EPS survetugevus?

[rye]

EPS 100 on speci järgi 100 kPa = 100 kN/m2.
Ehk siis 10 tonni / m2, ehk siis ühte plaati võiks nagu 12 tonniga ühtlaselt koormata.
Põranda all tundub täiesti ebareaalne, et see plaat sellist survet saab.
Miks ei panda põranda alla näiteks EPS50, kuna survetugevust nagu tundub jätkuvat?

Endal põrand tehtud nii nagu peab, aga hakkas inseneeria huvitama

[Äärenurk]

See tähendab lühiajalist survetugevust 10% deformatsiooni juures. Pikaajaliselt on survetugevus väiksem. Kas keegi oleks nõus, et põrand 10% allapoole vajuks?
Survetugevus näitab kaudselt ka muid tugevusi, mis näiteks paigaldamisel võivad olulised olla.

[rye]

Aga kust saaks siis reaalse survetugevuse, millet ka abi oleks?

[tabarabarap]

Eps80 põranda oma ka olemas, alati võid otse liivale põranda valada

[ping]

Aga kust saaks siis reaalse survetugevuse, millet ka abi oleks?

Aga mille vastu reaalselt abi vaja on?

Vanad majad, kus EPSi üldse ei olnud on ka ajaga maa sisse vajunud ja ega EPS poleks neid maju vajumisest päästnud.
Iga asi aja jooksul deformeerub, kui sellele survet avaldada.

[rye]

Nagu öeldud hakkas huvitama, et kui EPS specis on 10 tonni ruudule, et mis mõte sellisel numbril on kui sellega midagi teha pole. Kas kuskil on mõni reaalne number mis näitaks palju ma oma põrandat tegelikult koormata võin. 200 kg ruudule on põrandaplaat ise.

Hetkel näiteks ladusin ajutiselt 2 tonni ehitusmaterjali 5 ruudu suurusele pinnale. Ei arva et sellest 400 kg/m2 probleem tuleb.

Aga kui näiteks tahaks tulikivi ahju ilma vundamendita põrandale panna? Kus on mõistlik number mis reaalselt miskit ütleb?

[rst]

EPS 100 on speci järgi 100 kPa = 100 kN/m2.
Ehk siis 10 tonni / m2, ehk siis ühte plaati võiks nagu 12 tonniga ühtlaselt koormata.
Põranda all tundub täiesti ebareaalne, et see plaat sellist survet saab.
Miks ei panda põranda alla näiteks EPS50, kuna survetugevust nagu tundub jätkuvat?

Endal põrand tehtud nii nagu peab, aga hakkas inseneeria huvitama

Näiteks Reideni Plaat AS kodulehel on selline info olemas.
EPS100
Survepinge 10% def korral (lühiajaline) ≥100 kPa
Survepinge 2% def korral (pikaajaline) ≥30 kPa

Ahju alla pane pigem Finnfoam 250/300 või XPS 250/300. Sinna kulub sul kaks plaati ja ei pea mõtlema sellele kas ja kui palju see EPS kokku vajub.
Maja ehitamisel vaatame ikka neid survepingeid pikaajalisel koormamisel.

[rye]

No aga mis need XPS numbrid paremad on, kui konteksti ei ole antud ? Äkki on 50% deformatsiooni numbrid?

[ping]

Nagu öeldud hakkas huvitama, et kui EPS specis on 10 tonni ruudule, et mis mõte sellisel numbril on kui sellega midagi teha pole. Kas kuskil on mõni reaalne number mis näitaks palju ma oma põrandat tegelikult koormata võin. 200 kg ruudule on põrandaplaat ise.

Hetkel näiteks ladusin ajutiselt 2 tonni ehitusmaterjali 5 ruudu suurusele pinnale. Ei arva et sellest 400 kg/m2 probleem tuleb.

Aga kui näiteks tahaks tulikivi ahju ilma vundamendita põrandale panna? Kus on mõistlik number mis reaalselt miskit ütleb?

Neist numbrite teadmisest tõuseb kasu siis, kui osata ettekujutada erinevat koormuste jaotust erinevatele toetuspunktidele.
Kui teha 1 betoonpõrand, millel kõnnib ringi 1 inimene, siis pole vahet, et kas see põrand on 1mm kõrgemal või madalamal ja kui jäigale pinnale see põrand toetub.

Aga kui plaanis on toetada põranda ühte nurka mitme tonnine ahi, teise nurka mahutada 2m3 akupaak ja kuskile veel mingid vaheseinad, siis muutub koormus ebaühtlaseks, mis võib murda põrandaplaadi.

Kui hoones on mingi "osa", mis liigub või muudab kontrollimatult kuju ja mille käitumisega pole arvestatud, siis "see osa" võib kahjustada hoone teisi olulisi osasid ja lühendada hoone ekspluatatsiooni iga.

Tugevusõpetuse tudeerimine aitab neid probleeme mõista.

[rst]

No aga mis need XPS numbrid paremad on, kui konteksti ei ole antud ? Äkki on 50% deformatsiooni numbrid?

Ma ei saa aru kas sa soovid, et ma sulle otsiksin erinevate tootjate kodulehtedel materjalide tehnilised andmed või mida?

Üritad aidata aga ...

[rye]

Esiteks mul pole sellega mingit probleemi, aga vahel lihtsalt hakkavad mõned asjad huvitama
Ja tundub päris uskumatu, et siin tarku päris palju aga lihtsale küsimusele lihtsat vastust polegi nii lihtne anda.
Teoreetiline küsimus oli, et kui teha näiteks ühtlasest 100mm betoonist põrand 200mm EPS100 peale, et kui palju seda koormata võib.
Seni on siit läbi käinud 2 numbrit:
10 tonni ruudule, kui 10%, ehk 2cm vajumist on OK
3 tonni ruudule, kui 2%, ehk 4mm vajumist on OK.
Kumbki vist ei ole reaalses elus abiks, kuna ka 4mm vajumist vist ei ole elutoa põrandal aksepteeritav.
Pakun, et umbes 1mm oleks ehk tolereeritav, ehk siis tahaks saada umbest 0,5% pikaajalisele vajumisele vastavat koormust, aga seni pole leidnud.

Loo tõdemus on see, et tootjad näitavad ilusaid ja mõttetuid 100kPa numbreid millega tegelikult mitte üheskis kasutusvaldkonnas midagi peale pole hakata, kuna ma ei suuda ette kujutada kus võiks olla 10% vajumist aksepteeritav.