Sauna leiliruumi seinte soojustus ja aurutõke.

[Props]

Majas sees vannitoa kõrval vajab väljaehitamist väike leiliruum, ~ 2,2 m2 / 4,5 m3. Maja on poorbetoonist (Aeroc/Bauroc) - üks välissein 500 mm EcoTherm, ülejäänud siseseinad 200 mm Hard. Vannitoa ehitamise ajal said ka saunaruumi seinad ning lagi niiskustõkkega üle pintseldatud. Plaanis 6 kW elektrikeris.
Rusikareegel, mida igal pool soovitatakse, tundub olevat (väljastpoolt sissepoole) 50 mm villa, fooliumiga aurutõke, õhuvahe tuulutuseks ja lõpuks voodrilaud. Aga kui ma asja üle järele mõtlema hakkasin, tekkis mure. Teibi seda aurutõket palju tahad, aga praktikas seda päris hermeetiliseks ikka ei saa. Järelikult pääseb niiskus mingil määral ikkagi aurutõkke ja seina vahele ning kui sel sealt enam kuhugi edasi minna ei ole, siis võib karta puitkarkassi kõdunemist ja/või hallitust.
Mõni aeg tagasi uurisin huvi pärast ühte sarnast valmis saunaruumi ning avastasin, et seal seinas villa üldse ei olnud ning välimine kiht seina ja fooliumi vahel oli samuti ainult alt avatud õhuvahe. Esimese hooga kirusin täielikku haltuurat teinud ehitajaid, aga nüüd hakasin kahtlema, et ehk on teatud tingimustel nii tõepoolest mõistlikum.
200 mm poorbetoon on soojusisolatioonilt võrdne u. 70 mm villa või 200 mm palkseinaga ning foolium peegeldab juba iseenesest suure osa soojuskiirgusest tagasi. Seega soojakao ja naaberruumide ülekütmise pärast vist üleliia muretsema ei peaks ning niiskus saaks ka igalt poolt ilusti välja tuulutatud?
Palun kommentaare kogenumatelt inimestelt, et kas olen oma arutlustega õigel teel või peaksin ikkagi jääma tavalise standardkonstruktsiooni juurde?

[xxx111]

Siit saad mõned mõtted - olgugi, et pole päris sama konstruktsioon
Siin on põhimõtted

[aero]

Miks mitte 30mm pir-plaat, distantsliist ja laudis, nagu siin
https://www.kingspan.com/ee/et-ee/toote ... jad-ruumid

[Props]

Tänan kahte senist vastajat.
Ootasin küll pigem ehitusfüüsikast lähtuvat selgitust, mitte niivõrd konstruktsioonijooniseid.
Aga info Sauna-Satu plaadi kohta oli kahtlemata valgustav - see tundub olevat kindlasti lollikindlam ja tõenäoliselt ka lihtsamini teostatav variant võrreldes villaga soojustamisega. Täpsustan, et sauna põrand ja sokkel on juba plaaditud, nii et üleminek plaaditud soklilt Sauna-Satuga kaetud seinale vajaks veel nuputamist.
Kuid põhiküsimus jäi ikkagi õhku: Kas üldse ilma lisasoojustuseta saun on kindel praak või seinte põhikonstruktsiooni piisava soojapidavuse korral täiesti võimalik variant?

[ping]

... ehitamise ajal said ka saunaruumi seinad ning lagi niiskustõkkega üle pintseldatud. ...

Ega keegi ei oska arvata, ilma täpset toodet teadmata, et kas see "pintseldatud ollus" on lubatud leiliruumi temperatuuril töötama ja kui kauaks.

... Ootasin küll pigem ehitusfüüsikast lähtuvat selgitust, mitte niivõrd konstruktsioonijooniseid. ...

Enamus konstruktsioonijooniseid on tehtud lähtuvalt ehitusfüüsikast.

Omast kogemustest tean, et suure (võimsa) kerisega saab isegi täitsa tellistest seintega (ilma igasuguse soojustuseta) leiliruumi mingi aja kuludes soojaks kütta aga väga kahtlane on, et kas 6kW keris seda suudab.
Uuri, et mitu kuupmeetrit saunaruumi suhtelist suurenemist, võrdub ühe ruutmeetri soojustamata kiviseinaga leiliruumis.

[Props]

... ehitamise ajal said ka saunaruumi seinad ning lagi niiskustõkkega üle pintseldatud. ...

Ega keegi ei oska arvata, ilma täpset toodet teadmata, et kas see "pintseldatud ollus" on lubatud leiliruumi temperatuuril töötama ja kui kauaks.

Õige tähelepanek. Pintseldatud ollus on Kiilto Kerastop. Selle temperatuuritaluvuse kohta mingit tootja ametlikku infot ei tundu olevat.

[Props]

Enamus konstruktsioonijooniseid on tehtud lähtuvalt ehitusfüüsikast.

Omast kogemustest tean, et suure (võimsa) kerisega saab isegi täitsa tellistest seintega (ilma igasuguse soojustuseta) leiliruumi mingi aja kuludes soojaks kütta aga väga kahtlane on, et kas 6kW keris seda suudab.
Uuri, et mitu kuupmeetrit saunaruumi suhtelist suurenemist, võrdub ühe ruutmeetri soojustamata kiviseinaga leiliruumis.

Konstruktsioonijooniste puhul arvestatakse lisaks ehitusfüüsikale ka tootja, müüja ja ehitaja majanduslikke huvisid, nii et väljapakutav konstruktsioon ei ole sugugi alati tehniliselt või lõppkasutaja tarbimisväärtuse seisukohalt optimaalne. Pealegi on insenerina (mitte ehitus) konstruktsioonide väljamõtlemine minu hobi, mida eelistan ise teha. Enne aga üritan asjast põhjalikult aru saada.

Tellist ei maksa ikka gaasbetooniga päriselt võrrelda, soojapidavuse vahe on vähemalt 5 x. 6 kW on juhtumisi kogu 130 m2 maja küttesüsteemi maksimumvõimsus; maja küttevajadus on ca' 100 W/K. Nii et 2,2 m2 annab sellega kindlasti üsna soojaks kütta

[ping]

Enamus konstruktsioonijooniseid on tehtud lähtuvalt ehitusfüüsikast.

Omast kogemustest tean, et suure (võimsa) kerisega saab isegi täitsa tellistest seintega (ilma igasuguse soojustuseta) leiliruumi mingi aja kuludes soojaks kütta aga väga kahtlane on, et kas 6kW keris seda suudab.
Uuri, et mitu kuupmeetrit saunaruumi suhtelist suurenemist, võrdub ühe ruutmeetri soojustamata kiviseinaga leiliruumis.

Konstruktsioonijooniste puhul arvestatakse lisaks ehitusfüüsikale ka tootja, müüja ja ehitaja majanduslikke huvisid, nii et väljapakutav konstruktsioon ei ole sugugi alati tehniliselt või lõppkasutaja tarbimisväärtuse seisukohalt optimaalne. Pealegi on insenerina (mitte ehitus) konstruktsioonide väljamõtlemine minu hobi, mida eelistan ise teha. Enne aga üritan asjast põhjalikult aru saada.

Tellist ei maksa ikka gaasbetooniga päriselt võrrelda, soojapidavuse vahe on vähemalt 5 x. 6 kW on juhtumisi kogu 130 m2 maja küttesüsteemi maksimumvõimsus; maja küttevajadus on ca' 100 W/K. Nii et 2,2 m2 annab sellega kindlasti üsna soojaks kütta

Leiliruumi energiavajaduse võrdlus:
Oli mul eelmise omaniku poolt tehtud sammuti soojustuseta leiliruum (2,2mx1,8m). Saunasooja üles saamiseks kulus kaks suurt sületäit kuivi ahjupuid (0,5m) ja 2 tundi kütmist.
Võtsin seinad lahti, lisasin soojustuse ja panin väiksema, läbi seina kerise.
Pärast ümberehitust kulus puid sauna +90C´ni soojendamiseks, 4 (neli) samasuurt ahjuhalgu ja 20 minutit aega.

2,2m2 (2mx1,1m) põrandapinnaga, 2,4m kõrguse ruumi piirete sisepindala on ca 10m2 ja kui palju energiat vajab selle pinna temperatuuri tõstmine ning millise aja jooksul vajalik tõus toimuks saab oletades arvutada.

Muideks "tavalised" elektrikerised on seatud nii, et eelsoojendus tehakse 50% võimsusega (2 faasi tähes) ja pool tundi enne seatud aega lülitatakse 100% võimsuse (3F) peale.

Ehk selle kooslusega saab "naistesauna" aga meestele jääb väheks ning edaspidi halvustavad elektrisauna.

[xxx111]

Konstruktsioonijooniste puhul arvestatakse lisaks ehitusfüüsikale ka tootja, müüja ja ehitaja majanduslikke huvisid, nii et väljapakutav konstruktsioon ei ole sugugi alati tehniliselt või lõppkasutaja tarbimisväärtuse seisukohalt optimaalne.

Foorumis võid sellist jama ajada...
Pädeva inseneri kuuldes ära sellist juttu aja...