Kütmise küsimus

[Tavalugeja]

Üks kuupmeeter tellismüüri kaalub 2000kg (täiendkoolituse andmeil), täpsem arvutus andis tulemuseks 1920kg 1cm vuugi korral ja 1948kg 0,5cm vuugi korral. Tegin kiirustades vea ja jätsin ahju sisse lõõrid tegemata. Kolle ja lõõrid moodustavad ahju mahust 35%, seega õige tulemus on 1920x0,65=1248kg/m3. Ja maksimaalne küttekogus vastavalt 12,8kg.

Sinu täiendkoolituse arvutused paistavad silma peensustega ja kuidas see 35% on leitud just sellise suurusena?

[Treig]

Minul andis esialgse efekti laepealse soojustamine. Panin sinna esimese hooga 100mm rullvilla ja toatemperatuur tõusis 2 kraadi. Proovi, saad talve südameks vähe kergendust puude tassimisele.

Kusjuures pööningul on juba kiht rullvilla, aga see on pandud vast 7-10 aastat tagasi. Tolmune ja keegi on ka seal peal kõndinud kohati. Olen ise ka seda meelt, et ilmselt lae kaudu läheb palju sooja ära, aga ma ei tea, kas tuleks sellele vanale rullvillale paar kihti uut otsa panna või lihtsalt vana asemele uus kiht.

Ahju kavatsen lasta uue teha mingi hetk, sest vaatamata mu raskele õppisteekonnale mulle ahiküte siiski meeldib. Pliidi asemele tahaks küll midagi muud. Samas eks ole näha mis ma paari kuu pärast ütlen

[ahjuke]

Umbkoldega ahjul tikutops pikema küljega ukse vahele ja nii on hää.Täiesti avatu uks laseb koldesse liigpalju külma õhku mis lihtsalt jahutab põlemist ja ahju.

Kas kohe algul peale süütamist tõmban välimuise ukse ka koomale või lasen enne brikettidel heleda leegiga põlema minna?
Ja kui välimine uks on koomal, mis värvi peab leek olema? Ma olen siiamaani jälginud seda, et leek olgu ikka nii helekollane kui võimalik ja olen tähele pannud, et nii kui ukse koomale panen, läheb leek tumekollaseks ja võtab isegi punaseid toone sisse. Kas see on ok?

Las avatud uksega hakkab kütus ikka korralikult põlema ja siis uks irvakile.Tean palju koldeid mis suletud tuhaluugi uksega ei hakkagi kütus põlema,uks lahti ja siis toimib hääste.

Ma ise ahju ei küta,kuigi toas olemas,kütan keskütte pliiti halgudega ja katelt saepuruga.Ma jälgin rohkem seda mis katusel korastnast väljub.ilus hall või läbipaistev(virvendus) toss on ok.

[Hiid]

Umbahju köetakse niimoodi, et pannakse sisemine uks kinni, siis keerad käepideme risti ja lükkad vastu isemist ust. Ongi paras vahe, millest piisab et kütta ahju optimaalselt.
See kehtib ahju kohta, millel on korralik tõmme.

[Ac457765]

Minul andis esialgse efekti laepealse soojustamine. Panin sinna esimese hooga 100mm rullvilla ja toatemperatuur tõusis 2 kraadi. Proovi, saad talve südameks vähe kergendust puude tassimisele.

Kusjuures pööningul on juba kiht rullvilla, aga see on pandud vast 7-10 aastat tagasi. Tolmune ja keegi on ka seal peal kõndinud kohati. Olen ise ka seda meelt, et ilmselt lae kaudu läheb palju sooja ära, aga ma ei tea, kas tuleks sellele vanale rullvillale paar kihti uut otsa panna või lihtsalt vana asemele uus kiht.

Ühe kortermaja viimase korruse korteriga kogemus, kus oli ka mingi õhuke vana rullvilla kiht, aga ma ei ole kindel kas 50 või 100 mm (pigem panustaks 50 peale). Peale u. 40 cm puistevilla panemist (vana vill jäi alla alles) langes küttekulu sel korteril 30%.

[Õhuke]

Pole nii kaua foorumit kasutanud ei saa isegi tsiteerimisele pihta. Aga:
Herr Kaminahi, tuleb tunnistada, et sinu mälu on tunduvalt parem, päeva käes peaks küll ka õhk värskem olema

[Õhuke]

Ilmselt on KF tare seeriast "lihtsalt korv" ja koolitus teemal "Mitu sõrme küdeva ahju ukse vahel" on pisut varajane. Muidugi eelteadmisi peab ta siit kütmise kohta ammutama.
Kui juba vill seal olemas siis vaata asja selle pilguga kuidas tuul pööningul toimetab. Kas tuulekastist pääseb villa sisse? Kui ja -siis päästab esialgu kasvõi villa ehituspapiga katmine. Muidugi ega paksem vill ka kahjuks ei tule. Ajutised lahendused küll aga tuba tuleb soojaks saada, vähemalt natukenegi sojemaks. Mis sul seinasoojustuseks on?
Sry, läheb teemapealkirjast pikalt mööda aga ei saa ju KF puutassimisega ennast ületöötada.

[Treig]

Mis sul seinasoojustuseks on?
Sry, läheb teemapealkirjast pikalt mööda aga ei saa ju KF puutassimisega ennast ületöötada.

Aitäh muret tundmast õnneks töö mulle meeldib, külmavõitu tuba siiski vähem. Seinad on paberite järgi “Nõmme seinad”:

[misvärkon]

briketiga küttes,kui on kandiline brikett,pane kolm puuhalgu,kaks tükki kõrvuti, u.3cm jäta vahe,sinna pane süütekuubik,kolmas halg kahe halu ja kuubiku peale,briketid laod risti,kolm ühele poole ja kolm teisele poole,ja kaks briketti kõige peale,brikett tahab korralikku tuld,vahed jäta brikettidele vahele u.3cm,mida rohkem tuld saab igast küljest seda parem,ahjud lähevad mul 60-70kraadi,parem kui teed restkoldele ümber,mul üks tehtud nii,toimib hästi,10kg ehk 12kandilist briketti on selgelt liiast,mul isa tehtud voodriga ahi 3,5x4 kivi

[elektron]

briketiga küttes,kui on kandiline brikett,pane kolm puuhalgu...

Kui juba puuhalud võtta on, soovitan briketi üldse ära unustada, eriti veel umbkoldega ahjus.
Paned ühe peenema halu risti kolde põhja, et puud tuha sees ei oleks ja siis laod kolde puid täis - süütad pealt süütekuubikuga. Ahju välimise ukse jätad irvakile, täpselt nii nagu siin juba korduvalt on öeldud. Kui tunned, et ühest ahjutäiest jääb väheks, siis võid järgmine kord kütmise ajal peale mõned halud juurde visata, kohe kui koldes selleks ruumi on tekkinud.

Brikett vajab kütmiseks eritingimusi - millegipärast müüjad sellest midagi ei räägi. Vabalthingavasse ahju ma seda vabatahtlikult küll ei paneks, minu jaoks läbitud etapp.

[aero]

Brikett vajab kütmiseks eritingimusi - millegipärast müüjad sellest midagi ei räägi. Vabalthingavasse ahju ma seda vabatahtlikult küll ei paneks, minu jaoks läbitud etapp.

Palun rohkem infot.

[timmuat]

Võta rendist termokaamera, vaata toas ja lakas ringi ehk avastad midagi. Ehk midagi kuskilt ära vajanunud või soojustus kehvasti visatud.

[K-ahjur]

Maagiline 35% on soovituslik, koolitustel kuuldud. Kontrollisin mõnede ahjude andmeid (info exceli tabelis olemas) ja sain vastavad arvud: 39,2%; 27,8% ja 26,4%. Viimane on plekkahi (70x80cm), milles ei ole kasutatud serviti tellist, seetõttu arvan, et algne number on tõelähedane.

[Treig]

Kütsin täna irvakil uksega ja panin briketid pigem kolde esiossa. Väga ilusti ja ühtlaselt põlesid briketid, põlemisaeg oli isegi nii 5 minutit vähem kui enne lahtise uksega küttes. Segada tuli minimaalselt ja ei tahmanud üldse kuskilt.

Peale kütmist olid ahju kõige kuumemad kohad 75,2C ja 64,8C. Kui ma enne kütsin ahju “soojaks”, siis nüüd võin küll öelda, et seekord läks ikka korralikult soojaks. Nüüd mitu tundi hiljem püsivad ahju kuumemate kohale temperatuurid kusagil 60C kandis ja soojemas toas on 22,4C sooja.

Seega kindlasti ahjukütmise tehnikat oli vaja parandada (aitäh kõigile nõuandjatele) ja nüüd siis mõtlen tõsiselt lisarullvillakihtide peale lakas. Termokaamera mõte käis ka endal peast läbi.

[xil]

1 kg kohta on puitbriketil ja õhukuivadel küttepuudel kütteväärtus praktiliselt sama.

Õhukuivas puidus on tarbimisaine niiskus umbes 20 %, absoluutne niiskus 25 %. Puitbriketil 7%..9%.
12% niiskuse erinevus vähendab sama tarbimisaine korral kütteväärtust 12,2%.

[Õhuke]

Seda ma arvasin, Nõmme sein on soe hoone esimesed 5 aastat kuni termoliit ära vajub. Vajub ta omaniku soovidest sõltumatult. Termokaamera on väga hea asi aga ilmselt pead nii või teisiti pööningul toimetama ja oma silm on kuningas. Seega tekita villa kokkurullimisega (saad villa taaskasutda) endale pääs seina äärde ja vaata palju on termoliit/saepuru ära vajunud. Pakun nii 30 kuni 40 cm. See just parasjagu niipalju, et seina ülaosas kaitseb tuba külma eest vaid 2x tolline laud + lugematu arv tapeedikihte, seega mitte midagi. Täidad selle osa termoliidiga (saepuru+lubi) ja õhtuse ajalehe lugemise asemel hakkad arendama mõttetegevust teemal "Kuidas ma suvel soojustan oma tare"
Kogu seltskond, kes kõneleb puitbriketi kahjulikusest saada kukele või pipramaale, sinu valikul. Vahet pole, puu on puu lihtsalt koguse peab rehkendama väiksema. See paanika ja hala briketi kahjulikuse ümber on tekkinud 80'nendatel, kui Vineerivabrik hakkas teda valmistama. Loomulikult ei arvestatud õigete kogustega ja köeti mõned ahjud lõhki. Nüüd hea mäluga vennad leelotavad siiamaani. Võid uskuda, mul on eelnevast elust nii 25 aastane kogemus sellega kütmisest. Nüüd omad puud ja penskar peab üldfüüsilist ka tegema.

[aero]

...Täidad selle osa termoliidiga (saepuru+lubi) ja õhtuse ajalehe lugemise asemel hakkad arendama mõttetegevust teemal "Kuidas ma suvel soojustan oma tare"

Ega see termoliit ka päris tasuta kätte ei tule. Kui juba panemiseks läheb, ma paneks puistevilla. Efekt hoopis teine.

[Ac457765]

1 kg kohta on puitbriketil ja õhukuivadel küttepuudel kütteväärtus praktiliselt sama.

Õhukuivas puidus on tarbimisaine niiskus umbes 20 %, absoluutne niiskus 25 %. Puitbriketil 7%..9%.
12% niiskuse erinevus vähendab sama tarbimisaine korral kütteväärtust 12,2%.

See ongi "praktiliselt sama" võrreldes sellega nagu tihti arvatakse/kardetakse, et brikett annab ikka palju rohkem sooja seda peab tunduvalt vähem panema. See vahe ei ole isegi käega väga hästi mõõdetav/aru saadav, kas paned 20 kg või 17,5 kg. Mahuühiku kohta tuleb tõesti suur vahe.

[ping]

1 kg kohta on puitbriketil ja õhukuivadel küttepuudel kütteväärtus praktiliselt sama.

Õhukuivas puidus on tarbimisaine niiskus umbes 20 %, absoluutne niiskus 25 %. Puitbriketil 7%..9%.
12% niiskuse erinevus vähendab sama tarbimisaine korral kütteväärtust 12,2%.

Niiskuse suurenemisega puidus mitte ei vähene "kütuse kütteväärtus" vaid "väheneb antud kütuse antud koldes põletamise" kasutegur.

Katlamajades põletatakse hakkepuitu niiskusega kuni 50% ja kui kütus on liiga kuiv, siis pritsitakse kütusele vett, sest need kolded on projekteeritud põletama niisket kütust.

[Õhuke]

...Täidad selle osa termoliidiga (saepuru+lubi) ja õhtuse ajalehe lugemise asemel hakkad arendama mõttetegevust teemal "Kuidas ma suvel soojustan oma tare"

Ega see termoliit ka päris tasuta kätte ei tule. Kui juba panemiseks läheb, ma paneks puistevilla. Efekt hoopis teine.

Tegelikult võib sinna tühjusesse panna ka palja saepuru , ilma lubjata. Ilmselgelt kõige odavam. Või eksin? Tegu siiski ilmselgelt ajutise lahendusega kuni õhtune mõttetegevus toob tulemuse ja eur piltide kogus on vastavusse viidud soovitud tulemusega. Kuna õhtuse lehelugemise asendustegevus toob tõe päevavalgele. Soojustada tuleb kogu tare, seega ei tea me momendil kas on plaanis teha seda seestpoolt (rahvas elab sees, vähe keeruline) lüües kahe tollise laua vahe lagedaks ja asendades selle mingi soojustusega. Või tehes seda väljast lüües minema seal ilmselgelt olemasoleva välisvoodri selle taga oleva laudise ja termoliidi/saepuru. Muidugi ei saa ära unustada ka fakti, et olemasolevale seinapaksusele lisandub sõltuvalt uuest soojustusest 15 kuni 25 cm siis seespoolt soojustusel veel üks takistus. Ruumi toas kipub kolepalju kaduma minema.
Olen viimase10 aasta jooksul toimetanud mitme samasuguse tarega ja julgen väita, et kõige odavam on nendest buldooseriga läbi sõita ja alustada puhtalt lehelt. Tegu on 60 aasta tüüpprojektiga millele ei ole mõistlikult võimalik midagi juurde ehitada ega teda ka mõislikult ümber ehitada. Aga on kuhi paraku segavaid faktoreid, näiteks: Eur tähistusega piltide vähesus ja mis mitte vähetähtis tare emotsionaalne pärand on peamised. Lisaks kuhi muid pisemaid.
Läks natuke lappama foorumi alateema ja posti enda suhtes. Pole ju ahjudega otseselt seotud aga kui soojustusega ei tegele siis pajuvitstest onnis pole ka mõtet ahjundust arendada. Aitab lõkkest küll.

[Tavalugeja]

Läks natuke lappama foorumi alateema ja posti enda suhtes. Pole ju ahjudega otseselt seotud aga kui soojustusega ei tegele siis pajuvitstest onnis pole ka mõtet ahjundust arendada. Aitab lõkkest küll.

Panen ka oma lappava allkirja alla.

Kiskusin sellise tare seinad seestpoolt lahti ja 13 cm saepuru vajutnud soojustuse asendasin 5 cm eps pluss 20 cm villa. Loomulikult ka põrandad ja laed ja aknad uksed.

[xil]

1 kg kohta on puitbriketil ja õhukuivadel küttepuudel kütteväärtus praktiliselt sama.

Õhukuivas puidus on tarbimisaine niiskus umbes 20 %, absoluutne niiskus 25 %. Puitbriketil 7%..9%.
12% niiskuse erinevus vähendab sama tarbimisaine korral kütteväärtust 12,2%.

Niiskuse suurenemisega puidus mitte ei vähene "kütuse kütteväärtus" vaid "väheneb antud kütuse antud koldes põletamise" kasutegur.
..

Selle arvamuse taga oli tõenäoliselt kaasasündinud tarkus, vaevalt, et ükski vähegi soliidsem väljaanne sellise väitega välja tuleks.
Näide:
https://dspace.emu.ee/xmlui/bitstream/h ... sAllowed=y
"Raiejäätmete niiskusesisaldusest sõltub otseselt ka kütteväärtus. Niiskusesisalduse ja
kütteväärtuse suhe on näha joonisel 6."

[motamees]

...Selle arvamuse taga oli tõenäoliselt kaasasündinud tarkus...

Kui kaasasündinud tarkusest rääkida, siis olen ise näinud, kui sepp niisutas kivisütt. Vana mees es teadnud keemiast midagi. Tuli pidi aga niisutades parem olema.
Võta siis mõni tark raamat ja vaata, mis ained tekivad vee aurustumisel. Valgusta ka meid, kuidas vesinik ja hapnik põlemist parendavad.

[Jaanus2]

Vee aurustumisel ei teki otseselt midagi, ainult energiat kulub ja seetõttu väheneb kaaluühiku kütteväärtus. Küll laguneb vesi 1000 kraadi kandis vesinikuks ja hapnikuks ja võib põlemist soodustada, eriti kui on üleliigset soojust (see lagunemine neelab omakorda soojust enne) - sellepärast võis seppadel veest kasu olla. Kaasaegsetel kütteseadmetel kondenseeritakse suitsugaasis olev vesi ja saadakse see enne aurumisele kulunud energia uuesti kätte, seetõttu polegi märja hakkpuiduga kütmisel mingit vahet. Kui pole nii kaasaegne seade, siis kulub sama soojushulga saamiseks lihtsalt rohkem kütust, kui see on niiskem.

[xil]

Vee aurustumisel ei teki otseselt midagi, ainult energiat kulub ja seetõttu väheneb kaaluühiku kütteväärtus. Küll laguneb vesi 1000 kraadi kandis vesinikuks ja hapnikuks ja võib põlemist soodustada, eriti kui on üleliigset soojust (see lagunemine neelab omakorda soojust enne) - sellepärast võis seppadel veest kasu olla. Kaasaegsetel kütteseadmetel kondenseeritakse suitsugaasis olev vesi ja saadakse see enne aurumisele kulunud energia uuesti kätte, seetõttu polegi märja hakkpuiduga kütmisel mingit vahet. Kui pole nii kaasaegne seade, siis kulub sama soojushulga saamiseks lihtsalt rohkem kütust, kui see on niiskem.

Vee lagunemisel kulub samuti energiat nagu vee aurustumisel ja vesiniku põlemisel eraldub samuti energiat nagu auru kondenseerumisel - pole põhimõttelist vahet.
Kusjuures mitte 1000 kraadi, vaid 2200C..3000C juures, kui veeaurust on saanud plasma. Ja kui keegi oskab välja pakkuda, kuidas plasma olekus lagunev H ja O2 eraldada, st selle protsessi abil vesinikku toota, siis peaks ta endale suuremat sorti kapi hankima, kuhu patendi müümisel saadavad miljonid eurod ära mahuksid. Kuni 1960-ndateni seda isegi uuriti, siis loobuti.