Aurutõkke vajadus linaluuga seinas

[leola]

Tere!

Plaanis on 60ndate lõpus ehitatud kahekorruselise Nõmme seinaga maja täielik rekonstrueerimine - vana pahn korraga välja ja uus korraga sisse. Ei muretse jupikaupa tegemise pärast ning sellega ei pea arvestama. Soojustada vundament, põrandad, seinad, katuslagi; panna uus katus, fassaad, ventilatsioon, küte - kogu krempel. Endal ehitusalane haridus puudub ning kogemused piirduvad paneelmaja korteri remondiga, kuid püüan nüüd majas võimalikult palju ise õppida ja teha.

Olen uurinud aurutõkke kohta ning püüan aru saada, millal oleks see mõistlik paigaldada ja millal saab ka ilma. Kui õigesti aru saan, siis aurutõkke eesmärk on takistada niiskuse sisenemist seinakonstruktsiooni ja -soojustusse, et vältida soojustusmaterjali märgumist ja seega soojustusvõime vähenemist ning vältida puitkonstruktsiooni niiskuskahjustusi. Minu arusaamise järgi tekib niiskusega probleem näiteks ainult villaga soojustamisel: vill eriti niiskust ei ima ning kui see ei jõua piisavas koguses välja tuulduda, kondenseerub see soojustuskihis ja hakkab probleeme tekitama. Aga olen ka aru saanud, et nt saepuruga kondenseerumise probleemi ei teki, kuna sellel on suur niiskusimavus ning talve jooksul kogunenud niiskus jõuab tavaliselt suve jooksul välja tuulduda. Samuti pidavat see aitama stabiliseerida siseruumi niiskustaset (vajadusel kuivatab või niisutab).

Minu majas on hetkel seinas linaluu: seest välja täislaudis 25mm, 50x150mm prusside vahel paberisse pakitud linaluu ilma lubjata, diagonaallaudis 25mm, tuulutusvahe 30mm ja telliskivifassaad 90mm. Linaluu soojuserijuhtivus (λ) on erinevatel andmetel 0,05-0,07 W/mK, seega kuni 2x kehvem keskmisest villast (0,035 W/mK). Praegune plaan on jätta linaluu seina ja panna väljapoole (telliskivi asemele) nii paks kiht villa kui vaja (selgub pärast täpsemaid arvutusi).

Kas sellises hübriidseinas (linaluu+vill) on vaja aurutõkkekihti või mitte? Ühelt poolt peaks linaluu sarnaselt seapurule olema päris hea niiskusimavusega, teisalt aga kardan väljaspoolse villakihi märgumist ning et linaluu kihil poleks enam nii head tuuldumisvõimalusi. Samas muretsen ka aurutõkke korrektse paigalduse pärast - kui palju tast üldse kasu on, kui see kruviauke täis lasta?

[tabarabarap]

Nõmme seinal kivi väljast maha ja 250 kivivillav või tselluvilla peale. Võib väljast konstruktsiooni ka avada ja linaluu välja lasta, kui seina paksus on oluline.

aurutõket renoveerimisel perfektselt ei paigalda ja suht mõttetu ja parema tulemuse annab hea (passiivse) ventilatsioonisüsteemi loomine.

Vundamendi soojustamine jne on üsna kaheldava väärtusega tegevused, kui selle käigus niiskuse ja külmasildade muret ei lahenda

Ise õppida püüdes võta kursuseid , odavam, kui vigadest õppida või telli renoveerimiseks, soojustamiseks projekt

[leola]

Nõmme seinal kivi väljast maha ja 250 kivivillav või tselluvilla peale. Võib väljast konstruktsiooni ka avada ja linaluu välja lasta, kui seina paksus on oluline.

aurutõket renoveerimisel perfektselt ei paigalda ja suht mõttetu ja parema tulemuse annab hea (passiivse) ventilatsioonisüsteemi loomine.

Vundamendi soojustamine jne on üsna kaheldava väärtusega tegevused, kui selle käigus niiskuse ja külmasildade muret ei lahenda

Ise õppida püüdes võta kursuseid , odavam, kui vigadest õppida või telli renoveerimiseks, soojustamiseks projekt

Tänud vastuse eest!

Seina paksus ei häiri, pigem jätaks praegu lammutamise, utiliseerimise ja uue villa ostmise/paigalduse vaeva ära.

Hakkasin ise ka pärast postituse tegemist mõtlema, et kuna plaanis ka mõned siseseinad paika jätta, siis nende kohapealt jääks nagunii auk aurutõkkesse. Või kui korralikult teha, siis oleks palju lammutamist, nikerdamist ja uuesti tegemist.

Oleks vist oluline mainida ka seda, et maja on nõlva peal ning pool alumist korrust on maa all, sellest ka vundamendi/maa-aluse seina soojustamine (väljast). Aurutõkke poolest pole see ka oluline osa.

Kursuste peale polegi mõelnud, kas oskad mõnda soovitada? Plaan ka kindlasti ehitus- või lausa tööprojekt lasta teha eksperdil, ehitus- ja kasutusteatise jaoks on seda nagunii vaja ja ise selle nõuetele vastavalt kokku klopsimine tundub liiga riskantne.

[Kalvis]

Antud juhul saaks kenasti sisseepoole soojustust teha. Kuid nüüd on dilemma - Linaluu asendamine villaga annab soojustust kaks korda paremaks. - kuid seejuures jääks kõik kihid samaks.

Väljapoole aga pole soojustusest kasu kui õhuvahet kinni ei pane ja uut ei tee. Kipub väga mõttetuks minema.

KMinule tundub ikkagi kõige arukam linaluu vahetamine villa vastu.

[Hiid]

kui tellisvoodri tagune on liiga hästi tuulduv, siis ronib tuul ka villa sisse, mida linaluusse ta ei suuda sel määral teha...

[Kalvis]

kui tellisvoodri tagune on liiga hästi tuulduv, siis ronib tuul ka villa sisse, mida linaluusse ta ei suuda sel määral teha...

Siis tasuks enne villa paigaldamist tuuletõkkepaber sissepoole kinnitada...

[tabarabarap]

Lugegem uuesti, plaan on ju tellis väljast eemaldada. Milleks seest lammutada, kui võib väljast.

[leola]

Tänud kõigile, kes siiani vastanud!

Olen ka ise lugenud, et telliskivivoodri allesjätmine tekitab probleeme (nii lahtise kui kinnise õhuvahega) ja sellepärast on plaanis ta maha lammutada, nagu ka algses postituses kirjutasin.

Soojustust saaks ka seestpoolt teha tõesti, kuid kuna maja pole teab mis suur, siis siseruum on väärtuslikum kui väline.

[Hiid]

Seina paksus ei häiri, pigem jätaks praegu lammutamise, utiliseerimise ja uue villa ostmise/paigalduse vaeva ära.

See jättis mulje, et on tekkinud plaanides muutus....

[Kalvis]

Pärast täpsustamist on asi suht lihtne - vana kivivooder maha, edasi puitkarkass, vahel vill, tuuletõke. Aurutõke sissepoole pole vajalik.
Tavaliselt tehakse edasi distantsliist ja siis mingi iluvooder, näiteks kivimaja mulje jätab marmoroc. Võid kasutada sulle meeldivat fassaadiplaate, ilulauda jne. Poodides suur valik.
Vundamendi sokli teed suht lihtsalt - kaevad vahtplasti plaadi osas sügavusse, lased vahu või pätsikestega kinni ning krohvid. Seejuures ajad valminud maja soojustusega peaaegu tasa

Suurem osa mahalammutatud voodrist läks maja ümbruse täiteks. Sissesõidutee põhi, osa sai vundamendi lahtikaevamisel mulla asemele ja peale õhem kiht mulda. Muru kasvab väga hästi. Kive saab taaskasutada kui viitsid segujäägid maha lüüa (kui saab, teinekord nii kinni, et enne läheb kivi puruks aga segu lahti ei tule). Kõige parem oli uute hoonete vundamendi töäide.

[leola]

Seina paksus ei häiri, pigem jätaks praegu lammutamise, utiliseerimise ja uue villa ostmise/paigalduse vaeva ära.

See jättis mulje, et on tekkinud plaanides muutus....

Ma mõtlesin selle lausega seda, et pigem valiksin paksema seina kui hakkaksin seda linaluud välja kiskuma, utiliseerima ja selle võrra villa juurde ostma ja paigaldama.

Pärast täpsustamist on asi suht lihtne - vana kivivooder maha, edasi puitkarkass, vahel vill, tuuletõke. Aurutõke sissepoole pole vajalik.
Tavaliselt tehakse edasi distantsliist ja siis mingi iluvooder, näiteks kivimaja mulje jätab marmoroc. Võid kasutada sulle meeldivat fassaadiplaate, ilulauda jne. Poodides suur valik.
Vundamendi sokli teed suht lihtsalt - kaevad vahtplasti plaadi osas sügavusse, lased vahu või pätsikestega kinni ning krohvid. Seejuures ajad valminud maja soojustusega peaaegu tasa

Suurem osa mahalammutatud voodrist läks maja ümbruse täiteks. Sissesõidutee põhi, osa sai vundamendi lahtikaevamisel mulla asemele ja peale õhem kiht mulda. Muru kasvab väga hästi. Kive saab taaskasutada kui viitsid segujäägid maha lüüa (kui saab, teinekord nii kinni, et enne läheb kivi puruks aga segu lahti ei tule). Kõige parem oli uute hoonete vundamendi töäide.

Selline oligi plaan, ainult aurutõkke kohta tekkis küsimus. Ja tundub, et konsensus on, et pole vaja/mõtet sellega mässata. Kuna maja on nõlva peal, siis voodrile kasutuse leiab. Vaja täita nii aiamaad kui sissesõitu.

Vundamendiga ju nii lihtsalt ei pääse, et üks rida vahtplasti ja korras? Kuna pool alumist korrust on maa all ja tahaks seal külmi kiviseinu vältida. Ise kardan kondensvee kogunemist ja jällegi seestpoolt ei tahaks ruumi seinale loovutada.

[tabarabarap]

Kas seal alumisel korrusel on eluruumid? Kui ei ole, siis pole vaja ka muretseda. Seinad saavad soojaks ikka küttes , ise nad soojaks ei lähe.

[ping]

... ainult aurutõkke kohta tekkis küsimus. Ja tundub, et konsensus on, et pole vaja/mõtet sellega mässata. ...

See senistel uskumistel tuginev "konsensus" ei maksa sinu soojaarveid ja seinakonstruktsiooni planeerides pead ikka ise oma rahakotiga nõu pidama.

Arvestusega, et ega enne 2050 aastat meie regioonis energia saadavusega paremaks ei lähe.

[Kalvis]

tabarabarap ütles põhjuse välja- pead ise vaatama kui olulised on keldriruumide otstarve. Kui plaan kütta keldrit ja seal eluruume aretada siis jah - kaevad kuni keldri põhjani välja, võõpad väljast veel hüdroisolatsiooniga üle ja siis vahtplast. Kui tundub tööd vähe olevat siis ka drenaaztorustik väljapoole koos ärajuhtimisega. Kui raha veelgi rohkem tuulde lasta siis mummukile kah vahtplastti peale. Kuid kogu selle mängu juures on vaid üks küsimus - kas sel on mõtet? Ainus mõte on kui kasutad keldrit eluruumidena. Kui lihtsalt panipaik siis rohkem kui plaadi jagu pole mõtet vaeva näha. See üks plaat aitab palju - talvel ei tule külm keldrisse ja suvel soe. Kuid töövaev on kordades väiksem. Muuseas - keldri ümber olev pinnas on samuti soojusisolatsioon, mitte parim aga piisav ja tasuta.

[leola]

tabarabarap ütles põhjuse välja- pead ise vaatama kui olulised on keldriruumide otstarve. Kui plaan kütta keldrit ja seal eluruume aretada siis jah - kaevad kuni keldri põhjani välja, võõpad väljast veel hüdroisolatsiooniga üle ja siis vahtplast. Kui tundub tööd vähe olevat siis ka drenaaztorustik väljapoole koos ärajuhtimisega. Kui raha veelgi rohkem tuulde lasta siis mummukile kah vahtplastti peale. Kuid kogu selle mängu juures on vaid üks küsimus - kas sel on mõtet? Ainus mõte on kui kasutad keldrit eluruumidena. Kui lihtsalt panipaik siis rohkem kui plaadi jagu pole mõtet vaeva näha. See üks plaat aitab palju - talvel ei tule külm keldrisse ja suvel soe. Kuid töövaev on kordades väiksem. Muuseas - keldri ümber olev pinnas on samuti soojusisolatsioon, mitte parim aga piisav ja tasuta.

Alumine korrus oli kasutusel eluruumidena ja plaanis ka neid edaspidi eluruumidena kasutada. Praegu on pool korrust külmade seinte ja põrandatega, ruumid on muidugi ka kehva ventilatsiooniga ja seega niisked. Lootus on olukorda parandada soojustades maa-alused seinad väljaspoolt, tehes uue korralikult soojustatud põranda ja paigaldades soojustagastusega ventilatsiooni.

Drenaaži peale olen ka mõelnud, aga siiani 50 aastat pole liigse veega probleeme polnud. Külgedelt voolab nii-ehk-naa mööda nõlva alla ja maja sisse ei tiku, nõlva alumise otsa peal pole ka probleemi vett eemale juhtida. Nõlvapealne sein, mis üleni maa all on, tekitab muret. Maapealse vee saaks ehk kuidagi külgedele suunata nii, et sealt vundamendile survet ei tekiks, kuid seda ei tea, mis surved maa all tekivad. Aga jällegi, siiani pole probleeme olnud.

See senistel uskumistel tuginev "konsensus" ei maksa sinu soojaarveid ja seinakonstruktsiooni planeerides pead ikka ise oma rahakotiga nõu pidama.

Arvestusega, et ega enne 2050 aastat meie regioonis energia saadavusega paremaks ei lähe.

Mul pole miski nutirahakott, et ta oskaks ette vurada, kas aurutõke sellises seinas omaks mingit rahalist võitu tulevastes soojaarvetes. Rahakotiga saab nõu pidada alles siis kui on selge, millised oleks arved ilma ja millised koos aurutõkkega, aga seda ilma kristallkuulita välja ei selgita. Seega olen oma küsimusega siin foorumis just seepärast, et immutada teiste mõtteid ja kogemusi. Või siis kellel on vähemalt teoreetilisi teadmisi, oleks asi seegi.

[tabarabarap]

Mis seal nutitada, renoveerides oluliselt paremaks sa midagi ei muuda , sageli on mõistlikum tegemata jätta ja teha uus kõrvale.

Enim annab tagasi seina , laepealse, katuse korralik soojustamine, tuuletõkke korralik paigaldamine, akende vahetus ja hea ventilatsiooni tagamine.

Ja sellele tulekski keskenduda, et seina saaks 250 või rohkem villa ja laele 350 või rohkem ja aknad 3x selektiiv , soojustatud vaheliistudega pakett ja võimalikult paks leng , uksed külmasillata vahetatud. Muudest osadest uus korsten, ahi vms hiljem võimatud tuleks ära teha.

Ülejäänud jura on viimistlus ja maitse asi. Aurutõke ei anna sulle renoveerimisel märgatavat efekti. Katuse, katuslae soojustamisel ehk tuleks kasuks.

[Kalvis]

Keldri soojustamine parendab keldri ruume küll. Drenaazi vajalikkus võib sul puududa, see on eelkõige vajalik põhjavee jaoks, sest katuse vihmavee saab maapinnal ka kaugemale juhtida.

[leola]

Mis seal nutitada, renoveerides oluliselt paremaks sa midagi ei muuda , sageli on mõistlikum tegemata jätta ja teha uus kõrvale.

Enim annab tagasi seina , laepealse, katuse korralik soojustamine, tuuletõkke korralik paigaldamine, akende vahetus ja hea ventilatsiooni tagamine.

Ja sellele tulekski keskenduda, et seina saaks 250 või rohkem villa ja laele 350 või rohkem ja aknad 3x selektiiv , soojustatud vaheliistudega pakett ja võimalikult paks leng , uksed külmasillata vahetatud. Muudest osadest uus korsten, ahi vms hiljem võimatud tuleks ära teha.

Ülejäänud jura on viimistlus ja maitse asi. Aurutõke ei anna sulle renoveerimisel märgatavat efekti. Katuse, katuslae soojustamisel ehk tuleks kasuks.

Renoveerimine ja rekonstrueerimine on erinevad asjad ja annavad erinevat efekti. Ma ei näe põhjust, miks vanema maja rekonstrueerimine annaks soojustehniliselt kehvema tulemuse kui uusehitis. Tõsi, uut on lihtsam lasta ehitajatel teha, aga vana kallal on jällegi lihtsam ise nokitseda.

Tänud kõigile vastajatele!