Küttesüsteemi valimine

[Ac457765]

Kui ei ole võimsusega harjunud, see pole minu probleem. Julgen väita, et kui sunnitaks, tekiks nädalaga juba mingi harjumus. Võimsus korda aeg saabki töö ehk energia. Kuid võimsus on ülevaatlik näitaja, see annaks kohese info. Energiaga jantimine on sogases vees kalapüüdmine. Kui rohejama 1 eesmärke see on, siis nii tulekski öelda. Näiteks kui on olemas hoone energeetiline kaovõimsus väljas -22 C puhul, siis saaks il ma liigse ajugümnastikata kohe katla valida. Sama ka juhutusvõimsuse puhul .Vastavalt jahutusvõimsusele saab juba dimensioneerida päiksepaneele (muuks seda rohelollust meil ju vaja pole) jne.

Kui on antud kaovõimsus -22 C juures, ei saa selle info põhjal hoone aastast energia tarbimist teada, ega ka keskmist kaovõimsust. Ja kui oleks antud keskmine kaovõimsus... keskmine aastane kaovõimsus? Pinnaühiku kohta? Umbes 7-8 kuu soojuslik võimsus kütteks (nagu ühel keskmisel majal on) arvestatuna 12 kuulise perioodi kohta? Kõlaks väga veidralt ja ei saaks sa ka selle põhjal katelt valida.

[xxx111]

Küsimus taandub sellele...

Mul on selline tunne, et see kes saab aru mida mingid andmed endast kujutavad ja mida nendega peale hakata see oskab ka ise arvutada endale vajalikud parameetrid...

Ja Sa ülehindad publikut kui mainid, et saab aru kWh/m2 aastas või sarnasest
Publik hindab tähti A, B, C jne omamata mingisugust aimu mis seal taga on
Ja serveerivad neid tähti meile poliitikud samuti omamata aimu mis seal taga on

[ping]

... Kui on antud kaovõimsus -22 C juures, ei saa selle info põhjal hoone aastast energia tarbimist teada, ega ka keskmist kaovõimsust. Ja kui oleks antud keskmine kaovõimsus... keskmine aastane kaovõimsus? Pinnaühiku kohta? Umbes 7-8 kuu soojuslik võimsus kütteks (nagu ühel keskmisel majal on) arvestatuna 12 kuulise perioodi kohta? Kõlaks väga veidralt ja ei saaks sa ka selle põhjal katelt valida.

Aga selle kaovõimsuse teadmisel saab arvutada, et kui suure võimsusega kütteseadet antud hoone üldse vajab Normaalses talves elamisväärse elamise sisekliima tagamiseks + vajalike mugavuste (vannivesi) tagamiseks vajalik energiatarviduse.

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe.

[Coolhouse]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe.

See pakkumine läheb natuke muinasjutu poolele.

[xxx111]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe

Laskumata üleüldse küsimusse kas see võib nii olla või mitte ja millistel tingimustel küsiksin ma hoopis: ja siis?
Milles probleem oleks?

[Ac457765]

Aga selle kaovõimsuse teadmisel saab arvutada, et kui suure võimsusega kütteseadet antud hoone üldse vajab Normaalses talves elamisväärse elamise sisekliima tagamiseks + vajalike mugavuste (vannivesi) tagamiseks vajalik energiatarviduse.

Sellised asjad arvutatakse projekteerimise käigus välja. Aastane energia tarbimine (kwh/m2) aga annab infot hoone REAALSE tarbimise kohta.

[xxx111]

Aastane energia tarbimine (kwh/m2) aga annab infot hoone REAALSE tarbimise kohta.

Reaalne energiatarve on väga hea ja vajalik info...
Siinjuures on väga oluline teada mille baasil need kWh-d toodetakse (selleks, et jõuda ainukese asjani mis meid tegelikult huvitab so kuluni EUR-s)
Aga energiaklassi määramisel aluseks oleval kWh/m2 pole vähimatki pistmist reaalse energiatarbega

[ping]

Aga selle kaovõimsuse teadmisel saab arvutada, et kui suure võimsusega kütteseadet antud hoone üldse vajab Normaalses talves elamisväärse elamise sisekliima tagamiseks + vajalike mugavuste (vannivesi) tagamiseks vajalik energiatarviduse.

Sellised asjad arvutatakse projekteerimise käigus välja. Aastane energia tarbimine (kwh/m2) aga annab infot hoone REAALSE tarbimise kohta.

Projekteerimise käigus arvestatakse mingi perioodi KESKMINE KULU erinevate koefitsentide abil ja võib juhtuda, et see number mõnel aastal oluliselt erineb REAALSEST kulust.
Kindlam on meie kliimas võtta kodu planeerimisel aluseks, et kui suur on maja energiakulu, kui 3 nädalat jutti (sest temperatuurifront seinas liigub teatud viitega) on -25C külma ja sellest lähtuvalt valida kütteseadmed.

[ping]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe

Laskumata üleüldse küsimusse kas see võib nii olla või mitte ja millistel tingimustel küsiksin ma hoopis: ja siis?
Milles probleem oleks?

Probleem elanikul tekkib siis kui arvutatakse ruutmeetrite alusel MAJA kütteseade näit 8kW aga jäetakse tähelepanuta, et maija ehitatakse ka kodune spaa ja kui selle sooja vee vajadus on näiteks 50L minutis sooja vett tunni jooksul, siis on vaja palju suuremat võimsust.
Kütteseadme müüja endal süüd ei tunne, sest tema pakkus seadet hoone kütmiseks põrandapinna järgi aga omanik leiab elektriarved liiga suured olema.
(Mõni aasta tagasi kutsuti ühe maja energiatarvet uurima, kus elektriarve oli 1200eur ühes kuus, et kuhu elekter kaob?)

[ping]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe.

See pakkumine läheb natuke muinasjutu poolele.

Miks muinasjutt? See probleem on elust võetud.
Kui hoonet saab näiteks kütta 2kW puhuriga (max 24kWh ööpäevas otseelekriga ja soojapumbaga vastavalt kasutegurile vähem) aga kui iga päev on vaja 300L sooja vett, siis mitu kWh vee soojenduseks energiat oleks iga päev vaja? Ja kui suur boiler peaks olema?

[dumbuser]

Kui vähegi uskuda turumajandusse, kus hinda kujundab pakkumise ja nõudluse suhe, saab järeldus olla ainult üks - turg/tarbija nõuab saasta. Vaevalt et insenerid disainiks ja tehas toodaks ebakvaliteetset toodangut, kui keegi seda neilt ära ei ostaks, võimalik et tehas ise ei mõtlegi mida toota vaid üle maailma ettevõtted-startupid esitavad tuhandetele Aasia tehastele tellimusi, millist ja mis hinnaga toodet nad tahavad ning mis nende äriplaani kohaselt kaubaks läheb.
Kui keegi saasta ei ostaks, siis seda ju ka ei toodetaks, sest puuduks nõudlus. Kuna saasta järele on pidev nõudlus järelikult turumajandus toimib oodatud tasemel ja seda me ju tegelikult tahame.

Hind on tõesti see mis määrab. Samas, sita jaoks ei pea üldse Aasiasse minema. Poola on palju lähemal. Neil on ka transaeelis. See viiruseteema muudab nende puhul tarneaega vähem. Mulle on pakutud mingeid "meie asjad on kõige paremad" nii poolast kui leedust. Aga andmetes pole isegi elementaarseid parameetreid välja toodud ja kui neid eraldi küsida siis on vastus, et aga milleks seda vaja on ? Meil on ju kõige odavam. Samas on Aasia tehased nõus ka oma kuluga kõik vajalikud sertifikaadid tegema. Ja sellised mis ka reaalselt olemas on, mitte mingid suvalise koopiad krt teab millest. Osade poolakate puhul on neil miskipärast veendumus, et muid keeli väga olemas ei olegi. Et kui neil on ainult poolakeelne veebileht, et kas sellest siis ei piisagi ? Et mis mõttes ei saa aru ? Saasta puhul on aga lisaks turule ka olematu kontroll ning ämbrite kaupa keskmisest veelgi nürimaid tegelasi, kellele on võimalik ikka igasugu jama müüa.

[xxx111]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe

Laskumata üleüldse küsimusse kas see võib nii olla või mitte ja millistel tingimustel küsiksin ma hoopis: ja siis?
Milles probleem oleks?

Probleem elanikul tekkib siis kui arvutatakse ruutmeetrite alusel MAJA kütteseade näit 8kW aga jäetakse tähelepanuta, et maija ehitatakse ka kodune spaa ja kui selle sooja vee vajadus on näiteks 50L minutis sooja vett tunni jooksul, siis on vaja palju suuremat võimsust.
Kütteseadme müüja endal süüd ei tunne, sest tema pakkus seadet hoone kütmiseks põrandapinna järgi aga omanik leiab elektriarved liiga suured olema.
(Mõni aasta tagasi kutsuti ühe maja energiatarvet uurima, kus elektriarve oli 1200eur ühes kuus, et kuhu elekter kaob?)

No ei tulnud jah sellise asja peale...
Sellist probleemi ei teki kunagi pädeva projekteerijaga
Kütteseadme müüjat tulebki käsitleda kütteseadme müüjana
Samas kui soovid ise projekteerija olla siis võtadki vastava riski - ja teadlikult ju
Probleemi ikkagi ei näe

[ping]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe

Laskumata üleüldse küsimusse kas see võib nii olla või mitte ja millistel tingimustel küsiksin ma hoopis: ja siis?
Milles probleem oleks?

Probleem elanikul tekkib siis kui arvutatakse ruutmeetrite alusel MAJA kütteseade näit 8kW aga jäetakse tähelepanuta, et maija ehitatakse ka kodune spaa ja kui selle sooja vee vajadus on näiteks 50L minutis sooja vett tunni jooksul, siis on vaja palju suuremat võimsust.
Kütteseadme müüja endal süüd ei tunne, sest tema pakkus seadet hoone kütmiseks põrandapinna järgi aga omanik leiab elektriarved liiga suured olema.
(Mõni aasta tagasi kutsuti ühe maja energiatarvet uurima, kus elektriarve oli 1200eur ühes kuus, et kuhu elekter kaob?)

No ei tulnud jah sellise asja peale...
Sellist probleemi ei teki kunagi pädeva projekteerijaga
Kütteseadme müüjat tulebki käsitleda kütteseadme müüjana
Samas kui soovid ise projekteerija olla siis võtadki vastava riski - ja teadlikult ju
Probleemi ikkagi ei näe

Selliseid isikuid, kes probleemi ei näe ja seega ei suuda vajadusel ka lahendusi pakkuda, ei kutsutagi probleeme lahendama.
Pärast esimest konsultatsiooni vähenes selle "hoone energiakulu" 1/3 võrra.

[xxx111]

Selliseid isikuid, kes probleemi ei näe ja seega ei suuda vajadusel ka lahendusi pakkuda, ei kutsutagi probleeme lahendama.

Kui inimene ise oma rumalusest või millest iganes tekitab endale probleemid siis see ongi tema valik...
Probleem pole üldisem vaid individuaalne ja asub enda kahe kõrva vahel

Probleem elanikul tekkib siis kui arvutatakse ruutmeetrite alusel MAJA kütteseade näit 8kW aga jäetakse tähelepanuta...

Küttesüsteemide projekteerija kaasamisel selliseid probleeme ei teki

[pikk88]

Kui on hästisoojustatud maja, siis võib vannilembese (vannitäis = ca 300L soojendatud vett) pererahva, pesuvee energiatarve ületada hoone aastase elamisväärse sisetemperatuuri tagamiseks vajaliku energiatarbe

Laskumata üleüldse küsimusse kas see võib nii olla või mitte ja millistel tingimustel küsiksin ma hoopis: ja siis?
Milles probleem oleks?

Probleem elanikul tekkib siis kui arvutatakse ruutmeetrite alusel MAJA kütteseade näit 8kW aga jäetakse tähelepanuta, et maija ehitatakse ka kodune spaa ja kui selle sooja vee vajadus on näiteks 50L minutis sooja vett tunni jooksul, siis on vaja palju suuremat võimsust.
Kütteseadme müüja endal süüd ei tunne, sest tema pakkus seadet hoone kütmiseks põrandapinna järgi aga omanik leiab elektriarved liiga suured olema.
(Mõni aasta tagasi kutsuti ühe maja energiatarvet uurima, kus elektriarve oli 1200eur ühes kuus, et kuhu elekter kaob?)

No ei tulnud jah sellise asja peale...
Sellist probleemi ei teki kunagi pädeva projekteerijaga
Kütteseadme müüjat tulebki käsitleda kütteseadme müüjana
Samas kui soovid ise projekteerija olla siis võtadki vastava riski - ja teadlikult ju
Probleemi ikkagi ei näe

Selliseid isikuid, kes probleemi ei näe ja seega ei suuda vajadusel ka lahendusi pakkuda, ei kutsutagi probleeme lahendama.
Pärast esimest konsultatsiooni vähenes selle "hoone energiakulu" 1/3 võrra.

Kuskohta see energia siis kulutati?

[Ac457765]

Projekteerimise käigus arvestatakse mingi perioodi KESKMINE KULU erinevate koefitsentide abil ja võib juhtuda, et see number mõnel aastal oluliselt erineb REAALSEST kulust.
Kindlam on meie kliimas võtta kodu planeerimisel aluseks, et kui suur on maja energiakulu, kui 3 nädalat jutti (sest temperatuurifront seinas liigub teatud viitega) on -25C külma ja sellest lähtuvalt valida kütteseadmed.

Projekteerijad võivad sulle välja arvutada kõike mida vaja, ka vajaliku võimsuse kui 3 nädalat järjest on -25. Kes maksab, see tellib muusika.

[ping]

... Küttesüsteemide projekteerija kaasamisel selliseid probleeme ei teki. ...

Kui inimestel on pappi kui putru, et ehitada majakesi koduspaadega, siis küllap on seal ka "projekteerijate" käsi mängus olnud.

Olen ühes, isegi EU arhitektuuriajakirjades äramärgitud elamu, hoone elektritarbeks mõõtnud keset kena Maikuu päeva 6kW (pererahvas polnud kodus) ja külastanud laastukatusega suvilat mille peakilp oli nagu 3 uksega riidekapp + kütte ja ventilatsioonikilbid.
Kui arhitekti esindaja ja ehitusjärelvalve tulevad kohale 3 kruvi seina keeramist jälgima, siis usutavasti olid selliste hoonete juures ka projekteerijad palgatud.

[ping]

Projekteerimise käigus arvestatakse mingi perioodi KESKMINE KULU erinevate koefitsentide abil ja võib juhtuda, et see number mõnel aastal oluliselt erineb REAALSEST kulust.
Kindlam on meie kliimas võtta kodu planeerimisel aluseks, et kui suur on maja energiakulu, kui 3 nädalat jutti (sest temperatuurifront seinas liigub teatud viitega) on -25C külma ja sellest lähtuvalt valida kütteseadmed.

Projekteerijad võivad sulle välja arvutada kõike mida vaja, ka vajaliku võimsuse kui 3 nädalat järjest on -25. Kes maksab, see tellib muusika.

Kui ei suudeta tagada, et kõik projektis olev täpselt reaalsuseks muutub, siis ei saa ka projekteerija muutuvate lähteandmete alusel midagi täpset arvutada.
2005 aastal, kui hakkasin oma 3. maja ehitama, küsis tookord ainuke energiatõhususega kursis olev büroo sellise liht arvutuse eest 16 000eek+km.
Leidsin, et jätkusuutlikum on ise arvutada.

[juri73]

Tere!
Loodan et ei risusta võõrast teemat. Plaanis maakütte paigaldus kuid elektrihind läks kõrgustesse. Küsiks targematelt maja 160m2, malmradikad, läheb maakontuur 600m. Kiitke laitke jagage oma kogemusi. Vanus selline et minu eluajal ära ei tasu kuid ühe hooga alusetäit pelletit sisse ka ei vea. Hetkel pelletiküte.

[Ac457765]

Malmradiaatorid vajavad üsna kõrget temperatruuri ja see soojuspumba kasutegurile positiivne ei ole.
Pelletit kasutatakse ka nii, et väljas (või ka sees) on sobiva mahuga mahuti, mis puhuriga autoga täis puhutakse.

[Kalvis]

Mitte niiväga kõrgemat temperatuuri kui just rohkem küttepinda. Klassikaline malmradikas on ju projekteeritud 70C aga soojuspump annab 45 C. Seega peaks malmradikate ribisi või küttepinda kahekordistama.

[Ac457765]

Loomulikult vajalik temperatuur ja küttepind on omavahel seotud. Konkreetses majas hetkel olevad radiaatorid vajavad kõrget temperatuuri.

[juri73]

Hetkel on katlal 2 kaitsesüsteemi kõrgem on 65 aga madalam ei mäleta vist oli 60 peal. Kunagi kui oli diilikütte ja automaatikat polnud siis sai käsitsi temp pandud ja kui mu mälu ei peta siis midagi 40 ja veidi peale vist oli. Ribid on pandud arvestusega 1m2=1 ribi ning nurgatubades mõni lisaks.

[Coolhouse]

Hetkel on katlal 2 kaitsesüsteemi kõrgem on 65 aga madalam ei mäleta vist oli 60 peal. Kunagi kui oli diilikütte ja automaatikat polnud siis sai käsitsi temp pandud ja kui mu mälu ei peta siis midagi 40 ja veidi peale vist oli. Ribid on pandud arvestusega 1m2=1 ribi ning nurgatubades mõni lisaks.

Ega mitte ainult sinul pole nii vaid ENSV ajal nii tehtigi. kui sul nüüd on maja soojustatud ka nii nagu tollel ajal oli siis kuskil 0 C välisõhul on ilma ringluspumbata ehk vabaringlusega vaja 37 C küttevett ja see 45 C läheb mängu kuskil arvatavalt -5C juures.
Kui nüüd (ma ei tea kuidas pelleti süst ehitatud) maasoojuspumbaga ajab vett ringi ringluspump siis läheb olukord paremaks.
Kuid ringluspumbaga läheb majja -5.. -15 C välisõhul 50...55 C.
Kui välisõhk veelgi külmem pead tenni või pelletikatla appi võtma.
See eelnev jutt põhineb mitmel malmradikatega majal.

Kõige lihtsam on maasoojuspump tööle panna ja vaadata kuidas töötab.
Nii ongi paljud teinud ja e-posti arveid enam vaadata ei julge. Võib ka tuhat ette lüüa.
Ehk tuleks vaadata ka soojuspumba kasutegureid 35, 45, 55 C veega ja mõelda kas mitte mõni radiaator lisada.
(hull jutt) aga tegelikult on olemas sellised radiaatorid mis ventilaatori abil võimaldavad kanda 130 cm pika radiaatoriga 4...5 kW soojusvõimsust. Aga nad maksavad mitu korda rohkem kui tavaline radiaator.
Sellise asja nimi on konvektor kuigi välimus sama kui radiaatoril.

[Ac457765]

See ei ole küll antud teemas väga oluline, aga tegelikult muidugi enamasti need "radiaatorid" on konvektorid, sest kuidas muidu nimetada küttekeha, mis suurema osa küttevõimsususest annab välja konvektiivsel teel ja väiksema osa kiirguslikul teel.