina elektriasjandust jagan, kaitseb RVK nii isolatsiooni rikke korral (PE juht vajalik) kui juhusliku puute korral (näiteks inimene torkab pirni vahetades näpud lambipesa põhja). Viimasel juhul asendab PE juhti inimene.

1A liinikaitselüliti sel juhul RVK-d ei asenda, mis lülib ennast juba 30mA juures välja.
ping
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 4442
Liitunud: 28 Jaan 2016, 10:35
On tänanud: 86 korda
On tänatud: 223 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas ping »

Tegelikult on vist RVK otstarve küsitav ka täielikult isoleeritud hoones, hoones kus puuduvad puuteulatuses asuvad voolu juhtivad osad?
Pole ju mõeldav ühendada kipsikruve potensiaaliühtlustusega puitkarkassseinas?
Ka pinnasest isoleeritud kiudbetoon põrand, milles puudub raudarmatuur ei ole ju voolujuhtiv.
:hello:
Kõik ohutustehnika reeglid on kirjutatud kellegi verega!!!
Äärenurk
Ehitusguru
Ehitusguru
Postitusi: 717
Liitunud: 22 Veebr 2016, 15:46
On tänanud: 1 kord
On tänatud: 28 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Äärenurk »

kunn24 kirjutas: 25 Aug 2022, 16:08 Kui inimene jääb N-L ahelasse (näpud lambipessa), siis RVK-st pole abi.
Kas sel juhul tuleb tagasi kogu vool, mis läbi RVK lambipessa läinud on ja RVK ei rakendu, sest bilanss on paigas? See tähendab, et rakendumiseks vajalikku lekkevoolu ei ole ja inimene ei muutu PE-juhiks, nagu kasutaja vtl arvas?
vtl
Ehitusveteran
Ehitusveteran
Postitusi: 1732
Liitunud: 25 Juul 2006, 19:13
On tänanud: 8 korda
On tänatud: 109 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas vtl »

Äärenurk kirjutas: 25 Aug 2022, 20:40
kunn24 kirjutas: 25 Aug 2022, 16:08 Kui inimene jääb N-L ahelasse (näpud lambipessa), siis RVK-st pole abi.
Kas sel juhul tuleb tagasi kogu vool, mis läbi RVK lambipessa läinud on ja RVK ei rakendu, sest bilanss on paigas? See tähendab, et rakendumiseks vajalikku lekkevoolu ei ole ja inimene ei muutu PE-juhiks, nagu kasutaja vtl arvas?
Sõltub ilmselt. E27 sokli kontaktide vahekaugus on mõni sentimeeter, kehapikkust sõrmedest varvasteni võib mõõta meetritega (vahe sajakordne) ja jalatsid isoleerivad samuti. Voolul on lühem tee käia läbi paljaste näppude. Pealegi korrektses paigaldises peaks faas olema sokli põhjas ja neutraal väljaspool ehk võimaliku maaühenduse pool.

Samas võib tekkida ka olukord, kus vool hargneb mõlemas suunas ja midagi läheb ikkagi "kõrvalt". Võib-olla sõrme kontaktpind külgepidi on väike. Osadel soklitel tuleb ka külgkontakt sokli põhjast ja keermeosa hoopis plastist ehk sealt neutraali ühendust ei teki. Kui inimene on hästi juhtival pinnal või hoiab nt. teise käega radiaatorist kinni, siis võib vabalt ka lambipesa katsudes tekkida olukord, kus ohtlik >30mA läbib mitte ainult sõrmi vaid tervet keha. Ehk inimese leidlikkus eluohtliku olukorra tekitamiseks on piiritu.

Miks peaks inimene üldse toppima sõrmi lambipessa? Võib-olla katsub pimedas käsikaudu, kus sokli auk on ja lüliti jäi sisse. Kaitset ei viitsi keegi pirnivahetuseks välja võtta.

Mul tuli sellega seoses meelde üks vana lugu, mille originaali ei suutnud enam netiavarustest leida. Võimalik, et see on ka siit foorumist läbi käinud, aga tõenäolisem on siiski omaaegne Tevalo/Elfa foorum. Kirjutan mälu järgi.

Näite ohutustehnikast. Ühiselamus voodi kohale lugemiseks kruvitud seinalamp. Lüliti ammu rikkis ja ära sillatud, lülitamine käis pistikut kontaktist välja tõmmates. Probleem aga selles, et pimedas ei näe pistikut pessa torgata. Selleks oli järgmine "tehnika" - paned sõrmed paralleelselt pistiku kontaktidele ja sõrmeotstega kobad seinapesa, kuni leiad augukohad. Seejärel libistad pistiku piki sõrmi oma kohale. Kuna veneaegsetel ilma maanduseta pistikutel ei olnud poolest saadik sisse torgatud kontaktidele mingit puutekaitset nagu tänapäeval, siis oli võimalus selle tegevuse käigus korralik sirakas saada. Ja saadigi.

Mingi jututeema käigus rääkis tolle loo kirjutaja sellest fenomenist oma elektriinsenerist isale, kes muidugi asja ei uskunud. Noh, prooviti praktikas järgi (*ilma* soovita reaalselt särtsu saada!) ja saadi selle käigus järjekordne sirakas kirja.

Kolmandat korda tuli asi teemaks, kui ülikoolis oli vaja kirjutada eksaminäide elektriohutuse (ja selle rikkumise) kohta. Tüüp pani sama loo kirja. Õppejõud luges ja samuti ei uskunud, et kuidas siis niimoodi võimalik on särtsu saada. Noh, võeti pistik ja pesa ja tudeng üritas demonstreerida, kuidas *teoreetiliselt* asi võimalik on. Mille käigus käis jälle surakas ära.
Tüüp kukkus muide sellepeale ohutustehnika eksamil läbi.
dumbuser
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 3777
Liitunud: 08 Jaan 2008, 23:08
On tänanud: 11 korda
On tänatud: 79 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas dumbuser »

vtl kirjutas: 25 Aug 2022, 04:57
Kollarohelise vedamine 2 kaitseklassi valgustitele on muidugi ka paras tsirkus. Enamustel pole KoRo ühenduskohtagi ja kui on, siis on see teiselt poolt ühendamata.
Masendavalt palju on sellised valgusteid millel on rosett. See on see kopsikukene mis on laes selle koha peal kus kaabel lae sisse läheb ja mille küljes siis see valgusti ise ripub. Ja see latakas on metallist.
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

vtl kirjutas: 25 Aug 2022, 16:04
kunn24 kirjutas: 25 Aug 2022, 12:37 Kui sekundeeritakse valgustusel peenemate juhtmete ja kollarohelise ärajätmisele, siis muutub selles ahelas ka mõttetuks RVK, sest RVK kasutamise eelduseks on PE-juhi katkematus kuni lõppatarbijani välja. See kiputakse väga tihti ära unustama.
Oot, nüüd ma ei jaga matsu ehk ei saa sinu väite mõttest aru.
Niipalju kui mina elektriasjandust jagan, kaitseb RVK nii isolatsiooni rikke korral (PE juht vajalik) kui juhusliku puute korral (näiteks inimene torkab pirni vahetades näpud lambipesa põhja). Viimasel juhul asendab PE juhti inimene.

1A liinikaitselüliti sel juhul RVK-d ei asenda, mis lülib ennast juba 30mA juures välja.
Vabandan ette kordamise pärast. RVK kaitseb ka ilma PE juhita - nimelt kui ümbritsev keskkond juhib elektrit maapinda (ja juhibki piisavalt) siis töötab RVK ilma PE juhita kenasti. PE juht aga võimendab RVK tööd (+ voolukaitset) + tagab korpuse maandamise ja potentsiaaliühtlustusega veel täiendava kaitse.
RVK ei kasutata mite ainult TN-C-S süsteemis vaid ka TT (ilma maanduseta) süsteemis ja töötab ka TN-C süsteemis (see Ristheina jutt et ei tööta on muidugi lausvale aga tööle saamiseks kasutada natuke teisi võtteid).
Küülaline
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 6111
Liitunud: 02 Veebr 2009, 22:46
On tänanud: 66 korda
On tänatud: 136 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Küülaline »

Kalvis kirjutas: 26 Aug 2022, 07:24TT (ilma maanduseta) süsteemis ja töötab ka TN-C süsteemis ... tööle saamiseks kasutada natuke teisi võtteid
TT juhistik ei ole sugugi ilma maanduseta vaid N on alajaamas maandatud aga seda ei kasutata kaitsejuhina. Paigaldises maandatakse seadmed kohaliku maandusega.
Täpsusta palun, mis need teised võtted on, mida TN-C korral kasutatakse?
Kalvis
Ehituspenskar
Ehituspenskar
Postitusi: 10642
Liitunud: 03 Veebr 2008, 14:02
On tänanud: 2 korda
On tänatud: 288 korda

Re: 3f. rikkevool vs. 1f. rikkevool

Lugemata postitus Postitas Kalvis »

TN-C tuleb RVK järel PEN kasutada N-na ja kas on lokaalne maandus (nagu TT) või isegi ilma (sel juhul on inimene ise PE juhi eest). Seal on mitmeid variante - seejuures PEN ei vea läbi RVK kolmefaasilistes ahelates ja ühendad PEN korpuse külge. Küll sa ise tead kah, kuidas saab RVK TN-C süsteemi tööle ja ka mingi kaitse.
Vasta