Ahju või katlaga paaki soojendada, paak soojendatavaks ka elektriga?

[hle]

Tere
Otsin sarnast süsteemi, et saaks kasutada puiduga, aga vajaduse korral hõlpsalt ka elektriga. Kasutaks põrandakütte jaoks, maja on projekteerimisel, nii 100m2 ehitusalust pinda. Õhk-vesi oleks mõeldav, aga – kui elektriga põhimõtteliselt keeruliseks muutub, siis põrandad jäävadki külmaks. Mida targad inimesed soovitavad? Ehk on värskeid nutikaid lahendusi?

[Urmas]

Õhk-vesi oleks mõeldav, aga – kui elektriga põhimõtteliselt keeruliseks muutub, siis põrandad jäävadki külmaks. Mida targad inimesed soovitavad? Ehk on värskeid nutikaid lahendusi?

Meil oli/on korteris(82m2) põrandaküte, mida selle hooaja algusest(juulist) kütab ÕVSP. Enne küttis põrandat katel ja siiani ei ole olnud vajadust katelt küdema panna. Käisin täna keldris ja pikakoivalised ämblikud on puude tagavara hoiuruumi võrke täis ehitanud. Ise soovitaks igaks juhuks variandiks mingit katelt kui senised elektri hinnad on ära hirmutanud. Muide, põhiliselt hirmutavad need, kelledel majad lasevad tuult sisse ja sooja välja. Sinul on vist võimalus soojapidavam maja ehitada ja seda mitte ainult projekteerida ehitusloa saamiseks. Ahjule juurde panna akupaaki kütvaid torusid? Võimalik, aga jääks kahtlevale seisukohale. Ja veel, ahi lisa- või põhiküttena ei asenda põrandakütet, kuid soojad sussid ei tohiks nüüd ka vist majanduslikku põntsu panna, isegi kusagilt laadalt ostetuna.

[võhik]

veerand tunni pärast on elektrihind 0,66 senti kWh ja langeb veelgi 5 tunniks.
Lülitan otsepõrandakütte sisse, ja ajan põranda homseks kuumaks..
Võrgutasu ju kah nüüd poole peal....

Elektrihind mitte ei tõusvat vaid pidavatki jääma lihtsalt suure amplituudiga kõikuma...

[Kalvis]

Pealkirjas küsitava saab kahesüsteemse boileriga. Aga lihtne siiski süsteem pole, peab õieti ikka koostama.

Elektri hind on võrdlusbaasist tõusnud 2 korda ja paraku ka madalam ots. Öine ikka naljalt alla 80 € MWh ei lähe (erandpäevi on aga väga vähe)
Puhta elektrikütte asemel on soojuspump ikka poole soodsama soojakuluga, saab ka 3 ja enam sõltuvalt välistemperatuurist.
Täna tuleb elektrihinnas ellujäämiseks ikkagi ahi või katelsüsteem valida.

[Prill]

Juba 20 aastat tagasi pakuti tahkeküttekatla süsteemi akupaaki lisatavaid elektritenne, mis hoiaks süsteemi temperatuuri plusspoolel ilma katelt kütmata (nt kui pere reisil või muul põhjusel katelt kütta ei saa).
Ka osadel õhk-vesi süsteemidel olla väidetavasti otseelektrikütte võimalus külge ehitatud või saab seda lisada, kas see soojuspumba rikke tagavaravariandiks või kõva pakasega, kui soojuspumba efektiivsus drastiliselt langeb ei ole mõtet soojuspumpa piinata ja võimalik soojus toota otseelektriküttega, ei oska pakkuda.
Igaljuhul ei tohiks see küttesüsteemide maailma tundmatu teema- ja raketiteadus olla.

[Coolhouse]

Tere
Otsin sarnast süsteemi, et saaks kasutada puiduga, aga vajaduse korral hõlpsalt ka elektriga. Kasutaks põrandakütte jaoks, maja on projekteerimisel, nii 100m2 ehitusalust pinda. Õhk-vesi oleks mõeldav, aga – kui elektriga põhimõtteliselt keeruliseks muutub, siis põrandad jäävadki külmaks. Mida targad inimesed soovitavad? Ehk on värskeid nutikaid lahendusi?

Kui see just nii peab olema siis pane üks 300 l akupaak ja ühenda soovi korral sinna külge kas katel, õhk-vesi soojuspump või elektritenn.
Nende igasuguste paakide ja boileritega on aga nii et kõige odavam ei ole mitte kõige parem ja hinnavahed päris suured.

Üldiselt ei soovitaks ennast mõtlemisega hulluks ajada.
Turumajanduse tingimustes on iga kütus täpselt nii kallis kui võimalik.

[mote]

Kas soojad põrandad on eraldi soov? Sest korrtoalikult ehitatud ja soojustatud majas sa ei tohiks tunda et põrandad on soojad jala all.

Kas puudega loodad kütta ainult siis kui elekter väga kallis on? Või on ta nn backup ka segasteks aegadeks? Sest puuküte tahab korstnaid ja koldeid mis ehituses tähendab ohutuskaugusi jne. Mis kokkuvõtteks tähebab kõrgemat ehitushinda. Tulekoldena soovitaks pigem salvestavat ahju mis ei vaja elektrit nagu põrandaküte pumbad ja saad ka elektikatkestuse ajal hakkama, kuid soojuste jaotamine võib olla probleemiks. Pigem on sul keeruline leida tulekollet millega hästi soojustatud ja korralikult ehitatud 100m2 ehitusaluse pinnaga maja üle ei küta.

Soojuspump tundub mulle kõige mõistlikum. Kui soojustarve on madal siis võib olla mõistlik paigaldada õhk-õhk seade ja märgadesse ruumidesse ning esikusse elekti-põrandaküte. Sest vesi põrandakütte ehitus on suhteliselt kallis, pluss õhk vesi pump on kallim ja keerulisem kui õhk-õhk. Õhk-õhuga saab ka suvel vajadusel jahutada. Probleemiks võib olla teatav väike müra ja õhu liiklumine.

Vesipõranda kütte eelis on hea soojuse jaotamine majas ning tegemist on kiirgusküttega, mis inimestele peale läheb. Arvesta ka sellega et akupaak tahab ruumi saada ning iga veeringlus pumbagruppe jne.

[xil]

veerand tunni pärast on elektrihind 0,66 senti kWh ja langeb veelgi 5 tunniks.
Lülitan otsepõrandakütte sisse, ja ajan põranda homseks kuumaks..
Võrgutasu ju kah nüüd poole peal....

Elektrihind mitte ei tõusvat vaid pidavatki jääma lihtsalt suure amplituudiga kõikuma...

Selle kokkuhoiu hind on vahel kuum, vahel külm põrand, ning toatemperatuuriga sama lugu. Isegi kui elektri hind on 0, siis (praegu pool) võrgutasu + taastuvenergiatasu + aktsiis + nende käibekas tuleb ikkagi maksta.