Praeguste ilmadega toad liiga jahedad (õhk-vesi soojuspump)

[bass]

Majas on õhk-vesi soojuspump Wiessmann Vitocal 200.
Siiani oli soojuspump ise seadistatud 18-le kraadile (etteantud ruumitemperatuur) ning tubades termostaadid enamasti 21 kraadile, toad olidki alati 21 kraadi kandis. Nüüd viimaste päevade väga külmade ilmadega oli eile toas üldiselt 20 kraadi (kuigi termostaatidel oli 21 -22 märgitud, siis seda soojust ei saavutatud) ning täna on tubades vaid 18-19 kraadi.
Läksin soojuspumba juhtpulti uurima. Üldiselt ventilaator töötab pidevalt, ekraanil kuvab ka, et kompressor töötab ning külmumiskaitse aktiveeritud. Seadistasin siis juhtpuldil soovitud tubade temperatuuri nüüd 18-lt 22-le kraadile. Kui ventilaator on töös, näitab juhtpult pealevoolu temperatuuri 32 kraadi, kui ventilaator ei tööta, langeb u 18-le kraadile. Juhendi järgi tõstsin ka küttekallet ja nivood peaagu, et maksimumini, kas nende näitude muutmine võib parandada midagi?
Kui nüüd peaks soojemaks minema, siis võtab see ilmselt aega (nelja tunni jooksul ei ole veel tubades soojemaks läinud).

Juhtpulti uurides- on võimalik panna ka, et aktiveeritud oleks küttevee läbivoolusoojendi (elektriline lisaküte), kas see võiks praeguste ilmadega kasuks tulla? Samuti on meil küttevee akumulatsioonipaak, mille täitmine on aktiveeritud (22 kraadi), kas selle võiks välja lülitada?

Kas kollektorite juurest tuleks ka miskit vaadata-keerata?

[kontra]

Tundub, et soojuspump ei kata maja soojavajadust, mis pole ka ime, sest väljas on väga külm ja seadme COP (sisuliselt kasutegur) on madal ja on vaja juurde lisavõimsust. Nii et kui rahakott lubab praeguste elektrihindade juures elektrit kasutada, tuleks aktiveerida kütte el. läbivoolusoojendi.

[ping]

... Igaljuhul fakt on see, et ÕV soojuspumpa enam pole mõtet osta ja paigaldada. Tema aeg sai sellel nädalal ümber.

See peaks ju igale meie kliimas elanud inimesele olema selge, et kütmiseks kõlblik SP tuleb valida minimaalse välistemperatuuri järgi millel on soovitud selle töötamist, mitte ilusa kasti ja magusa müügijutu järgi.
Minul tegi öise -25C ga terve ööpäeva summaarseks kasuteguriks veel 1,35 (mõõdetud elektriarvestiga ja eraldi soojusmõõtjaga, ÕV SP ja akupaagi vahelisel veetorul) ning SP töötas ainult öösel odavama elektriga.
Muidugi on -30C töötavat seadet raske leida, sest müüjad ei kipu neid andmeid, väikseid numbreid häbenedes, avaldama.

Siin on üks artikkel uuemate gaaside võrdlusest: https://docs.lib.purdue.edu/cgi/viewcon ... %20test%22
(R290 tohib tuleohtlikuse tõttu kasutada ainult monoplokk seadmetes.)

[Kalvis]

Soojuspumpadel on kui netist otsida olemas COP graafik sõltuvalt välistemperatuurist. Ära üllatu kui seal on -15 C juures COP 1,5, mis tähendabki, et soojuspump toodab iga kulutud kWh elektrile vaid 0,5 kWh juurde ning külma ilmaga avaldubki nõrgas soojuse tootmises. Seega on sul valida - kas paigaldad veel ühe SP juurde või ehitad mitte soojuspumbaga backup küttelahenduse juurde. Reeglina tasub just teist pakutud lahendust kasutada - see tagab maja kütte ka siis kui elektrit pole! Mina lisasingi kamina - kuni selle aastani vahest harva -15 C ja rohkem sai tuld tehtud, täpselt niipalju, et toas oli nõutav temperatuur.
Seeaasta pole ükski soojuspump mul tööd näinud, see on mu päästnud mõrvarlikust elektriarvest, enamgi veel, paigaldasin teise kamina juurde, kuna esimene polnud piisav maja täielikuks kütmiseks. Praegu -15 C ja maja soe ilma elektrita.

[martto]

Siin ei ole midagi üllatavat, et tulid suured miinus kraadid ja õhk-vesi soojuspump peab lülituma elektriküttele. Kasutad seda elektrikütet praegu 5 päeva ja maksad vb hetkel rohkem, kuid juba varsti on oodata soojemaid ilmasid ja oled jällegi võidumees ahjukütte ja pelleti ees, sest aega sa pole endiselt pidanud kulutama ning kasutegur (COP) on juba parem kui teiste kütteallikatega. Lõpuks maksad 10-20€ rohkem.

Loomulikult oleks maaküte ju veel parem, sest välisõhu temp. seda ei mõjuta, kuid tänapäeval on kõik nii õhk-vesi soojuspumba usku, sest reklaamitakse välja ulmelisi COPsid. Need COPd ongi head kui õues on maksimaalselt miinus 7 kraadi. Aga aasta keskmine COP õhk-vesi soojuspumba puhul põrandaküttel uues majas jääb maksimaalselt 3,5 COP juurde ja radiaator küttel 3 COP juurde. Kui tuleb ka käredam talv siis see aasta keskmine COP langeb, seda nii õhksoojuspumba puhul kui ka õhk-vesi soojuspumba puhul. See eest maasoojuspumpa aasta keskmine COP on üle 4 ja uue maja puhul põrandaküttesse lausa 5 juures.

Kindlasti ei aita sind aku.paagi välja lülitamine. Pigem oleks hea suurem aku.paak, tänu millele saab soojuspump veelgi rohkem kütet ette toota majja. Kui on ka olemas elektribörsipaketi hinna jälgimine soojuspumbal siis suurema aku.paagi olemasolul annab see juba tuntava vahe. Kuid selllisel juhul me räägime kuskil 300-500l aku.paagist.

Kindlasti soovitaksin vaadata ringluspump üle, kas see suudab majja viia piisava ringluse, kui ringlus on liiga suur siis maja ei jõua piisavalt sooja vastuvõtta, kui aga liiga aeglane siis tagastuv küttevee temp on nii madal, et soojuspump peab tegema kõvasti tööd.

Igaljuhul, kellele meeldib ahju kütta siis see on tema valik ja soov. Isiklikult ütleksin, et ei ole kuigi hea variant, et kui töölt tuled siis on toad jahedad ning hakkad jälle maja ülesse kütma, ning sellise temperatuuride kõikumine ei ole just kõige säästlikum viis maja kütta.

[aqua]

Kindlasti soovitaksin vaadata ringluspump üle, kas see suudab majja viia piisava ringluse, kui ringlus on liiga suur siis maja ei jõua piisavalt sooja vastuvõtta, kui aga liiga aeglane siis tagastuv küttevee temp on nii madal, et soojuspump peab tegema kõvasti tööd.

1. Termodünaamika 2 seadus ütleb üheselt. Soojus kandub alati kõrgemalt temperatuuril madalamale. Ehk, niikaua kuni su radiaator/põrandaküte vms. on soojem kui toa õhk, toimub soojusülekanne tuppa.
Enamasti on raske tekitada kütteperioodil olukorda, kus veeringulus oleks liiga suur. Jah, see võib omakorda põhjustada teisi nähtusi, e. müra ja kulu transpordile, kuid siin ongi koht kus tuleb leida mõistlik tasakaal.
Niipalju on soojuspumpadega tulekuga muutunud, et delta ei pea enam nii suur olema, kui vanasti nõuka ajal.

2. (Õhk-vesi) soojuspumbale ongi oluline võimalikult madal ja suure vooluhulgaga küttevesi, viimast annab natukene soojusvaheti suurusega ümber mängida.
Miks? Lihtne. Külmaaine alajahutamine enne paisuseadet annab meile parema entalpia, e. pumba kasuteguri.
Olen ise testinud, kumb on olulisem. Kas aeglane voolukiirus ja madalam tagastuv küttevee temp, või kiirem ja natukene kõrgem.
Ühene vastust on (jättes kõik muud tegurid samaks), et suurem voolukiirus annab parema tulemuse.

[heinop]

Pealevoolu temperatuur on 32 kraadi, aga mis on tagasi pöörduva vee temperatuur? Kui see jahtub üle 4-5 kraadi, tuleb keerata juurde veepumba kiirust (pumba küljes olevast nupust).

[tankisti]

Pealevoolu temperatuur on 32 kraadi, aga mis on tagasi pöörduva vee temperatuur? Kui see jahtub üle 4-5 kraadi, tuleb keerata juurde veepumba kiirust (pumba küljes olevast nupust).

kiirus nüüd seda kütet väga ei mõjuta või kuhu sa selle delta suruda tahad? 2 peale? Siis ju kontuurid muutuvad ebaühtlaseks ja toa keskel on ebameeldivalt soe... delta 4-5 on põhjusega.

suurendada tuleb pealevoolu tempi