FIBO maja seinasoojustus- milline tuuletõke ?

[jaanaehitab]

Palun soovitusi kuidas soojustada 200st Fibo5 seina.
Seinad siis FIBO5 200mm. Siis paneks-
1.Prussid 50x100 üht pidi
2. nende vahele - Isover premium 33 -100mm
3. prussid 50x100 teist pidi
4. Isover 100 mm jälle vahele
5.peale tuuletõke - milline ????
6. roov 21x45
7.puit vooder 21(või18)x145mm
Küsimus siis milline tuuletõke? Kas 12 mm roheline SKANO plaat OK? Kas väheks ei jää ?
Millega teipida, sest sellel 12 mm-sel pole sooni?

Kui panna 25 mm Skano plaat, siis jääb kõrval olevast Penoga tehtud ja krohvitud seinast natuke paksem. Kui 12mm tuuletõke ikka vähe, no siis lepiks sellise üleminekuga.
PS. Palun mitte parastada, olen tõesti asjatundmatu.

[Urmas]

7.puit vooder 21(või18)x145mm

Kas jaanaehitab oskab põhjendada ühete mu uudishimulikku küsimust- miks just hooldust nõudev puitvooder?

[jaanaehitab]

1

[jaanaehitab]

7.puit vooder 21(või18)x145mm

Kas jaanaehitab oskab põhjendada ühete mu uudishimulikku küsimust- miks just hooldust nõudev puitvooder?

Sellepärast, et arhitakt on nii mõelnud.
Aga mul on natuke teine küsimus ja see on seotud tuuletõkkega. Kas oskate ka selle kohta midagi öelda ?

[tabarabarap]

Palju see natuke on, pane niipalju õhem roovitus alla teises kihis

[xxx111]

Selline tuuletõke mis tuult peab oleks kõige parem...

[ping]

...
Seinad siis FIBO5 200mm. Siis paneks-
1.Prussid 50x100 üht pidi
2. nende vahele - Isover premium 33 -100mm
3. prussid 50x100 teist pidi
4. Isover 100 mm jälle vahele
5.peale tuuletõke - milline ????
6. roov 21x45
7.puit vooder 21(või18)x145mm. ...

Miks mõned vajalikud kihid on nimekirjast välja jäänud?

Fibo peaks olema mõlemalt poolt krohvitud, et seina sees tuuletõmbust ei tekiks.
Kas projekteerija ei kirjutanu projekti seletuskirja seina ristlõiget lahti?

7.puit vooder 21(või18)x145mm

Kas jaanaehitab oskab põhjendada ühete mu uudishimulikku küsimust- miks just hooldust nõudev puitvooder?

Sellepärast, et arhitekt on nii mõelnud. ...

Kui mulle üks arhitekt äkki ütles, et "Tema projekteerib AINULT puitvoodriga maju", siis vahetasin koheselt arhitekti.

[Urmas]

Fibo peaks olema mõlemalt poolt krohvitud, et seina sees tuuletõmbust ei tekiks.

Olen ise samal arvamusel, et krohvimine annab ajas parema/kindlama tuuletõkke kui igatsugused tappidega ja tappideta teibitud tuuletõkkeplaadid.

Kui mulle üks arhitekt äkki ütles, et "Tema projekteerib AINULT puitvoodriga maju", siis vahetasin koheselt arhitekti.

Samal arvamusel, sest vähemalt ise tean päris mitmeid ajas hooldusvabade fassaadiviimistluste variante. Võib olla hetkel kallim, kuid pikas perspektiivis vajaks hooldusvaba välisviimistlus ehk korra 5-10 aasta tagant ainult survepesuriga üle pritsimist.

[xxx111]

Fibo peaks olema mõlemalt poolt krohvitud, et seina sees tuuletõmbust ei tekiks.

Olen ise samal arvamusel, et krohvimine annab ajas parema/kindlama tuuletõkke kui igatsugused tappidega ja tappideta teibitud tuuletõkkeplaadid.

Kui mulle üks arhitekt äkki ütles, et "Tema projekteerib AINULT puitvoodriga maju", siis vahetasin koheselt arhitekti.

Samal arvamusel, sest vähemalt ise tean päris mitmeid ajas hooldusvabade fassaadiviimistluste variante. Võib olla hetkel kallim, kuid pikas perspektiivis vajaks hooldusvaba välisviimistlus ehk korra 5-10 aasta tagant ainult survepesuriga üle pritsimist.

Mõlemalt poolt krohvimise mõttekusega on mõningane probleem
Kui tuul jõuab fibo välise krohvikihini mis eespool väidetu põhjal peaks töötama tuuletõkkena siis pole sellest tuuletõkkest nagunii enam mingit kasu sest tuul on jõudnud läbi soojustuse ja sein sooja ei pea nagunii...

Mis puutub arhitekti kommentaare siis nõustun täielikult
See, et arhitekt on määranud välisvoodriks puitlaudise ei peaks kuidagi takistama otsimast alternatiivseid (ja vbl mõistlikumaid / optimaalsemaid) lahendusi...

[ping]

Fibo peaks olema mõlemalt poolt krohvitud, et seina sees tuuletõmbust ei tekiks.

Olen ise samal arvamusel, et krohvimine annab ajas parema/kindlama tuuletõkke kui igatsugused tappidega ja tappideta teibitud tuuletõkkeplaadid. ...

Mõlemalt poolt krohvimise mõttekusega on mõningane probleem
Kui tuul jõuab fibo välise krohvikihini mis eespool väidetu põhjal peaks töötama tuuletõkkena siis pole sellest tuuletõkkest nagunii enam mingit kasu sest tuul on jõudnud läbi soojustuse ja sein sooja ei pea nagunii...

Mis puutub arhitekti kommentaare siis nõustun täielikult
See, et arhitekt on määranud välisvoodriks puitlaudise ei peaks kuidagi takistama otsimast alternatiivseid (ja vbl mõistlikumaid / optimaalsemaid) lahendusi...

Väliskihi tuuletõke peaks toimima ilmastikust põhjustatud tuule vastu soojustuses.
Aga krohvimata fibo seinaga on juba 2 ja 3 kordsetes majades selline probleem, et seina sees (isegi vaheseintes) tekkib tõmme (nagu korstnas).
Et keerad pistikupesa välja või avad elektrikilbi katted ja tunned, et õhk liigub nii kiisesti, et käed hakkavad külmetama, isegi kui väljas on tuulevaikne ilm ja vent on ka välja lülitatud.
Fibo on ju avatud pooridega ja selles liigub nii õhk kui ka sipelgad ja muud mutukad ilma igasuguse takistuseta.

Ega mingit paksu krohvikihti pole vaja villa alla, piisab kui kõik avatud poorid saavad suletud.

[xxx111]

Fibo peaks olema mõlemalt poolt krohvitud, et seina sees tuuletõmbust ei tekiks.

Olen ise samal arvamusel, et krohvimine annab ajas parema/kindlama tuuletõkke kui igatsugused tappidega ja tappideta teibitud tuuletõkkeplaadid. ...

Mõlemalt poolt krohvimise mõttekusega on mõningane probleem
Kui tuul jõuab fibo välise krohvikihini mis eespool väidetu põhjal peaks töötama tuuletõkkena siis pole sellest tuuletõkkest nagunii enam mingit kasu sest tuul on jõudnud läbi soojustuse ja sein sooja ei pea nagunii...

Mis puutub arhitekti kommentaare siis nõustun täielikult
See, et arhitekt on määranud välisvoodriks puitlaudise ei peaks kuidagi takistama otsimast alternatiivseid (ja vbl mõistlikumaid / optimaalsemaid) lahendusi...

Väliskihi tuuletõke peaks toimima ilmastikust põhjustatud tuule vastu soojustuses.
Aga krohvimata fibo seinaga on juba 2 ja 3 kordsetes majades selline probleem, et seina sees (isegi vaheseintes) tekkib tõmme (nagu korstnas).
Et keerad pistikupesa välja või avad elektrikilbi katted ja tunned, et õhk liigub nii kiisesti, et käed hakkavad külmetama, isegi kui väljas on tuulevaikne ilm ja vent on ka välja lülitatud.
Fibo on ju avatud pooridega ja selles liigub nii õhk kui ka sipelgad ja muud mutukad ilma igasuguse takistuseta.

Ega mingit paksu krohvikihti pole vaja villa alla, piisab kui kõik avatud poorid saavad suletud.

Jään natuke eriarvamusele (pingi kommentaar tähendab ehituskvaliteedi vigu) aga olgu...

Tahtsin veel natuke kommenteerida välisvoodrilauda
Soomlaste RIL soovitused on sellised, et voodrilaua min paksus oleks 26mm...
Vast on arusaadav milleks on oluline paksus...

[Urmas]

Tahtsin veel natuke kommenteerida välisvoodrilauda
Soomlaste RIL soovitused on sellised, et voodrilaua min paksus oleks 26mm...
Vast on arusaadav milleks on oluline paksus...

Päris hästi ei saanud, kuid minu esimene mõte oli õhema laua kõmmeldumine ja sellest tulenevalt tekkinud punnivahedele ka suurem tuule läbilaskvus. Korraks käis selline mõte läbi ka teema algataja esimeses postituses mainitud voodrilaua mõõte lugedes. Võtsin isegi köögikapi otsast korraks mõõdulindi pihku, vaatasin, kehitasin õlgu ega osanud seisukohta võtta.
Olen siin foorumis mingis teemas kirjutanud, et aastaid tagasi teekonnal kodust alevisse poodi sõites jäi silma ühe maja puitfassaad, kus niiskemate ilmadega oli välisvoodri välisukse juures nii üles punnitanud, et kohe kahju oli iga kord omanikust. Aimata võin, aga vea konkreetset põhjust ei tea.

[ping]

... Tahtsin veel natuke kommenteerida välisvoodrilauda
Soomlaste RIL soovitused on sellised, et voodrilaua min paksus oleks 26mm...
Vast on arusaadav milleks on oluline paksus...

Tänapäeval ei tarvitata enam nii paksu materjali kuna nagunii ei pea vastu.

Ühel hiljutisel ehitussümpoosiumil tegi ettekande ehituspuidu mikrolooduse uurija.
Kurtis, et kaasaegsed loodussõbralikud rohelised pinnakattevahendid ei kaitse enam puitu erinevate pahalaste eest kattekihi all ja kaasajal arvestatakse laudvoodri ekspluatatsiooni ajaks 3 värvimiskorda ning 15 aasta tagant peaks laudvoodri väljavahetama, kuna tema 4. värvimiskord ei pruugi tagada kaubanduslikku välimust veel ühte 5 aastase tsükli jooksul.
Ja majanduslikult olla ka vanade värvikihtide eemaldamine kulukam kui uue laudise paigaldus.

[Urmas]

Ühel hiljutisel ehitussümpoosiumil tegi ettekande ehituspuidu mikrolooduse uurija.
Kurtis, et kaasaegsed loodussõbralikud rohelised pinnakattevahendid ei kaitse enam puitu erinevate pahalaste eest kattekihi all ja kaasajal arvestatakse laudvoodri ekspluatatsiooni ajaks 3 värvimiskorda ning 15 aasta tagant peaks laudvoodri väljavahetama, kuna tema 4. värvimiskord ei pruugi tagada kaubanduslikku välimust veel ühte 5 aastase tsükli jooksul.
Ja majanduslikult olla ka vanade värvikihtide eemaldamine kulukam kui uue laudise paigaldus.

Ka näriliste hävitamiseks mõeldud "jõusööt" muutub loomakaitsjate tungival nõudmisel aina lahjemaks ja varsti võib näriliste hävitamiseks ainult "best bifoor" tähtaega mitte ületanud torti pakkuda. Närilised söövad ennast paksuks ja surevad kõigest rasvumisest tingitud südameinfarkti. Väga humaanne lahtisaamine närilistest! Nojah, aga päris mitmed siinse foorumi registreeritud kasutajad küll ei kavatse 15 aastat tagasi värvitud välisvoodrit uuesti värvida, liiga hea pidi veel välja nägema, rääkimata uuest voodrist. Äkki neil on värvitud tol ajal pestitsiidina("antirohelise") toimiva värviga?
Olles aastaid tagasi Vormsil ühte objekti 3x tegemas(1x + 2x lisatööd) 1 kuni 7 aastase vahega, siis pean ütlema, et näiteks "rootsi punane" värv on vist kõige lollikindlam. Kui ma ei eksi, siis ka meie maamaja on värvitud rootsi punasega ja viimane värvimine jäi vist sinna 40-50 aasta taha ja maja vanust arvestades värv veel kannatab kriitikat.

[xxx111]

Tänapäeval ei tarvitata enam nii paksu materjali kuna nagunii ei pea vastu.

Just...
Tänapäeval on kasutud EVS, RYL, RIL, DIN, EN jne
Tänapäeval käib projekteerimine ja ehitamine foorumite põhjal...

[rein113]

Ping, kas sa oskad seletada, kuidas saab keramsiitplokkmüüri sees tuuletõmme tekkida? Võiks siis ju ka arvata, et veel parem tuuletõmme tekib mõlemalt poolt krohvitud müüris?

Teema algatajale: on olemas ka tuuletõkkekangad ja sulundservaga kivivill-tuuletõkkeplaadid.

[aero]

@ping. Ma jäin ka su kirjeldatud tuuletōmbe üle mõttesse. P.pesad ja kilp, äkki liigub seal õhk hoopis kaablikõride kaudu.

[ping]

Ping, kas sa oskad seletada, kuidas saab keramsiitplokkmüüri sees tuuletõmme tekkida? Võiks siis ju ka arvata, et veel parem tuuletõmme tekib mõlemalt poolt krohvitud müüris? ...

@ping. Ma jäin ka su kirjeldatud tuuletōmbe üle mõttesse. P.pesad ja kilp, äkki liigub seal õhk hoopis kaablikõride kaudu.

Nii saab vist küsida inimene, kes pole fibo plokki ja korstnas tekkivat tuuletõmmet näinud.

Tegin hommikul prooviks ka veekatse.
Mul väljas vedelevad mõned fibo plokid, silmaga vaadates kena monoliitne plokk.
Kallasin aeglaselt plokile ämbritäie vett peale ja vesi jooksis kõik plokist läbi, ploki servad ja küljed ei saanud märjaks.
Fiboploki avatud poorid on suurema läbilaskevõimega, kui silma järgi arvata oskaks.

Ka piirete U-arvu ja niiskusrežiimi kalulaatorid, annavad ilma krohvikihiga katmata fiboploki õhu- ja niiskustakistuseks nulli (0).

[xxx111]

Siin tehakse üks oluline viga või täpsemalt lihtsustus
Räägitakse tarindi konstruktsiooni ühe komponendi omadustest
Aga kui räägitakse piirdetarindist siis tuleks rääkida kõikidest tarindi kihtidest so oluline on nende koostöö
Igal tarindikihil on oma funktsioon ja ta ei pea täitma muid funktsioone
Nt kandetarind ei pea pidama tuult, ei pea pidama sooja jms - tema funktsioon on midagi muud
Samuti on muude tarindi kihtidega...

[rst]

Kas kokkuvõttes lihtsam ei oleks näiteks kasutada 150mm PIR soojustusplaati kuhu peale läheb vertikaalne roov välisvoodri jaoks?
Ei oleks vaja eraldi puitkarkassi rajada kahes kihis soojustuse jaoks ning tuuletõkke vajadus kaob ära ja säästab oluliselt tööraha m2 kohta.
PIR soojustus on küll kallim aga tööprotsesse tunduvalt vähem.

[jaanaehitab]

Kas kokkuvõttes lihtsam ei oleks näiteks kasutada 150mm PIR soojustusplaati kuhu peale läheb vertikaalne roov välisvoodri jaoks?
Ei oleks vaja eraldi puitkarkassi rajada kahes kihis soojustuse jaoks ning tuuletõkke vajadus kaob ära ja säästab oluliselt tööraha m2 kohta.
PIR soojustus on küll kallim aga tööprotsesse tunduvalt vähem.

Kahjuks ei saa enam, sest tuleb teha paksuseks 250 kuna lamekatus valmis ja parapeti ääred selle arvestusega jäetud. PS. Lamekatus sai pirist tehtud

[jaanaehitab]

Ping, kas sa oskad seletada, kuidas saab keramsiitplokkmüüri sees tuuletõmme tekkida? Võiks siis ju ka arvata, et veel parem tuuletõmme tekib mõlemalt poolt krohvitud müüris?

Teema algatajale: on olemas ka tuuletõkkekangad ja sulundservaga kivivill-tuuletõkkeplaadid.

Tean , aga kivivill tuuletõkkeplaadid kõik paksemad. Või aitaks siis tuuletõkkekandas???