Soojuse salvestamine

[Prill]

See soojuse salvestamine põrandabetooni, suurde kivi/saviseina vms tundub pealtnäha hea mõte, aga praktikas vist eriti mugav ei ole, eriti kevadiste ilmadega, kus päevasel aja kipub kevadpäike läbi akende tuba palavaks kütma ja kui lisaks veel on hunnik soojust salvestatud põrandasse-seintesse - tähendab see olulist temperatuuritõusu, kus tegelikkuses oleks vajadus jahutuse järele ehk kerkib küsimus, kuidas vabaneda põrandasse-seintesse salvestunud soojusest.
Parem variant oleks ikkagi akupaak kuhu soojus salvestada ja seda soojust võtta sealt täpselt siis kui vaja on, ilma massiivseste põranda-seinte inertsita.

[Prill]

Mu on tunne, et sa pole viibinud erinevast materjalidest majades, ei oma ettekujutust soojuse salvestamisest, ajakonstantidest, ei tea isegi sellist fakti, et kivimaja oma massiivsuse (soojussalvestus, ajakonstant) tõttu on suvel mõnusam jne.

Just, oled salvestanud odavat öist elektrit massiivsesse põrandaküttesse, kui kevadpäike hakkab aknaid kütma ja temperatuur tõuseb ruumis talumatuks - päikest kustu panna ei saa ja mida teha selle põrandasse eelsalvestatud soojushulgaga, päikesele ruloo ette, põrandale paks vaip ja konditsioneer huugama

Avaldasin lihtsalt oma arvamust, kus need eelsoojust-jahutust salvestavad põrandad seinad praktikas ei tarvitse igal hetkel mugavust tagada, kui teoorias tundub.
Näiteks autodes kasutatakse kliimaseadet, mis hoiab salongi temperatuuri etteantud tasemele, vajadusel kasutades salongi soojendamiseks mootori jääksoojust ning jahutamiseks konditsioneeri.
Aga võiks odava bensiini hinna korral salongi laduda virna telliseid ning sõites neisse soojust salvestada ning kallima bensu hinna korral hoida kütte pealt kokku ning kasutada salongi soojendamiseks tellistesse salvestunud soojust. Aga kui viskab päikselise päeva, salongi oleks vaja hoopis jahutada aga lisaks päikesele on salongis veel virn eelsoojendatud tellistega - kuidas lahendada..
Lihtsalt minu elamises on see aasta kuumus kimbutanud enam ja mõtted on kütmiselt liikunud hoopis jahutamise suunas

[ping]

Mu on tunne, et sa pole viibinud erinevast materjalidest majades, ei oma ettekujutust soojuse salvestamisest, ajakonstantidest, ei tea isegi sellist fakti, et kivimaja oma massiivsuse (soojussalvestus, ajakonstant) tõttu on suvel mõnusam jne.

Olen ise elanud, mõõtnud piirete temperatuuri ja ehitanud omale erinevatest materjalidest maju.
Kivimaja on mõne üksiku sooja suvepäeva ajal jahedam aga kui pikemal kuumaperioodil seinad ülessoojenevad, siis seda niisama lihtsalt ei jahuta.

Kui tegu on väga kõikuva sisetemperatuuriga ahiküttega kivimajaga ja elanikud on nagunii harjunud kõikuva temperatuuriga, siis nad ei pruugi talvist seinte jahedust märgata.

Tõsi, et pikas perspektiivis stabiliseerib suurem piirete mass kogu hoone temperatuuri.
Aga talvel madala välistemperatuuri juures on kiviseina sisepinna temperatuur eluruumides alati ebamugavalt madalam kui toaõhu ja küttekeha temperatuur ning suvesoojaga kui sein on täispaksuses soojenenud ei jõua ka jahe ringlev ööõhk mugavuse saavutamiseks piisavalt neid jahutada.

[ping]

Miks sa ainult põranda s-mahtuvust arvestasid? Seinad, laed, toas asuv mööbel jne.

Küttega põrand on "küttekeha" mis peab olema toas kõige kõrgema temperatuuriga, et toaõhku soojusenergiat üle kanda.
Eeldan, et tänapäeval enam keegi kes omale igapäevaseks elamiseks maja ehitab ei planeeri sellesse igapäevaselt +-5C kõikuvat sisetemperatuuri, kuigi vanemates ahiküttega majades on 10C toatemperatuuri kõikumine tavaline.

Ruumis sees olevates asjades salvestunud soojusenergia hakkab alles siis siirduma toa õhku kui toaõhu temperatuur on alanenud alla nende pinnatemperatuuri ehk pikema aja jooksul kui toaõhk on langenud mitmeid kraade.
Kui tänapäevaselt soojustatud hästiehitatud majas langeb siseõhu temperatuur kütte väljalülitamise korral 2K 24h jooksul, siis mööblisse salvestunud energia arvestataval määral vabanemist toa õhku, on mõistlik oodata alles kolmandal päeval.

Mida väiksem on toaõhu ja toas olevate esemete pinnatemperatuuride vahe, seda väiksem on soojuse ülekanne.

Aga talvel on toa kõige jahedam koht välispiirde sisepind.

[Urmas]

Just, oled salvestanud odavat öist elektrit massiivsesse põrandaküttesse, kui kevadpäike hakkab aknaid kütma ja temperatuur tõuseb ruumis talumatuks - päikest kustu panna ei saa ja mida teha selle põrandasse eelsalvestatud soojushulgaga, päikesele ruloo ette, põrandale paks vaip ja konditsioneer huugama

Täiesti ajuvaba lause/väide/mõte! Kus koopas sa elad, et sul on olemas internet? Aeg-ajalt võiks ka ilmateadet kiigata. Koopas, kus ei ole inetrnetti ega TV kaablit, põrandakütet vist kah ei ole. Netis on erinevate ilmaennustajate paaripäevased ennustused üpris täpsed, et vältida ülesalvestamist.

Lihtsalt minu elamises on see aasta kuumus kimbutanud enam ja mõtted on kütmiselt liikunud hoopis jahutamise suunas

Kas ka sina, Prill, oled langenud Ulli-Greta propaganda ohvriks? Ei oleks uskunud. Olen vist mingis teemas maininud, et alles 5-6-7 aastat tagasi Švetsis mai-juunis tööl olles oli sealmail 30+* sooja ja tohutu õhuniiskus, millega kaasnes igaõhtune ca tunniajane äikesevihm, mis järgmise päeva kuumusega hakkas jälle aurustuma. Koduse direktoriga telefoniteel kontaktis olles oli siinmail samal ajal +3*(!) sooja. Kui palju on kirjeldatust aega on sellest möödas, et teha järeldusi? Isegi mitte Päikse aktiivsuse tsüklijagu(keskmiselt 10-12 aastat).

[Urmas]

Ruumis sees olevates asjades salvestunud soojusenergia hakkab alles siis siirduma toa õhku kui toaõhu temperatuur on alanenud alla nende pinnatemperatuuri ehk pikema aja jooksul kui toaõhk on langenud mitmeid kraade.

Minu jaoks veidi aru saamatu ja vastuoluline jutt, sest mõned aastad tagasi meie lõunaosariikide rikkur kilkas meedias, et kuidas ta on endale ehitanud passiivmaja ja üheks soojussalvaestavaks asjaks laskis teha tuppa ehitada massiivse, soojust salvestava saviseina, mis ei allu mitte mingisugusele regulatsioonile. Päike ju ei hakka oma tuumareaktsiooni protsesse reguleerima tema maja küttevajaduse järgi. Või hakkab? Täitsa huvitav oleks teada, mida ta tegi on soojestsalvestava seina sel suvel. Lammutas ära? Ja kasutaja Prill juba mõtleb peale meie kandis kahte kuud kestnud suve juba jahutusele. Ise ka mõtlesin, et saan sel suvel lammutatud katuse ja korstnakivid jahvatatud, aga noh ... Ei suutnud/viitsinud isegi varahommikul peale pooletunnist higistamist ja parmude rünnakuid maal teha midagi peale vedelemise. Muide, kui ei higista(ei tee midagi), siis parmud ka ei ründa. Ma lihtsalt ma ei teinud midagi ja nautisin sooja nagu olin teinud seda 2x aastas soojale maale sõites. Ja tööl liigutasin ennast lihtsalt aeglasemalt, et mitte rikkuda tööohutuse esimest seadust ehk tööd tehes ei tohi higiseks minna.

[ping]

Ruumis sees olevates asjades salvestunud soojusenergia hakkab alles siis siirduma toa õhku kui toaõhu temperatuur on alanenud alla nende pinnatemperatuuri ehk pikema aja jooksul kui toaõhk on langenud mitmeid kraade.

Minu jaoks veidi aru saamatu ja vastuoluline jutt, sest mõned aastad tagasi meie lõunaosariikide rikkur kilkas meedias, et kuidas ta on endale ehitanud passiivmaja ja üheks soojussalvaestavaks asjaks laskis teha tuppa ehitada massiivse, soojust salvestava saviseina, mis ei allu mitte mingisugusele regulatsioonile. Päike ju ei hakka oma tuumareaktsiooni protsesse reguleerima tema maja küttevajaduse järgi. Või hakkab? Täitsa huvitav oleks teada, mida ta tegi on soojestsalvestava seina sel suvel. Lammutas ära? ...

Selline soojustsalvestav tampsavi sein paigaldatakse ruumi sisse aknast eemale, et suvine kõrge päike ei paistaks seinale ja ei soojendaks seda savi.
Talvine madalalt paistev päike saab seda seina läbi akna soojendada.
Päikse kõrgus horisondil muutub võrdselt kütmist vajava ajaga.

Omaette roll on savil ja selles sisalduval niiskusel ka siseruumiõhu temperetuurikontrollil.
Kui ruumi temp tõuseb, siis ruumiõhu niiskus väheneb ja kui savis olev niiskus hakkab ruumiõhku auruma, siis kuna vee aurustumine neelab soojusenergiat ja see energia võetakse savist millega alaneb savi temperatuur.

Kui ruumi temperatuur langeb ja õhuniiskus hakkab tõusma, siis liigne niiskus imendudes difusiooniga savisse kondenseerumisel vabastab (aurumisel neelatud) energiat millega soojendab saviseina.

See on teooria:
https://www.google.com/search?q=vee+aur ... e&ie=UTF-8

[aero]

Täitsa huvitav oleks teada, mida ta tegi oma soojestsalvestava seinaga sel suvel. Lammutas ära?

Ping juba vastas põhjalikult. Mul lühike küsimus: mis teed, Urmas, kui päikese käes palav hakkab? Kannatad ära või lähed äkki varju? Samamoodi saab seda soojustsalvestavat seina vajadusel varjutada.

30 a tagasi suvel Kasahstanis oli ikka päris hull hommikust õhtuni. Puude vari andis õige pisut leevendust. Kord keskpäeval sattusin kohaliku majapidamise siseõuele - paksud savimüürid, varikatused jne. Ma ei suutnud ära imestada kui suur oli kontrast. Täiesti ok oli nende müüride vahel olla kuigi paar meetrit eemal tänaval päike lõõskas nagu jube. Mõtlesin, et kui tal juba õues on nii jahe, mis siis veel siseruumides võib olla.

[Urmas]

Samamoodi saab seda soojustsalvestavat seina vajadusel varjutada.

Ja varjutamine käib kuidas? "Minu soovil, havi käsul"? Ja lma rahalisi vahendeid kulutamata? Pane ikka bilanss paika!

30 a tagasi suvel Kasahstanis oli ikka päris hull hommikust õhtuni. Puude vari andis õige pisut leevendust. Kord keskpäeval sattusin kohaliku majapidamise siseõuele - paksud savimüürid, varikatused jne. Ma ei suutnud ära imestada kui suur oli kontrast. Täiesti ok oli nende müüride vahel olla kuigi paar meetrit eemal tänaval päike lõõskas nagu jube. Mõtlesin, et kui tal juba õues on nii jahe, mis siis veel siseruumides võib olla.

Sa oled nagu meie või EL poliitikud, kes hakkavad Kasashtsani kliimat hakkata võrdlema meie kliimavöötme parameetritega. Minu arvates loll näide!

See on teooria:
https://www.google.com/search?q=vee+aur ... e&ie=UTF-8

Minu teooria on see, et isegi teadlased veel ei saa aru meie Päikese(Universumise) toimimisest-tekkest, seda enam Päikese käitumise kontrolli alla võtmisest. Leppigem paratamatuse ja harjugem olukorraga, nii kurb kui se ka ei oleks. Nagunii miljardi aasta pärast planeedil Maa meie järglasi enam ei ela.
Eelmisel sajandil Siberisse küüditud ei osanud unistadagi mingist nutikaga juhitavatest kardinatest-börsihindadest-jne .... Oeh. Nojah, tegelikult tol ajal saadeti kedagi Kuu peale ka niisama naljaviluks. Aga ameeriklased võtsid kätte ja käisidki.

[Urmas]

Mul lühike küsimus: mis teed, Urmas, kui päikese käes palav hakkab? Kannatad ära või lähed äkki varju?

Vastan lühidalt. Jah, lähen varju ja toas normaalseks olemiseks ostis direktor nooremale lapsele ja endale 1a-st paar arvuti külge käivat ca 7€-st ventikat, mitte ei hakanud investeerima hulgim eurosid kogu korteri jahutuseks. Arvan, et koos oma direktori päästsime sellega(2 ventikat vs konditsioneer) planeedi Maa kliimsoojenemisest vähemalt 0,00000000.....1* võrra.
Kurat, kui te virisete mingi 25+* sooja üle, siis mida peavad tegema neegrid Aafrikas igapäevase 30 ja + soojakraadidega. Hämmastavalt kahepalgeline vingumine? Ja teema on veel "Soojuse salvestamine".

[ping]

... Kurat, kui te virisete mingi 25+* sooja üle, siis mida peavad tegema neegrid Aafrikas igapäevase 30 ja + soojakraadidega. Hämmastavalt kahepalgeline vingumine? Ja teema on veel "Soojuse salvestamine".

Vaevalt keegi eluruumides oleva +25C pärast hädaldab, sest see on täitsa normaalne.
Kuumaks toaõhuks nimetatakse ikka üle +32C, siis kui pole ka ventilaatorist kasu sest õhutemperatuur läheneb inimese kehatemperatuurile ja liikuv õhk enam otseselt ei jahuta vaid aitab higi aurutada naha pinnalt. Higi aurumisega neeldub soojus.

Vaata toa tagaseinas olevat riidekappi ja kujuta ette kui palju sellele päike otse peale paistab ja millisel aastaajal ning kui kallis on riidekapi varjus olek.

Kõrbes tekita magades on öösel väga külm, sest pilvitu kuiv õhk ei hoia soojuskiirgust kinni ja selline tunne on nagu kõik soe läheb kosmosesse ära. (Egiptuse suvituspiirkonnad on mere ääres ja seal on talutav.)

[Urmas]

Vaevalt keegi eluruumides oleva +25C pärast hädaldab, sest see on täitsa normaalne.
Kuumaks toaõhuks nimetatakse ikka üle +32C, siis kui pole ka ventilaatorist kasu sest õhutemperatuur läheneb inimese kehatemperatuurile ja liikuv õhk enam otseselt ei jahuta vaid aitab higi aurutada naha pinnalt. Higi aurumisega neeldub soojus.

Ping, kui palju on sul tuttavaid, kellede eluruumide sisetemperatuur oleks olnud +32*? Ise küll ei tea kedgi ja ka meie oma korteris ei saavutanud sel suvel mitte midagi tegemata toasooja näitaval kraadiklaasil selliseid numbreid. Milleks sellised ekstreemsed näited? Nagu saan aru, et kusagil Kagu-Aaasias on sellised toaasoojad, isegi öised, on võimalikud. Miks mulle tundub, et sa oma 241€ pensioniga kommenteerid kusagilt Kagu-Aaasiast? Mis teha, nutiajastu.
Kas hakkama uuesti arutama teemal, et kumb on passiivmaja märgise saamiseks kasulikum- ka üks vasika mõõtu dogi või 20 "nagu koer" chiauat? Kumb neist variantidest oleks soodsam? Soojusenergia eraldamise koefitsendid saaks eluskaalu kilogrammide jägi ju välja arvutada, kuikasvõi aluseks võtta inimese sooja eraldamine.

[Urmas]

Kui ametnik teatab sulle üle laua, et: "hakkad edaspidi saama 214eur kuus invaliidsuspensioni, harju ära ja õpi sellega edaspidi elama", siis hindad väärtused ümber.

Ping, ma hindan su teadmisi, aga ära pahanda,kuid selle sinu kommentaari tsiteeringuga sa muutusid minu jaoks lihtsalt üheks "üle laipade kõndijaks", peaasi, et mul oleks hea olla. Kurb. Ei mina ega teised EV kodanikud ei ole selles süüdi, et EV on otsustanud sulle nii vähe invaliidsuspensioni maksta. Küsin siis teistmoodi- milles on minu viimane, alaealine ja veel 8 klassis käiv poeg süüdi selles, et ma ei saa talle anda iga kuu 5€(taastuvenergia maks) taskuraha, sest me peame selle sundkorras kellegi kavala investeeringu/pensionisamba sissemakseks eraldama? Kuidas sa mu pojale seda põhjendad? Kiru EV-i nii palju kui tahad, aga vaat selle põhjendusega, et EV ei võimaldada elamisväärset indvaliidsuspensioni, sa minult pisarat küll välja ei kisu. Minu poja taskuraha vähenemine tuleb sinu heaolu arvelt. Tunnistad seda? Ära ole ainult oma mätta otsas. Ei midagi isiklikku!

[Kalvis]

Seda jah, et betooni m3 vajame kahekordselt sama soojuse salvestamiseks aga see on peaaegu tasuta (täitepinnase hange täitsa tasuta pole aga enamus juhtudel peaks olemasolev aluspinnas sobima). 60 m3 mingile väikemajale suht kergelt saada. 30 m3 paakide eest maksaksid lolliks. Saab teha klassikalise põrandale vahtplastiga kihi siis võib ka maaalla kütta kasvõi 90 C (loodetavasti vahtplast peab vastu?
Süsteemi miinuseks on korralik vundamendi isolatsioon - 20 cm peaks piisav olema (seda eriti kui plaanitakse kõrgemaid temperatuure)

[aero]

Samamoodi saab seda soojustsalvestavat seina vajadusel varjutada.

Ja varjutamine käib kuidas? "Minu soovil, havi käsul"? Ja lma rahalisi vahendeid kulutamata? Pane ikka bilanss paika!

Mis sa ise arvad, kumb variant tuleb lõpuks odavam, kas ühekordne kulutus päikese varjamiseks (välised ribid, laiem räästas jne) või aktiivjahutuse kasutamine (seadmed, install, elekter, hoolduskulud).

30 a tagasi suvel Kasahstanis oli ikka päris hull hommikust õhtuni. Puude vari andis õige pisut leevendust. Kord keskpäeval sattusin kohaliku majapidamise siseõuele - paksud savimüürid, varikatused jne. Ma ei suutnud ära imestada kui suur oli kontrast. Täiesti ok oli nende müüride vahel olla kuigi paar meetrit eemal tänaval päike lõõskas nagu jube. Mõtlesin, et kui tal juba õues on nii jahe, mis siis veel siseruumides võib olla.

Sa oled nagu meie või EL poliitikud, kes hakkavad Kasashtsani kliimat hakkata võrdlema meie kliimavöötme parameetritega. Minu arvates loll näide!

Me üldiselt räägime siin soojuse salvestamisest ja massiivsavist. Mõni mees, tõsi küll, räägib koertest, parmudest, pensionidest ja lapse taskurahast.

[ping]

Samamoodi saab seda soojustsalvestavat seina vajadusel varjutada.

Ja varjutamine käib kuidas? "Minu soovil, havi käsul"? Ja lma rahalisi vahendeid kulutamata? Pane ikka bilanss paika!
Minu teooria on see, et isegi teadlased veel ei saa aru meie Päikese(Universumise) toimimisest-tekkest, seda enam Päikese käitumise kontrolli alla võtmisest. Leppigem paratamatuse ja harjugem olukorraga, nii kurb kui se ka ei oleks. Nagunii miljardi aasta pärast planeedil Maa meie järglasi enam ei ela.
Eelmisel sajandil Siberisse küüditud ei osanud unistadagi mingist nutikaga juhitavatest kardinatest-börsihindadest-jne .... Oeh. Nojah, tegelikult tol ajal saadeti kedagi Kuu peale ka niisama naljaviluks. Aga ameeriklased võtsid kätte ja käisidki.

Ei siin ilma "puust ja punaseks" tegemisest ei pääse.
Soojust salvestav passiivsein ei pruugi olla hoone konstruktsiooni osa (välissein) aga ta peab olema oma funktsiooni kohaselt paigutatud hoones.
Pildilt vast asi selgem:

Lisainf: https://ecocentricdesign.ca/the-revolut ... lar-house/

Silmaringi avardamiseks: https://www.google.com/search?q=passive ... E768&hl=et

[ping]

... Küsin siis teistmoodi- milles on minu viimane, alaealine ja veel 8 klassis käiv poeg süüdi selles, et ma ei saa talle anda iga kuu 5€(taastuvenergia maks) taskuraha, sest me peame selle sundkorras kellegi kavala investeeringu/pensionisamba sissemakseks eraldama? Kuidas sa mu pojale seda põhjendad? Kiru EV-i nii palju kui tahad, aga vaat selle põhjendusega, et EV ei võimaldada elamisväärset indvaliidsuspensioni, sa minult pisarat küll välja ei kisu. Minu poja taskuraha vähenemine tuleb sinu heaolu arvelt. Tunnistad seda? Ära ole ainult oma mätta otsas. Ei midagi isiklikku!

Kui natuke rahajaotust uuriksid, siis näeksid et sinu 5 eurist 90% läheb hakkepuidu kateldesse ajamiseks mitte PV mikrotootjatele kompenseerimiseks.
(Sellest ka metsajahvatajate lobi valitsuses ja metsade ohjeldamatu raie.)
Ehk süüdista teisi keskütte- ja Narva elektritarbijaid.

Aitäh muret tundmast mu sissetulekute pärast aga ära muretse, sest see oli ainult üks hetk maailmapildi pikas muutumise ahelas.

[ping]

Vaevalt keegi eluruumides oleva +25C pärast hädaldab, sest see on täitsa normaalne.
Kuumaks toaõhuks nimetatakse ikka üle +32C, siis kui pole ka ventilaatorist kasu sest õhutemperatuur läheneb inimese kehatemperatuurile ja liikuv õhk enam otseselt ei jahuta vaid aitab higi aurutada naha pinnalt. Higi aurumisega neeldub soojus.

Ping, kui palju on sul tuttavaid, kellede eluruumide sisetemperatuur oleks olnud +32*? Ise küll ei tea kedgi ja ka meie oma korteris ei saavutanud sel suvel mitte midagi tegemata toasooja näitaval kraadiklaasil selliseid numbreid. Milleks sellised ekstreemsed näited? Nagu saan aru, et kusagil Kagu-Aaasias on sellised toaasoojad, ...

Jah, puudulik elukogemus piirab arusaamist?

Mul oma elamiseski on olnud suvel +32C olnud kui mitu päeva pole kodus viibinud ja päiksekatteid pole ees.
(Põhjus on lihtne. Kui talvekülmaga piisab hästisoojustatud maja kütmisest 2kW küttekehast, siis soojal suvepäeval tuleb läbi akende maija keskmiselt 5kw soojusenergiat igal päikselisel tunnil.)

Klientide juures olen isegi +40C eluruumides näinud, nii et terved pered kolivad suvel voodiga keldrikorrusele magama.

[ping]

... kumb on passiivmaja märgise saamiseks kasulikum- ka üks vasika mõõtu dogi või 20 "nagu koer" chiauat? Kumb neist variantidest oleks soodsam? Soojusenergia eraldamise koefitsendid saaks eluskaalu kilogrammide jägi ju välja arvutada, kuikasvõi aluseks võtta inimese sooja eraldamine.

Seda soojustehnilist valemit peaks küll iga rehielamust pärit ugrimugrilane teadma:
Üks ahi = 4 lehma = 7 inimest = 10 kelgukoera.

Oma kooliaja kogemusest tean, et 6 inimest, 6 tundi koroonat mängides, tõstavad toa temperatuuri +14C´lt +24C´ni , kui ahju "mitte kütta viitsiva" koolivenna tuba käisime talviti peale kooli "soojaks mängimas".

[võhik]

Kõrbes tekita magades on öösel väga külm, sest pilvitu kuiv õhk ei hoia soojuskiirgust kinni ja selline tunne on nagu kõik soe läheb kosmosesse ära. (Egiptuse suvituspiirkonnad on mere ääres ja seal on talutav.)

Kas päeval kohati + 70 C kuumenenud kivipind jahtub ööseks sellest hoolimata miinustesse rohkem kui ka
max + 30 vesi?
ja isegi sel juhul peaks see +30 vesi tekitama öösel tõusva õhuvoolu, mis omakorda kutsuks õhu asendamiseks ju esile maatuule mööda neidsamu mahajahtunud kivi- ja liivapindu?
Ehk mere ääres peaks ka seal hoopis jahedam olema?

[ping]

Kõrbes tekita magades on öösel väga külm, sest pilvitu kuiv õhk ei hoia soojuskiirgust kinni ja selline tunne on nagu kõik soe läheb kosmosesse ära. (Egiptuse suvituspiirkonnad on mere ääres ja seal on talutav.)

Kas päeval kohati + 70 C kuumenenud kivipind jahtub ööseks sellest hoolimata miinustesse rohkem kui ka
max + 30 vesi?
ja isegi sel juhul peaks see +30 vesi tekitama öösel tõusva õhuvoolu, mis omakorda kutsuks õhu asendamiseks ju esile maatuule mööda neidsamu mahajahtunud kivi- ja liivapindu?
Ehk mere ääres peaks ka seal hoopis jahedam olema?

Rääkisin liivakõrbest, kus sadade kilomeetrite raadiuses pole "maas vedelevat vett" ja on kuiv läbipaistev õhk (ei peegelda, ei neela ja ei kiirga infrapuna kiirgust).

Kuiv liiv on soojusisolaator ja suhteliselt väikse erisoojusega.
Liiva pind on tuline selle pärast et soe ei kandu sügavamale kihtidesse, mis akumuleeriks soojust.
Kui päike loojub, jahtub liiva pind suht ruttu, sest kuiva liiva sojusmahutavus on suht väike.
Olukord on umbes sama nagu kuu peal (kosmoses), et päikse käes võib pinnatemp olla +200C aga sellel küljel kus on vari võib temp olla -170C.

Ka meie rabades võib suveööl langeda õhutemperatuur alla 0 kraadi, sest kuiv turbapind on soojusisolaator ja ei soojenda selle kohal olevat õhku. (Tähelepanek rabauurijate kogemustest.)