Börsihinna jälgimise automaatika

[Urmas]

Urmas, sinu funktsionaalne lugemisoskus? Mitte 5, 10 või 15 päeva vaid järgmise päeva 5, 10 või 15 tundi.

Vaidleks vastu sinu kahtlustustes minu funktsionaalses lugemisoskuses.

Vajaliku tundide hulga määrad ise ette - kas 5, 10 või 15 päeva kõige odavamat tundi.

Kas sa tead milline on elektri börsihind kahe nädala(15 päeva) pärast? Kui tead, siis kus kohast saaksin seda jälgida, kuigi augusti lõpuni selline vajadus puudub?
Või läks kasutajal Leivol oma mõtte edastamisel midagi nihu.

[Küülaline]

Või läks kasutajal Leivol oma mõtte edastamisel midagi nihu

See oleneb sellest, kuidas neid arve lugeda. Kas - kas viie, kümne või viieteistkümne päeva kõige odavamat ...
Või - kas viis, kümme või viisteist PÄEVA kõige odavamat ...

[Leivo]

Tänan tähelepanu eest.
Muutsin oma algse teksti paremini mõistetavaks.

[Urmas]

See oleneb sellest, kuidas neid arve lugeda. Kas - kas viie, kümne või viieteistkümne päeva kõige odavamat ...
Või - kas viis, kümme või viisteist PÄEVA kõige odavamat ...

Olgu, asi kisub vist semiootikasse.
Lugesin kasutaja Leivo eelmise postituse parandust ja asi sai selgemaks. Vähemalt minu jaoks.

Vajaliku tundide hulga määrad ise, 1 kuni 20 järgmise päeva kõige odavamat tundi.

Oi kuidas mulle meeldib sõna "kuni", mis on nii umbmäärane kui veel olla saab. Tunnistan, et meie pere elektriarvet Nordpooli hinnad hetkel ei koti ja asja hakkame uurima alles augustis, aga ikkagi, mitu päeva ette on teada Nordpooli hinnad? Kas tõesti kuni 20 päeva? Millegipärast on mul seni jäänud teistmoodi arvamus meediauudiseid lugedes, et kaugemale kui ülehomme ei ole need paika pandud. Või ole millestki väga valesti aru saanud? Või on kasutaja Leivol Nordpooli elektrimüüjate kondfidentsiaalset ja avaldamisele mittekuuluvat siseinfot, et oma programmikest promoda?

[aero]

See oleneb sellest, kuidas neid arve lugeda. Kas - kas viie, kümne või viieteistkümne päeva kõige odavamat ...
Või - kas viis, kümme või viisteist PÄEVA kõige odavamat ...

Olgu, asi kisub vist semiootikasse.
Lugesin kasutaja Leivo eelmise postituse parandust ja ikka ei saanud aru.

Vajaliku tundide hulga määrad ise, 1 kuni 20 järgmise päeva kõige odavamat tundi.

Kas “1-20 tundi (iga järgmise) ööpäeva kohta” kõlab konkreetsemalt? Sa pyyad ennustada MITU kytmistundi ööpäevas on su kytteseadmel vaja, et su elamine soojana hoida ja sisestad selle arvu x kontrollerisse. Kontroller valib järgmise päeva tundide hulgast x odavamat ja lubab seadmel kytta neil valitud tundidel. Kui x jääb väheks, paned x+1 jne.

[Küülaline]

Kas tõesti kuni 20 päeva

Kas sa tõesti ei saa aru või nüüd juba lõbustad ennast lolli mängimisega?

[Urmas]

Kas tõesti kuni 20 päeva

Kas sa tõesti ei saa aru või nüüd juba lõbustad ennast lolli mängimisega?

Nõus, minu lugemisoskuse viga jah.
Minu jaoks võrdub see igapäevane automaatika(?) programmeerimine tegevuse sisult "katlakütjaks" olemist, kuigi tegevus ei toimu konkreetselt katlamajas selle sõna otses mõttes. Mis saab börsi jälgimisest kui oled 2 kuud haiglas tilgutite all ja isegi telefoni kasutamine on välistatud. Kaua võtab aega igapäevane netis sorimine Nordpooli ennustustes sorimine? Kui suur on lõpuks see rahaline võit, et ennast igaks päevaks kohustuslikult kinni panna? Kui oma metsa omahinnaga tehtud puudega kütsime, siis oli vs turuhinnaga ostetud puud, kokkuhoid ikka märkimisväärne. Käisime täna direktoriga Tallinnas ja autos tuli jutuks, et eelmise kuu elektriarve oli 180€. Selles on nii küte kui ka soe vesi koos saba ja sarvedega. Kui võrrelda alevi poolt küsitud sooja hindadega, siis oleks maksnud vähemalt 50% rohkem ja kui ÕVSP ei oleks olnud, siis direktori arvates vanade arvete keskmiste numbrite järgi oleks ainult elektri eest maksnud ca 90€ ja oma metsast omahinnaga küttepuudega küttes ainult sooja eest ka tunduvalt vähem kui ÕVSP-ga. Mis teha, laisaks oleme läinud/jäänud ja oleme nõus mugavuse eest maksma.

[ping]

Oletame, et küttekontuur on 8cm betoonplaadi sees. Näiteks 80 m2 köetavat pinda teeb siis kokku 6,4 m3 e. jämedalt 14,5 tonni betooni (184 kg/m2). See on korralik kogus salvestavat massi. Mõnel majal lisaks veel kiviseinad ja betoonvahelaed.

Natuke matemaatikat optimismi summutamiseks:
Kui betooni soojussalvestusvõime on ca 3x väiksem kui ahjutellisel

Allikas? Mina leidsin erisoojused massi järgi
betoon 0,92 kJ / (kg * K)
https://füüsikaleksikon.ee/artikkel/fuu ... isoojused/
keraamiline tellis 0,7–0,9 kJ / (kg * K)
https://rt82.ru/et/the-theory-of-suppre ... rednyi-li/

Tubli, aga pane nüüd valemisse ka ahju ja põranda massid ning arvestatavad temperatuurivahed.

Kui ahjus kivide temperatuur võib muutuda vahemikus sadu kraade, siis küttega põranda aktiivne temperatuurivahemik oleks ca 7K.

Võrdluseks võiks vaadata ka näiteks 1m3 akupaagi soojusenergiamahutavust.

[kaimagk]

Kaua võtab aega igapäevane netis sorimine Nordpooli ennustustes sorimine?

…..kordades ja kordades vähem aega kui sinu aeg siin foorumites teemade risustamine!

[Urmas]

…..kordades ja kordades vähem aega kui sinu aeg siin foorumites teemade risustamine!

Aitäh muretsemast minu foorumis veedetud aja pärast, aga imestan sinu kannatust ja tahtmist minu kommentaare lugeda ja kommenteerida. Jõudu edaspidiseks! Kui sul minu kommentaaridest on ikka lõplikult siiber, siis kusagil foorumi sätetes peaks saama teha kusagil linnukese, et sa minu kommentaare enam ei näe. Uuri ise täpsemalt.

[Urmas]

Kas “1-20 tundi (iga järgmise) ööpäeva kohta” kõlab konkreetsemalt?

Ausalt öeldes, siis jah.

Sa pyyad ennustada MITU kytmistundi ööpäevas on su kytteseadmel vaja, et su elamine soojana hoida ja sisestad selle arvu x kontrollerisse.

Ennustada? Hakata veel jälgima paaripäevaseid ilmaprognoose, elamise konstruktsioonide soojainertsi konstante? Milleks? Et hoida kokku paar eurot? Tehke paremad lepingud, ärge minge hurraga kaasa esialgse/näilise kokkuhoiu nimel või olge esialgu konservatiivsemad ja oodake ära esimene hurraa-vaimustus jne. Teil lihtlabaselt söödetakse kõht täis esialgu näiliselt odavate hindadega ja siis jäätegi konksu otsa. Käige tänaval/poodides pilk maas ja te leiate selle raha, lihtsalt üleskorjamise vaev.

[kaimagk]

…..kordades ja kordades vähem aega kui sinu aeg siin foorumites teemade risustamine!

Aitäh muretsemast minu foorumis veedetud aja pärast, aga imestan sinu kannatust ja tahtmist minu kommentaare lugeda ja kommenteerida. Jõudu edaspidiseks! Kui sul minu kommentaaridest on ikka lõplikult siiber, siis kusagil foorumi sätetes peaks saama teha kusagil linnukese, et sa minu kommentaare enam ei näe. Uuri ise täpsemalt.

…. see on tõesti hea uudis, kui saan sinu kommentaarid kuidagi välja jätta
..aga ma tegelt vastasin ju sinu küsimusele kaua mul see nordpoolilehe uurimine aega võtab, seni kui sina seal tilgutite all mitmed kuud aastas veedad…

[kaimagk]

….. see on ju täitsa ok kui saad sedasi oma elektritarbimist vähendada. Minul näiteks teeb seda msp mis istub netis. Et kui endal pole siis see ei kõlba kuhugi……

[Urmas]

…. see on tõesti hea uudis, kui saan sinu kommentaarid kuidagi välja jätta

Aga palun, sain sind vähemalt aidata. Inimeste aitamine idee järgi on vist ka VE foorumi eesmärk, kuigi tegelikult ikka rohkem kasumi teenimine reklaamide pealt.

..aga ma tegelt vastasin ju sinu küsimusele kaua mul see nordpoolilehe uurimine aega võtab, seni kui sina seal tilgutite all mitmed kuud aastas veedad…

Jätaks selle tilguti alla sattumise üheks variandiks,milleks mitte keegi ei ole ennast ette valmistanud. Mitte, et ma mõtleks sellele igatunniselt nagu mõned Nordpooli elektri odavamast tunnihinnast, aga ikkagi ... juhuslikult katuselt kukkuv juhulik jääpurikas, juhuslikult sind ülekäigurajal alla ajav roolijoodik jnejne. Olgu, see selleks.
Mingi jabur vastuolu on tekkinud- kõik uued toodetavad asjad muutuvad energiasäästlikumateks, a´la A-klassid, majade kütteks kulub tänu soojustamisele vähem energiat, a´la A-klassid ja ikka on energiakriis, Tasuta tuule- ja päikesenergia jne, aga millegipärast peab ikka veel spekulantide(Nordpooli hinnakujundus) muusika järgi tantsima. Idee järgi peaks elektrit sitaks järgi olema nii palju, et pooled elektritootjad oleks pidanud olema juba ammu pankrotis. Või milles on asi? Aru ei saa?

….. see on ju täitsa ok kui saad sedasi oma elektritarbimist vähendada. Minul näiteks teeb seda msp mis istub netis. Et kui endal pole siis see ei kõlba kuhugi……

Meil istub ÕVSP kah netis. Kasvõi Egiptusest ärasõidu eelneval päeval võime tõsta toa temperatuuri 32* peale ja koju jõudes hakata tasapisi kraadide kaupa maha võtma. Noh, nii aklimatiseerumise mõttes.

[ping]

... Ennustada? Hakata veel jälgima paaripäevaseid ilmaprognoose, elamise konstruktsioonide soojainertsi konstante? Milleks? Et hoida kokku paar eurot? Tehke paremad lepingud, ärge minge hurraga kaasa esialgse/näilise kokkuhoiu nimel või olge esialgu konservatiivsemad ja oodake ära esimene hurraa-vaimustus jne. Teil lihtlabaselt söödetakse kõht täis esialgu näiliselt odavate hindadega ja siis jäätegi konksu otsa. Käige tänaval/poodides pilk maas ja te leiate selle raha, lihtsalt üleskorjamise vaev.

Märgin selle õpetliku teksti eraldi ära, siis on lihtsam septembris ülesleida.

[Urmas]

Märgin selle õpetliku teksti eraldi ära, siis on lihtsam septembris ülesleida.

Septembris on vara, ikka oktoobri alguses, siis kui uue elektrilepinguga uus arve on käes.

[trebla]

Läksin samuti universaalteenuse peale üle.
Aga vaadates, kuidas hinnad börsil laiemalt kõiguvad, siis ühe päeva lõikes odavamaid tunde valides ei pruugi kokkuhoidu universaalteenuse suhtes praegu saavutada. Kallid perioodid on praegu mitmekuulised või vähemalt mitmenädalased. Ilmselt jäävad sellised ka tulevikuks. Ja suurema pildi pikemaks ennustuseks tuleb üldse vaadata Saksa ja Rootsi elektrihindade käitumist. Esimene neist on sellel aastal taastanud olukorra kus päeval on 100 ja öösel 10 €/MWh. Aga aasta on veel noor. Saab näha, kas aprillis tulevad seal jälle negatiivsed päevahinnad?

Minu senine automaatika on olnud kahe kanaliga programmkell, millel üks kanal annab boilerile voolu öösel 2 tundi ja teine võtab elektripõrandakütte temperatuurialanduse maha kaheks tunniks. Põrand peaks olema 10 cm betoonplaat. 22 aastat on nii toiminud.
Kuna enamuse tarbijate liinid on otse kilpi välja veetud, siis ei teki tulevikus suuremat probleemi ka neid miski süsteemi abil juhtimisele allutada. Esialgu ehk vaatan ringi sobiva kilbikesta hankimisega, et see sobiks väljanägemiselt eelmistega. Neid juhtivaid süsteeme las veel leiutatakse ja arendatakse.
Peakaitse liitumiskilbis on 32 A, talvekülmadega võib seda käsitleda 40 amprisena...
Kui muidugi terve tunni tarbimine ületab 22 kWh, siis võib EL tulla trahviga kimbutama.
Praegused tarbijad vist sellist võimsust ei annagi kokku aga küttesüsteemi lisatavaks lisaelemendiks on plaanitud järgmise remondi käigus üks kopsakas Tulikivi ahi koos elektriküttekehadega selles, et võimalike kesktalviste elektritippude ajal lõbustada end puude ahju ajamisega ja ülejäänud aasta kasutada ära tulevasi negatiivseid elektrihindu. Et ma ei ole vahepealsete ümberehituste käigus vaevanud omavalitsuse bürokraate oma toimetamiste kirjeldusega, siis taastub seejärel ka dokumentides kajastuv seis, et see maja on ahjuküttega...

Selle ahjuga on võimalik siis salvestada soojust ka kõrgemal temperatuuril kui põranda 30 kraadi. Ehk teisalt - et nokkida välja kõige odavam tund, peavad need küttekehad olema ka maksimaalselt võimsad.

[kaimagk]

[/quote]
Meil istub ÕVSP kah netis. Kasvõi Egiptusest ärasõidu eelneval päeval võime tõsta toa temperatuuri 32* peale ja koju jõudes hakata tasapisi kraadide kaupa maha võtma. Noh, nii aklimatiseerumise mõttes.
[/quote]

…..väike repliik, mul ei istu msp niisama netis, vaid ikka jälgib börsi ja vastavalt tegutseb. Egiptusest pumba juhtimine mind üldse ei koti.

[Urmas]

…..väike repliik, mul ei istu msp niisama netis, vaid ikka jälgib börsi ja vastavalt tegutseb. Egiptusest pumba juhtimine mind üldse ei koti.

Olgu, annan alla ja tunnistan avalikult, et sul on suurem kui mul.

[kaimagk]

…..väike repliik, mul ei istu msp niisama netis, vaid ikka jälgib börsi ja vastavalt tegutseb. Egiptusest pumba juhtimine mind üldse ei koti.

Olgu, annan alla ja tunnistan avalikult, et sul on suurem kui mul.

……sõber, ei pea sa midagi avalikult tunnistama oma suuruse kohta( kuigi mu naine räägib et talle pole suurus oluline, vsid kasutamise oskus:)).
…, kui sinul pole seadmeid või vidinaid mis jälgivad börsihinda, mis siis targutad ja risustad teemasi!

[ping]

…, kui sinul pole seadmeid või vidinaid mis jälgivad börsihinda, mis siis targutad ja risustad teemasi!

Nagu ka muudest kommentaariumitest on näha, et Tavakodaniku tekstid, kellel pole aimugi toimingu "börsihinna jälgimine" tegelikust sisust, ei pruugi sugugi risustamine tema vaatest olla, aga ta ei oska paremini teema kohta küsida ega ka ise otsida.
Teemast arusaamine nõuab maailmavaate muutumist, loodusseaduste põhiseks.

[hajameelne]

akf Leivo poolt igati tänuväärne, et sellise lahenduse välja töötas. Lihtsa ja mitte kalli seadme abil kokkuhoid saavutada on alati hea. Ei pea iga päev neid tunde ju sättima. Võib nt sügise/talve saabudes tundide arvu paika panna ja nii jättagi. Nii nagu igaüks soovib.
Ise kasutan https://www.itk-ib.ee/kuidas-ise-valmis ... ontroller/ lahendust. Arvestab välistemperatuuriga aga nõuab rohkem seadmeid ja nuputamist.
Probleem saabub siis, kui kalleid tunde on pikalt ja maja salvestusest ei piisa. Sellisel juhul tõstsin tundide arvu maksimaalseks, et ära lõigata ainult ebatavaliselt kõrge hinnaga tunnid. Ei oma kahjuks piisavalt oskusi tarkvara vallas, et näiteks päev mitmeks osaks jaotada.

[vtl]

Läksin samuti universaalteenuse peale üle.
Aga vaadates, kuidas hinnad börsil laiemalt kõiguvad, siis ühe päeva lõikes odavamaid tunde valides ei pruugi kokkuhoidu universaalteenuse suhtes praegu saavutada. Kallid perioodid on praegu mitmekuulised või vähemalt mitmenädalased. Ilmselt jäävad sellised ka tulevikuks. Ja suurema pildi pikemaks ennustuseks tuleb üldse vaadata Saksa ja Rootsi elektrihindade käitumist. Esimene neist on sellel aastal taastanud olukorra kus päeval on 100 ja öösel 10 €/MWh. Aga aasta on veel noor. Saab näha, kas aprillis tulevad seal jälle negatiivsed päevahinnad?

Keeldusin oktoobris UT-st ja jäin börsi peale, kuna mul on suur hulk tarbimist juhitav. Sain UT-st sendi võrra odavama kWh hinna. Novembri esimesed kolm nädalat suutsin ka plussis olla omadega, aga viimase nädala ülikõrgeks tõusnud hinnad nullisid kogu juhtimisest saadud võidu ära ja kuu keskmine hind lendas UT + 4 senti.
Detsembri keskel läksin tagasiulatuvalt UT peale üle ja õigesti tegin, kuna enamus kuud ei olnud ühtegi tundi, kus börsihind oleks odavam olnud, seega ei ole ka midagi juhtida või ajatada. Keskmine börsihind oleks muidu tulnud kordi kõrgem kui UT. Jah, pühade ajal saabusid odavad päevad, kuid kuu keskmist need enam alla ei oleks viinud.

Loo moraal on selles, et üksikute odavate tundide või ka päevade väljanokkimise rõõm viib hinna mõned sendid alla, aga väga suurt võitu sellest ei tule. Akusse (või betooni) rohkem kui päeva energiat ei salvesta.
Samas piisab sellest, kui nädal paar on hind laes ning elektriarve suureneb kordades. Ehk siis praegu börsiloteriid mängides on võidud suhteliselt väikesed, aga kui tuleb kaotus, siis miinused on palju suuremad.

Lisaks veel niipalju, et UT ei pruugi olla jätkusuutlik lahendus, kui selle hind võib veel tõusta. Mul õnnestus hind selle aasta algusest elektrimüüja juures 7-ks aastaks ära fikseerida praegusest UT-st märgatavalt odavamal tasemel. Jah, ei ole küll kriisieelne hind, kuid sellega saab elada, ilma et sealt mingeid rämedaid üllatusi tuleb.
Vaatasin oma tootmise-tarbimise excelit ja möödunud aastal olid ainult 2 kuud, kus keskmine odavam oli.

Eks märtsist hakkavad paneelid tootma ja see muudab vähemalt omatarbe osas oluliselt kogu pilti.

[aero]

Oletame, et küttekontuur on 8cm betoonplaadi sees. Näiteks 80 m2 köetavat pinda teeb siis kokku 6,4 m3 e. jämedalt 14,5 tonni betooni (184 kg/m2). See on korralik kogus salvestavat massi. Mõnel majal lisaks veel kiviseinad ja betoonvahelaed.

Natuke matemaatikat optimismi summutamiseks:
Kui betooni soojussalvestusvõime on ca 3x väiksem kui ahjutellisel

Allikas? Mina leidsin erisoojused massi järgi
betoon 0,92 kJ / (kg * K)
https://füüsikaleksikon.ee/artikkel/fuu ... isoojused/
keraamiline tellis 0,7–0,9 kJ / (kg * K)
https://rt82.ru/et/the-theory-of-suppre ... rednyi-li/

Tubli, aga pane nüüd valemisse ka ahju ja põranda massid ning arvestatavad temperatuurivahed.

Minu meelest sa eeldasid (juba enne kelvineid), et betooni salvestusvõime on ca 3x väiksem kui ahjutellisel. Ma soovisin rõhutada, et betooni erisoojus on võrreldav ahjutellisega (isegi 10-15% suurem.)

Temperatuurivahedega on keeruline. Kuidas arvutada köetud ahju keskmist temperatuuri? Võib mõõta seest ja väljast aga aritmeetiline keskmine ei sobi. Kuumi koldekive on vähem kui sooje väliskesta kive. Lisaks on klassikaline korsten ahjust pitsini üks tervik - külmasild välisõhku. Siiber on tükk metalli, mis tänapäeva nõuete järgi ei tohi olla hermeetiline. Kuum kolle ja lõõrid kütavad ahju väliskestl aga nad kütavad ka korstent ja korsten atmosfääri. Vastavalt füüsikale, termodünaamikale lahkub koldest külma korstnapitsi suunas rohkem energiat kui ahju sooja väliskesta suunas...
Isoleeritud akupaagiga ei kannata võrrelda. Ka betoonpõrand on välisõhust isoleeritud suurusjärkude võrra tõhusamalt kui kolle-lõõrid-korsten. Moodsate moodulkorstnatega peaks natuke parem seis olema. Ikka külmasild aga väiksem ristlõige.

[ping]

Oletame, et küttekontuur on 8cm betoonplaadi sees. Näiteks 80 m2 köetavat pinda teeb siis kokku 6,4 m3 e. jämedalt 14,5 tonni betooni (184 kg/m2). See on korralik kogus salvestavat massi. Mõnel majal lisaks veel kiviseinad ja betoonvahelaed.

Natuke matemaatikat optimismi summutamiseks:
Kui betooni soojussalvestusvõime on ca 3x väiksem kui ahjutellisel

Allikas? Mina leidsin erisoojused massi järgi
betoon 0,92 kJ / (kg * K)
https://füüsikaleksikon.ee/artikkel/fuu ... isoojused/
keraamiline tellis 0,7–0,9 kJ / (kg * K)
https://rt82.ru/et/the-theory-of-suppre ... rednyi-li/

Tubli, aga pane nüüd valemisse ka ahju ja põranda massid ning arvestatavad temperatuurivahed.

Minu meelest sa eeldasid (juba enne kelvineid), et betooni salvestusvõime on ca 3x väiksem kui ahjutellisel. Ma soovisin rõhutada, et betooni erisoojus on võrreldav ahjutellisega (isegi 10-15% suurem.)

Temperatuurivahedega on keeruline. Kuidas arvutada köetud ahju keskmist temperatuuri? Võib mõõta seest ja väljast aga aritmeetiline keskmine ei sobi. Kuumi koldekive on vähem kui sooje väliskesta kive. Lisaks on klassikaline korsten ahjust pitsini üks tervik - külmasild välisõhku. Siiber on tükk metalli, mis tänapäeva nõuete järgi ei tohi olla hermeetiline. Kuum kolle ja lõõrid kütavad ahju väliskestl aga nad kütavad ka korstent ja korsten atmosfääri. Vastavalt füüsikale, termodünaamikale lahkub koldest külma korstnapitsi suunas rohkem energiat kui ahju sooja väliskesta suunas...
Isoleeritud akupaagiga ei kannata võrrelda. Ka betoonpõrand on välisõhust isoleeritud suurusjärkude võrra tõhusamalt kui kolle-lõõrid-korsten. Moodsate moodulkorstnatega peaks natuke parem seis olema. Ikka külmasild aga väiksem ristlõige.

Jah, minu paha, ei polnud täpne mõte.

Täpsustan.
Kui hoone ööpäevane soojusenergiatarve on näiteks 40kWh ehk vajadus on ööpäevas ca 10kg ahjupuid ahjus põletada, siis sama energiakoguse (40kWh) betoonpõrandasse salvestamiseks, põranda temperatuurikõikumisega 5K (+-2,5C) peab 60m2 pindalaga põrandaplaadi paksus olema 22cm (ruumalaga 13,6m3).

Samas kui 1m3 akupaagi temperatuuri peab tõstma 35C võrra, 40kWh salvestamiseks.

Ehk kui on soov üksikute odavate tundide energiat salvestada max toatemperatuuri stabiilsusega, siis kõige mõistlikum on salvestada seda energiat akupaaki, eeldusel et see akupaak kas asub kütmist vajavas tsoonis või on väga hästi isoleeritud. (Kuni +65C akupaak võib asuda eluruumides.)
(Ise valisin viimasesse maija salvestuseks akupaagi kuna see vastas minu vajadustele kõige paremini.)