Elektritarbimine oluliselt suurenenud

[Walter2]

Kui siin tarbimisele läks. Mul moodne Philips lametelekas, mille tühijooksu tarbimine on ~60w. Tööle pannes väheneb seinast võetav võimsus 35w-ni. Mõõdetud laiatarbe kulumõõturiga pistikupesast.
Anomaalia? Või on telekas vigane et tühijooksul nii palju tarbib?

[-virks-]

Ploki peal on kirjas võimsuseks on see, mida plokk väljastab. Kaovõimsust kirjas ei ole. Kui plokk selle juures märkimisväärselt soojeneb, on võrgust tarbitavaks võimsuseks ploki järgi ühendatud aparaadi võimsus pluss ploki kaovõimsus. Kui ploki järgi tarbitakse 10 W ja plokil soojuseks läheb ka 10 W, on võrgust tarbitav võimsus 20 W.

Jutt oli soojaks minevast inteno digiboxist (mis uskumise järgi on palju rohkem kui 10W). Selle boxini jõuab energia ainult läbi toiteploki, mille väljundvõimsus on teada.
Ma pole kordagi väitnud, et seinast natuke rohkem ei võeta.

[Coolhouse]

Tere,

Ehk oskab keegi targem kaasamõtleja öelda, miks on elektritarbimine eelmise aasta septembri-oktoobriga oluliselt suurenenud (jätkuvalt kasutan sama palju kui mitte vähem elektrienergiat - tuled põlevad harva, pesupesemine normis jne, nõudepesumasin 1x nädalas). Olen kõik üle vaadand ning jääb selgusetuks kust selline elektritarbimine tuleb. Jälgin Eesti Energia äppi ning kuna on börsipakett, siis jälgin ka kellaajaliselt börsihinda. Kõige külmem aeg oli selle aasta veebruaris ning siis oli tarbitud energia 2200 kWh.

Elektriarve eelmise aasta septembri kohta 92,62 eur - sellel aastal 222,93 eur.
eelmise aasta oktoobri kohta 118 eur - sellel aastal ilmselt oluliselt suurem.

Kui eelmise aasta oktoobrikuus oli tarbitud energia kokku 1127,00 kWh, siis sellel aastal pole oktoober veel läbigi ning juba on 1525 kWh.

Kütteks on Daikin õhk-vesi soojuspump, mis soojendab ka vett (boiler 200l). Hooldus tehtud pumbale 2019 aastal.
Kahekordne eramu 160m2, põrandaküte.

Ehk on kellegil mõtteid, kust alustada ning mida kindlasti üle vaadata.

1. Õhk-vesi soojuspumpadel on lisaks soojuspumbale komplektis ka tennid. Kui soojuspump ei suuda kütta siis küsib ta tenni abiks.
- soojuspump võib rikkis olla aga siis peaks ta veateadet andma
- temperatuuri seadistused on ebamõistlikult kõrged
- tarbeveele
- küttele

2. Daikinil on mingi sulatuse süsteem et kui puhverpaagis vesi soe ei ole (kui ikka puhverpaak on olemas) siis avaneb mingi ringlusklapp ja sulatus toimub tenni pealt.

Õigem oleks tehnik kohale kutsuda kui ise asjast aru ei saa.

PS: Minu elektri kulu oli maJAL OKT 900 kWHja NOV 1000 Kw sama kui eelmisel aastal. Arved ei ole 200 eur.

[ping]

Mul täpselt sama mure... maja on väike ca 66m2, elektrit kulus eelmise aasta nov kuuga võrreldes 114 kW rohkem kuu kokku 823kW; tarbimiskäitumine muutunud ei ole (tegin kuu jooksul märkmeid) ehk suurem tarbimine tuleb ikkagi küttest. Õhk-vesi soojuspump Inventor, san vesi 200l. Vesi põrandasse 31 kraadi, san vesi 43 kraadi. Mida peaks vaatama või mida ette võtma? Kuna olen täielik võhik, on kõik nõuanded on teretulnud!

Palju valikuid pole:
a) soojustad maja
b) lisad tahkekütuse kütteseadme - eeldusel soodsama küttega
c) RK ette kollases vestis ja plakatiga (oht on haiglaarve lisamises ja võimalik trahv loata meeleavalduse eest)

Kas aeg on käes või tuleks edasist tõusu oodata?

[xil]

Tahkeküte pole korralikust(!) soojuspumbast palju soodsam, kasvõi puitbriketi hind on tõusnud 125EUR/tonn pealt 205EUR-ni.
Mul on raske mõista, kuidas võiks kollased vestid ja plakatid energi nõudmise/pakkumise vahekorda muuta ning hinda alandada. Ainus, mis juhtuda saab on raha ümberjagamine - energia läheb odavamaks, aga midagi muud kuskil mujal samavõrra kallimaks.

[Kalvis]

Tahkeküte pole korralikust(!) soojuspumbast palju soodsam, kasvõi puitbriketi hind on tõusnud 125EUR/tonn pealt 205EUR-ni.
Mul on raske mõista, kuidas võiks kollased vestid ja plakatid energi nõudmise/pakkumise vahekorda muuta ning hinda alandada. Ainus, mis juhtuda saab on raha ümberjagamine - energia läheb odavamaks, aga midagi muud kuskil mujal samavõrra kallimaks.

Tahkekütusel sõltub ju kust ostad ja mida ostad väga palju. JAH, statoili puudega või pakendatud puitbrikett on vaid natuke odavam (elektri hinnatõus oli ju 4 korda, tõsi väike kompensatsioonimehhanism tõstab vähem) - seejuures on see ebamugavam (puud ise koldesse ei hüppa). Puude asemel on võimalik isegi kivisütt ja turvast ahju ajada - see on muuseas ka üks odavam lahendus. Mul tulevad puud ikka palju odavamalt kätte kui statoili puuvõrk või alusetäis briketti.
Kollased vestid ja plakatid võimaldavad kenasti - valitsuse teene oli 4 kordne hinnatõus! Valitsus saab oma otsuseid ümber muuta! Kui valitsus tahaks oleks meil vabalt võimalik 40 € MWh elektrit müüa. Aga valitsus EI taha ja ainus võimalus neil mõistus koju tuua on kas plakatid ja vestid (Prantsusmaal toimis) või siis valimistel (kahjuks alles aasta pärast).
Veelkord - Eestis ei ole elektritootmine läinud kallimaks - Valitsus lisas elektrile 3/4 ulatuses makse juurde - nüüd on tootmine 120 € MWh, millest siis 40 € MWh moodustab elekter ja ülejäänud on maksud

[xxx111]

Valitsuse (poliitika) otsuseid ainult valimistel ja "kollaste vestidega" saabki muuta
Energia hinnatõus on puhtalt poliitiline küsimus

[xil]

Seda et plaanimajandus (valitsuse kehtestatud hinnad) teeb kõik inimesed jõukaks, propageerisid marksistlik-leninistlikud majandusõpikud. Selle reaalelulisi tulemeid on vanemad tüübid omal nahal kogenud ning nooremad neilt kuulnud.

[mote]

Valitsuse (poliitika) otsuseid ainult valimistel ja "kollaste vestidega" saabki muuta
Energia hinnatõus on puhtalt poliitiline küsimus

Jah ja ei. Väikeriik Eesti ei saa suurel määral otsustada mis hinnaga energia maailmaturul on, Eesti ei saa teha sama mis Hiina, Venemaa või USA teeb. Küsimus on kuidas säästa inimesi vabaturu julmuse käest, samal ajal jättes alles inimestele sunni kohaneda. Kui külvame raha siis inimene mõtleb riik tuleb ja aitab, ma lasen vanaviisi edasi, kuigi olukord on muutunud. Inimesele tuleb jätta sund innoveerida, samal ajal ei tohi me ühiskonnana lasta inimestel "uppuda".

Tänane kõrge energiahind on kasulik riigi rahakoile, ma loodan, et riigil on mõistust seda raha kulutada pikaajalise kasu peale mitte külvata raha lühiajalise populistliku kasu peale, jagada raha laiali ning hakata uusi makse kohtestama.

Inimestel tasub uurida ajaloost, näiteks Inglismaa vs Norra, kuidas kasutasid põhjamere naftat ja gaasi. Norras saadi aru, et kui nad suunavad selle raha oma majanusse siis nende majandus läheb tasakaalust välja ning ühiskond ebastabiliseerub. Nad tegid investeerimisfondi ning fondil on keelatud investeerida Norrasse. Samal ajal Inglased hakkasid oma majandust reformida tootmiselt teenustele ning kulutasid raha populistlikele lubadustele. Täna on Norral suur rahavaru ja nad pole sõltuvad võimest eksportida ning Inglastel kõrged hinnad ning madal konkurentsivõime.

[xxx111]

Eesti saab näidata suhtumist manipuleerimisse EU tasandil
Eesti ei pea kõigega nõustuma - on ka teisi kes ei nõustu
Kas sellest kohe midagi muutub on juba iseküsimus
Kuid on vaja vaid "kriitilist massi"
Ma olen kaugel sellest mõtlemisest, et kedagi peab kaitsma turu eest - vastupidi
Aga turgu pole vaja administratiivselt manipuleerida ja solkida

[xxx111]

Jah - pole "päris" turg
Aga pole ju vaja veel sitemaks (poliitikaga) ajada
Riiklikult kehtestatavad hinnad oleks samuti lollus

[Kalvis]

Jah ja ei. Väikeriik Eesti ei saa suurel määral otsustada mis hinnaga energia maailmaturul on, Eesti ei saa teha sama mis Hiina, Venemaa või USA teeb. Küsimus on kuidas säästa inimesi vabaturu julmuse käest, samal ajal jättes alles inimestele sunni kohaneda. Kui külvame raha siis inimene mõtleb riik tuleb ja aitab, ma lasen vanaviisi edasi, kuigi olukord on muutunud. Inimesele tuleb jätta sund innoveerida, samal ajal ei tohi me ühiskonnana lasta inimestel "uppuda".

Maailmaturu hinda ei saagi eesti reguleeerida, seal polegi elekter kallimaks läinud. Elektri hinnatõus on vaid Euroopas lollide otsustega (suleti söe- ja tuumajaamad) tehtud, seejuures oli see EL poliitika, mida Brüsselist levitati. Ja EL pole seda poliitikat veel muutnud, mistõttu kallid elektrihinnad saadavad meid pikalt!

Tänane kõrge energiahind on kasulik riigi rahakoile, ma loodan, et riigil on mõistust seda raha kulutada pikaajalise kasu peale mitte külvata raha lühiajalise populistliku kasu peale, jagada raha laiali ning hakata uusi makse kohtestama.

Reeglina riigi valitsused on üsna lollid. Näiteks külvas riik 10 milli äsja ühte surnud projekti, Haapsalu raudtee on teine samasugune. Isegi kui riik tuumajaama raha matab siis tõmmatakse nahk kenasti üle kõrvade.

[Prill]

Seda et plaanimajandus (valitsuse kehtestatud hinnad) teeb kõik inimesed jõukaks, propageerisid marksistlik-leninistlikud majandusõpikud. Selle reaalelulisi tulemeid on vanemad tüübid omal nahal kogenud ning nooremad neilt kuulnud.

Aga valdav osa maailma naftaturust just sellel marksistlik-leninistlikul plaanimajandusel toimib, kus möödunud sajandil tabas riikide majandusi naftaga seotud kataklüsimid, kus nafta ületootmisel läks hind nii odavaks, et tootjad-töötlejad-transportijad pankrotistusid, mille peale tootmine vähenes piirini, kus hind hakkas tõusma aga turg ei suutnud enam nõudlust rahuldada ja turul tekkis naftatoodete defitsiit, mis omakorda ajas bensiini hinna nii kõrgustesse, et keegi seda enam osta ei jaksanud.
See turumajanduslik jama tähendas naftatoodetele suuri hinnakõikumisi ja olematut tarnekindlust, mille peale loodi OPEC ehk sisuliselt suurimate naftatootjate kartell, kus konkureerimise asemel lepitakse kokku tootmismahud, mis omakorda tagab nii hinna-, kui tarnestabiilsuse.
Nii on naftaturg "kommunistlikel" majandusalustel aastakümneid toiminud, sealjuures riikide seaduste järgi on kartellid keelatud ja kartellide loomine kriminaalkorras karistatava aga OPEC on riikideülene kartell ja keegi nende vastu ei protesti, neid ei vaena ega pommita

[ping]

... See turumajanduslik jama tähendas naftatoodetele suuri hinnakõikumisi ja olematut tarnekindlust, mille peale loodi OPEC ehk sisuliselt suurimate naftatootjate kartell, kus konkureerimise asemel lepitakse kokku tootmismahud, mis omakorda tagab nii hinna-, kui tarnestabiilsuse.
Nii on naftaturg "kommunistlikel" majandusalustel aastakümneid toiminud, sealjuures riikide seaduste järgi on kartellid keelatud ja kartellide loomine kriminaalkorras karistatava aga OPEC on riikideülene kartell ja keegi nende vastu ei protesti, neid ei vaena ega pommita

Nafta firmad leidsid, et neile on kasulik stabiilne rahavool, aktsiate stabiilsus börsil ja nende hinnakõigutamine ei muutnud lõpptarbija hinda nii suures ulatuses sest lõpptarbija ühikuhind sisaldab suures osas riigimakse ja hinnakõikumine moodustab mõnikümmend protsenti.

Kõik energiakandjad, söök, vesi ja side on riigi strateegilised ressursid, millede olemasolu peaks iga riik suutma oma jätkusuutlikuse tagamiseks hallata.

"Börsihinnaga" lõpptarbijad/elektriostjad ei ole hetkel isiklikult vabaturuosalised ja nendel puudub võimalus hinda kaubelda, neil on jäetud ainult võimalus, osta või mitte osta.
Kui börsi hinna määrab viimane pakkuja mitte "keskmine pakkumise ühikuhind", siis need kes on nõus odavamalt müüma teenivad "liigkasu".

Eesti riik sai osaluse ja võimaluse osaleda elektribörsil aga see osalus võõrandati mingitel salajastel põhjustel. Eelmise vabariigi ajal oli seadusega keelatud liigkasu võtmine ja oli karistatav.

Kui varem oli elektri hinna ja võrgutasu hind samas suurusjärgus, siis viimatise tipuga ületas elektrihind võrgutasu üle 10 korra.

Kui elektriturul oleks kah "Hundid söönud ja lambad terved", ega siis suurt probleemi polekski.

(Tegelikult sellist suuremat hinnavapustust oligi vaja, et lumehelbekesed natuke looduse toimimise üle mõtlema hakaksid.
Ise usun, et järgmine sügava mõjuga õppetund saabub siis kui suurt osa riigist tabab sellise kestvusega elektrikatkestus, mil mobiilside kaob ja telode akud saavad tühjaks. Ka meie näeme veel seda.)

[mote]

Kõik energiakandjad, söök, vesi ja side on riigi strateegilised ressursid, millede olemasolu peaks iga riik suutma oma jätkusuutlikuse tagamiseks hallata.

Need kuuluvad ka inimese individuaalse vastutuse alla. Kui otsustad elada nii et sul puudub kontoll oma keskkonna üle siis oledki teistele lükata tõmmata, Inimene ise paneb omale silmuse kaela ning loodab, et see pooma ei hakka.

Riigi poolt on maha munetud uue tootmise lisamine ning paremad ühendused näiteks Rootsiga. Ei imestaks kui seal on mingit määrimist olemasolevate tootjate poolt. Lisaks tuleks soodustada (mitte doteerida) salvestusvõme arendamist. Kas siis pump hüdro või ka akude pealt või mõni muu lahendus.

Ma näen, et on probleem ka ideedega ja mõtetega kuidas meie maailm toimib. On selline lause: "Inimestel pole ideesi, vaid ideedel on inimesed". Vaadates seda nii liiga kiire rohepöörde rakendamise pealt, kui ka nende pealt kes sõimavad "rohepesu", saamata aru kõigist mõjudest. Iseseisev kriitiline mõtmemine on väga ajamahukas ja tihti nõuab oma uhkuse alla surumist ning teadmiste/arusaamiste ümber mõtestamist. Enamus meist pole valmis oma maailmapilti kildudeks lööma ning paljusid asju uuesti mõtestama, mida vanemaks saame seda raskemaks läheb, tihti materdadakse mõtlejaid ideede kaasajooksikute poolt maha (vt Delfi kommentaariuni). Selle pärast on populistid edukad kuna nad pakuvad mugavaid lühiajalisi lahendusi aga nad ei räägi kõrvalmõjudest.

[xxx111]

Natuke aega tagasi (dets 2021) esitas Allar Jõks ühes artiklis minu arust 3 väga lihtsat küsimust:

1. Kas Eesti rahvuslikes huvides on rohepööre ükskõik mis hinnaga?

2. Kas Eesti konkurentsivõime säilimine ja suurenemine peaks olema filter, mille läbi iga otsust hinnata?

3. Kas avalikes huvides tehtud kliimakulutused peab kandma riik või isik?

Ja lisas:

Loomulikult võib lasta rohepöördel omasoodu kulgeda. Sellisel juhul ei tasuks imestada, kui avastame, et oleme küll süsinikuneutraalsed, aga pooltele eestimaalastele tuleb iga kuu toimetulekutoetust maksta.

Kui esimesele küsimusele on vastus JAH siis laseme aga edasi
Kui esimesele küsimusele on vastus EI siis võiks liikuda edasi teise küsimuse juurde jne

[mote]

Aga mis on energia õiglane hind. Müüal on oma arvamus ning ostjal on oma. Kui teeme fix hinna tähendab see ettevõtluse piiramist ning keegi peab vahe kinni taguma kui sisendid muutuvad. Kui turul on nõudlus ja hind kõrge siis lisandub tootmist.

Mina olen tänastest muutuvad eneriga olukorrast saanud aru nii: Igasuged toetused oli poliitiline idee rohepööre massile maha müüa, aga olukord läks käest ära, enne kui arvestatav salvestustehnoloogia laialdaselt rakendatud sai.
PV paneelid ja tuulikud on odavam kui soojuselektrijaam oma eluea jooksul. Aga päike ja tuul on juhuslikud ning nad pole alati saadaval kui vaja oleks(talv). Soojuselektijaam on ehitatud arvestusega, et ta töötab pm. iga päev optimaalse võimsusega, kuid nüüd on turul odav ebastabiilne tootmine mis toob kaasa selle, et soojuselektijaam peab müüma osa ajast elektit alla omahinna, et turule saada. Kui jaam töötab kahjumiga peab riik seda doteerima või omanikuid panevad selle kinni aga siis pole energiat ajal kui ebastabiilsed odavad allikad toota ei suuda. Küsimus kuidas seda probleemi lahendada? Tõenäoliselt tuleb seda probleemi lahendada mitmet moodi, esiteks kõige odavam on mitte tarbida elektienergiat, tarvitada eneriat kui seda on palju odavalt saada, seejärel salvestamine. Soojuse salvestamist võiks vaadelda ka energia rohkel ajal toodetud soojustusmaterjal, millega soojustame maja, läbi selle väheneb maja energiatarbimine. Või pelleti tootmine kui päiest ja tuult on palju. Kuigi optimaalne tootmine on juhul kui tootmine on maksimaalselt pidev. Talvel võiks inimesed sooja saada lokaalselt millegi põletamisest mida saavad valida millal seda varuvad. Kui ise katlakütja olla ei taha siis tuleks soetada tsentraalse küttega elamine. Massiline eramute elektriküte talvel põhjustab ka kõrget elektihinda tootmisettevõtetele.

[xxx111]

Igasugune mittejuhitav võimsus saab turul olla vaid siis kui on olemas ka juhitav võimsus
Mittejuhitava võimsuse hinnakomponent on ka selle toimimiseks vajalik juhitav võimsus
"Odavus" on vaid näiline (halvemal juhul manipulatsioon)

[xxx111]

"Odavuse" kohta:

Kui EE kodulehel sõlmida leping, mille sisse võtta "roheelekter" siis selle ühikuhind on kallim kui ilma "roheelektrita"

[ping]

... Riigi poolt on maha munetud uue tootmise lisamine ning paremad ühendused näiteks Rootsiga. Ei imestaks kui seal on mingit määrimist olemasolevate tootjate poolt. Lisaks tuleks soodustada (mitte doteerida) salvestusvõme arendamist. Kas siis pump hüdro või ka akude pealt või mõni muu lahendus.

Ma näen, et on probleem ka ideedega ja mõtetega kuidas meie maailm toimib. ...

Kõik salvestatav võimsus tuleb ka mingil ajahetkel toota ja kui tootmist on ainult loetud osal päevast, siis tootmise koguvõimsus peab olema vastav arv kordi suurem terve päeva jooksul tarbitavast võimsusest.

Kõik energiakandjad, söök, vesi ja side on riigi strateegilised ressursid, millede olemasolu peaks iga riik suutma oma jätkusuutlikuse tagamiseks hallata.

Need kuuluvad ka inimese individuaalse vastutuse alla. Kui otsustad elada nii et sul puudub kontroll oma keskkonna üle siis oledki teistele lükata tõmmata, Inimene ise paneb omale silmuse kaela ning loodab, et see pooma ei hakka.

... Selle pärast on populistid edukad kuna nad pakuvad mugavaid lühiajalisi lahendusi aga nad ei räägi kõrvalmõjudest.

Seda on näha jah, et kui osa inimesi teevad valimistel kergeusklikke lühinägelikke valikuid, siis praegused populistid ongi võimule saanud.

Vaataks, mis Toompeal toimub:

https://www.youtube.com/watch?v=LaxVozI ... uedUudised

Riigikogus toimunud elektri hinna tõusu ja CO2 kvootide teemalisel arutelul andis Eesti esisots ja rohepöörde tulihingeline toetaja Jevgeni Ossinovski mõista, et elektri hind peabki kõrge olema.

Ossinovski ütles oma sõnavõtus: „Natukene kipub meelest minema, millises raamis me opereerime ja mille pärast oleme me jõudnud sinna, kus me oleme jõudnud. See, et CO2 hinnad on tõusnud, ei ole mitte süsteemi viga, vaid on olnud selle süsteemi eesmärk. Ehk siis kõik need osapooled, kes sõnades toetavad kliimamuutustega võitlemist, toetavad seda, et me tegelikult peaksime jõuliselt vähendama oma kasvuhoonegaase erinevates valdkondades. Ei saa samal ajal hakata populistlikult kurvastama selle üle, kui tegelikult need mehhanismid, mille osas on Eesti olnud üks läbirääkijatest – muideks sellesama ETS-i direktiivi osas aastal 2018 –, kui see hakkab andma oma soovitud mõju, mis tähendab seda, et hinnad tõusevad.“

Neile, kes Ossinovski keerulistest ja veidi rappa läinud lausetest sotti ei saanud, tõlgime tema jutu inimkeelde. Esiteks, Eesti valitsus on olnud osaline selles, et elektri hind tõuseks. Teiseks, elektri kõrge hinna üle vingumine on populism.

Palju õnne, sotside valijad. Nüüd siis teate, mida tähendab sotsiaaldemokraatliku erakonna arvates lihtinimese eest seismine.

Kokkuvõte tulevikuplaanidest samal istungil:
https://www.youtube.com/watch?v=NXnt4vN ... duBirnbaum

[ping]

Aga mis on energia õiglane hind. Müüal on oma arvamus ning ostjal on oma. Kui teeme fix hinna tähendab see ettevõtluse piiramist ning keegi peab vahe kinni taguma kui sisendid muutuvad. Kui turul on nõudlus ja hind kõrge siis lisandub tootmist. ...

Praegusel energiaturul pole ju ei "vabaturgu" ega "õiglast hinda", sest müüjad isekeskis lepivad hinna kokku ja lõpptarbijal on võimalik seda osta, mitte osaleda hinnaläbirääkimistes.

Soomes juba lõpetatakse püsihinnaga pakette, omapärase vabandusega, mitte "lepingu lõpetamine" vaid "lepingujärgne pakutav teenus lõppes", sest elektrifirmasid ähvardab pankrott ja osad on juba tegevuse lõpetanud rahaliste raskuste tõttu.

[trebla]

kui Eesti oleks olnud tubli ja meil oleks täna 2x rohkem elektritootmisvõimsusi töös (Auvere 2, Tootsi, Aidu ja veel tuuleparke + paar koostootmisjaama lisaks) siis sellegipoolest oleks elektrihind ikka praktiliselt sama... lihtsalt energia suund välisühenduste ülekandeliinides oleks teisesuunaline....

[xxx111]

kui Eesti oleks olnud tubli ja meil oleks täna 2x rohkem elektritootmisvõimsusi töös (Auvere 2, Tootsi, Aidu ja veel tuuleparke + paar koostootmisjaama lisaks) siis sellegipoolest oleks elektrihind ikka praktiliselt sama...

Sellega täiesti nõus...

[Kalvis]

Tegelikult elektri tootmise hind tõusnud ei ole - tuumajaamades on see 25-50 € MWh ja Narvas 40 € MWh. Küll aga lisandusid riigipoolsed maksud ja EL otsustati suurtes kogustes tuumajaamad sulgeda et asendada 4x kallima muu energiaga.
See salvestamise jutt suht õige. Kahjuks riigiisad seda ei tea, koolis ei õpetatud ja arvavad sinisilmselt, et kohe homme lajatakse lauale imetehnoloogia, mis lubab kõike. Paraku tuleb lähtuda täna saadaolevatest ja nende võimalused on nutused ja kallid.
Pumpjaamade kasutegur kokku juba mingit kriitikat kannatab, paraku jäävad eesti võimalused ahtakeseks. Neid ei rajata mitte elektri salvestamise pärast vaid ikka maavara kaevandamise pärast, hiljem on suletud kaevandusel hea lisaväärtus.
Kuna salvestamine on kasuteguri tõttu suht küsitav siis on ikkagi kõige parem lahendus juhitavad tootmisvõimsused - hüdro- ja soojusjaamad. Näiteks soojusjaamad on just ideaalsed talvel - toodetud sooja saaks Tallinna sugustele linnadele meeldiva kõrvalsaadusena maha müüa aga jälle - valitsusel ja EL puudub mõistus. Mida teha selle lolluse raviks ma ei tea - tõesti vist üks kalli elektriga hinnasokk?

[trebla]

Näide pumphüdrojaamast.
https://en.m.wikipedia.org/wiki/Vianden ... rage_Plant
Salvestamise kasutegur 70-80% ja kaevandatud pole seal mitte midagi, ülemine reservuaar on ehitatud mäe otsa.
Jõgi ise on paras nire. Jaama võimsus oli gigavatt, paar aastat tagasi suurendati 1,3 GW peale.

Antud jaam genereerib 1650 GWh aastas ehk 1,2 kWh/W ehk energia suurusjärk nimivõimsusesse on umbes sama mis päikesepaneelidel.
Selle põhjal võib eeldada, et Paldiski jaam hakkaks aastas andma aastas 500-600 GWh tipuenergiat. Ehk samapalju, kui meie praegune tuuleenergia kogutoodang..

Aga selleks, et salvestada, peab kõigepealt olema mida salvestada...
Pumpjaam on kasumlik, kui energiahind kõigub. Kui on pidevalt kõrge või pidevalt madal, siis pole jaamast kasu.
Saksamaal olid mullu kevadel mitmel korral negatiivsed energia hinnad päevavalges. Saab näha, kas see kordub ka tänavu... ?