Niplid ja liitmikud ei pea vastu

[Ac457765]

Paagi rõhk pannaksegi vee rõhu järgi. Kui paagis õhk on 3,2 bar, siis vee miinimumrõhk (pumba sisse lülitumisel) võiks olla 3,3-3,4 bar (võib 3,2 ka olla kui saab väga täpselt mõõta). Ehk siis vaatad millise rõhu juures pump sisse lülitub ja siis õhu rõhk panna kas võrdseks või 0,1-0,2 bar madalamaks.

[projekteerija7]

Hüdrofoori ei ole majas, on kaevus sukeldatav pump, millel on mingi tehases seadistatud sisse ja välja rõhk. Majas on süsteemil vahel paisupaak, mille vasturõhk on 3,2 bar-i. Vb. peks hakkama tõesti sisse ja välja rõhke mõõtma. Kui kellegil on kogemust, võiks teada anda. Kas see on ikkagi point?

[projekteerija7]

Paak selline

[projekteerija7]

Kui ma sinna manomeetri panen, siis see näitab ainult süsteemi rõhku. Mida ma selle näiduga peale hakkan?

[projekteerija7]

Jah, sai pilt vähe vale rakursi alt tehtud, tarbevee paak tõesti punane ja valge põrandakütte oma hoopis. Mõlemad 18L. Minu küsimus oli, mis see PM5 siia puutub?

[projekteerija7]

Ei ole kogu elu Hiina jublakate peal. Midagi muud toodetakse ka maailmas: https://www.feb.ee/vesi-ja-kanalisatsio ... -3-45-230v

[Ac457765]

Valge paak peaks ikka tarbeveel olema. Vasakul sinise kraani kaudu täidetakse küttesüsteemi tarbeveega. Pildil on ka näha, et teibiga/nööriga tihendatud liitmikud on lekkinud.

[dumbuser]

Paisupaagi eelrõhk on 3,2 ? Palju seal süsteemis siis üleüldse see rõhk on ? Kui see 3,2 on max rõhk (nagu lugeda siis tegelikku rõhku pole veel suudetud mõõta) siis ei tee see paisupaak seal mitte midagi peale ruumivõtmise. Ja kui toru on 100 meetrit siis võib hüdrolöökidega küll igasugu naljakaid asju juhtuda.

[projekteerija7]

siis ei tee see paisupaak seal mitte midagi peale ruumivõtmise. Ja kui toru on 100 meetrit siis võib hüdrolöökidega küll igasugu naljakaid asju juhtuda.

Äkki selgitad täpsemalt.

[dumbuser]

Misasja siin niiväga selgitama peaks ? Kui paisupaagi rõhk on sama või suurem kui süsteemi rõhk siis see on sama nagu ei olekski midagi. Põhimõtteliselt on see paisupaak täpselt nagu toru aga teisest materjalist, sest surve all olev vesi kohtab igal pool samasugust nö vastupanu ja mitte miski ei sunni teda sinna paaki minema. Paisupaagi mõte aga ongi selles, et seal on natuke väiksem rõhk ja paisuv vesi saab sinna paaki minna. Ma paremini ei oska selgitada.
Hüdrolöök on see kui sa paned liikuva vee väga järsult seisma. Võta nüüd see 100 meetrit toru ja arvuta välja palju seal vett on. Aga oletame, et on 20mm välismõõt. Sisemõõt võiks siis olla umbes 16mm. Selle pindala on umbes 2 cm² ehk 0,0002016 ruutmeetrit. Kuna toru on 100 meetrit siis kogu asja ruumala on 0,0201 kuupmeetrit, ehk umbes kaks ämbritäit. Edasine sõltub juba vee liikumiskiirusest. Kokku on nii, et kui see vesi seal nüüd uhab täie hooga ja sa paned kraani kinni siis kõik see 20 liitrit paneb täie hooga esimese järsu nurga pihta. No päriselt on seal küll ka igasugu muid pidurdavaid tegureid ka aga kujundlikult võiks arvestada, et seal taotakse umbes 10 kilose haamriga iga kord kui vesi järsku kinni panna. Ja löögi tugevus sõltub vee liikumise kiirusest. Kogu see asi on seitsmenda klassi füüsika aga ilmselt polnud õigel ajal aega selliste pisiasjadega tegeleda. Ja kindlasti oskab keegi ka palju paremini seletada.

[jan]

Jah, sai pilt vähe vale rakursi alt tehtud, tarbevee paak tõesti punane ja valge põrandakütte oma hoopis. Mõlemad 18L. Minu küsimus oli, mis see PM5 siia puutub?

Ülemine valge Flamco Airfix A mudel on konkreetselt tarbevee paisupaak (ning võib seetõttu loomulikult kasutada ka küttevee ringis, kus tingimused lõdvemad aga maksavad rohkem). Punased odavamad paisupaagid on reeglina just kütteringide omad. Kindluse mõtteks võid ka selle andmesildist pildi teha ning veenduda kas see on ikka tarbeveeahelas.

Kui paagid vahetuses, siis võib vabalt olla, et punasel, küttesüsteemi mõeldud paisupaagil on membraan purunenud ja seega kasutu anum. Kuigi torustiku järgi tundub, et ülemine valge on siiski tarbevee ahelas, väga põhjalikult ei süvenenud. Sealne lekkimine tundub olevat tihendi probleemi pildi järgi.

Küll aga jäi esimeste postituste järgi silma just see veidralt häkitud Alupexi surverõngas. Esiteks puudub segisti kannal plastist stopperrõngas ning metallist pingutusrõngas on lükatud praktiliselt vastu liitmiku. Kui torumees ei suutnud sellist asja tuvastada ja otsustas relakaga kontrollauke laiendada, siis tekib küsimus, et kas ikkagi ei ole ka liigset jõudu kasutatud kinnikeeramisel (pluss täiendavad hüdrolöögid potentsiaalsest paisupaagivabast süsteemist).

Siinkohal sekundeerin kunn24 seisukohale, et keermeliim on hea asi. Pisut kallim aga murevaba + esteetiline (st. ei jää mingeid keermenööri, taku või teibi nartsusid välja punnitama). Liitmikud keerab kinni käsitsi ning seetõttu pole suurt ohtu ka odavaid õhukese seinaga liitmike puruks keerata või purunemise piirile viia.

[jan]

Kuigi torustiku järgi tundub, et ülemine valge on siiski tarbevee ahelas, väga põhjalikult ei süvenenud.

Võtan sõnad tagasi - vaatasin pilti uuesti ning ülemine valge paisupaak on ühendatud sama liini peale punasega aga läbi tagasilöögiklapi ning suletud kuulkraani. Seega ehk on tõesti ülemine ahel mõeldud kütte jaoks ja ja kuulkraan mõeldud süsteemi täitmiseks. Paras kobarkäkk ühesõnaga.