Hermeetiline siiber (Fibo korsten)

[Äärenurk]

Sundväljatõmbega ventilatsioonisüsteemiga majas on kasutusel soojamüüriga pliit kahe siibriga ning kolmas on Fibo korstna ühenduslõõri paigaldatud. Pliiti kasutatakse pigem harva. Liugsiibritega pliidil ja korstnajalal on pidevaks probleemiks raami ja siibrikeele vahelt sisse immitsev tahmalõhn koos tahmaosakestega.
Siibriteks SVT toodang, ehk kõige tavalisemad lehed, kuhu keermesühendusega on varras keeratud. Lehe ja raami vahel on mõni mm ruumi.

Mida teha, et probleemist lahti saada?

Vaatasin teisi teemasid ja soovitati Tartu valumehaanika siibreid. Seal üks mudel on sama, mis eelpool mainitud, teised on valuvormis tehtud tooted, kus keele osas on paksendus, et raami ja keele vahelist pilu katta.

Siis on neil pakkuda veel pöörsiibreid.

Kas nende toodetega saaks asja lahendatud?

Või tuleks korstna püstisele osale üks hermeetiline siiber panna? Mis variandid selleks oleks?

Korstent pühitud ja kontrollitud vastavalt nõuetele.

[motamees]

Mismoodu seda pliitat köetakse?
Ventilatsiooni mõte on õhuvahetus. Kui on väljatõmme, siis tuleb ka õhku peale anda.

[Äärenurk]

Õhku tuleb peale värskeõhuklappidest.
Kui pliitat köetakse, siis põlemisõhu saamiseks tehakse alguses aken paokile, hiljem kui tõmme juba toimib, aken suletakse.

[motamees]

Klapid on väga väikse läbilaskevõimega. Piira siis sundvendi imemist, kuni freshklapid järgi jõuavad.

[Äärenurk]

Ventilatsioon on õhuhulkade järgi ära seadistatud. Pliita siibrite hõreduse pärast ei ole mõtet ju õhuhulki vähendada? Pigem peaks ikkagi hõredate siibritega tegelema.

[motamees]

Siibrid ei ole õhukraanid, mis 100% peavad, neid sa pidama ei saagi. Jutust tundub, et õhuhulki on jaotatud põhimõttel mida rohkem, seda uhkem.
Kas ventilatsiooni seadetes on arvestatud küttekoldega? Tegin ühes uues majas ahju ja esitasin ventilatsiooni meestele sama küsimuse. Uuris väheke projekti ja siis näitas mulle auku, mis asus ahju kohal. Sealt puhub sisse ja neutraliseerib vaakumi, oli vastuseks.

[Äärenurk]

Kui pliita ei küta, siis on ta iluasi keset maja ja pole vahet, kas ventilatsioonis on sellega arvestatud või mitte.
Kütmise ajal on see oluline ja siis tuleb põlemisõhku peale anda akna kaudu, nagu ennist mainisin.

Probleem on just sellel ajal kui pliitat ei köeta. Ja seda on tubli 95% ajast.

Siibrid ei ole õhukraanid, mis 100% peavad, neid sa pidama ei saagi.

Kuidagi ikkagi peaks saama ju?
Need terasplaadid tunduvad ikka väga hõredad, kas nende malmist variantidega on kogemusi? On need paremad?

http://www.valumehaanika.ee/et/tooted/siibrid

Fibo enda siibril on serv maha lõigatud, see pole ka originaalis hea variant.

Selles suhtes vist Schiedeli oma parem.

[Urmas]

Kas mitte kunagi kusagilt ei kuulnud, et nende siibrite täieliku mittesulgumise üheks põhjuseks ei olnud, et inimesed ei tegeleks suitsiidiga siibrit liiga vara sulgedes.

[tabarabarap]

Siiber ei võigi hermeetiline olla, pliidi muud osad võivad vabalt õhukindlad ja ventsüsteemiga hoones peaks küttekolde saama põlemisõhu eraldi pealevõtu kaudu mille rõhku ventseade ei saa mõjutada. Sest mis sul seal muud kui alarõhk ja tõmbab korstnast õhku peale. Enesetapumasin nö.

Lahenduseks on teha pliit küttesüsteemina õhutihedaks ja tagada eraldi põlemisõhu pealevõtt. Või reguleerida vent ülerõhule, et rõhuks korstnast välja.

[Äärenurk]

Kas mitte kunagi kusagilt ei kuulnud, et nende siibrite täieliku mittesulgumise üheks põhjuseks ei olnud, et inimesed ei tegeleks suitsiidiga siibrit liiga vara sulgedes.

Fibo siibri puhul on see pilu vist, jah, selleks.
Aga nende raudplaatide ja raami vahe küll selleks puhuks ei ole. Pigem lihtsalt tootmistäpsuse küsimus.

Nüüd on Urmase tõstatatud probleemi lahenduseks vingugaasiandur, mille olemasolu hiljuti kohustuslikuks muudeti.

[Äärenurk]

Siiber ei võigi hermeetiline olla, pliidi muud osad võivad vabalt õhukindlad ja ventsüsteemiga hoones peaks küttekolde saama põlemisõhu eraldi pealevõtu kaudu mille rõhku ventseade ei saa mõjutada. Sest mis sul seal muud kui alarõhk ja tõmbab korstnast õhku peale. Enesetapumasin nö.

Põhimõtteliselt nõus.

Lahenduseks on teha pliit küttesüsteemina õhutihedaks

See on väga hästi sõnastatud. Tahaks pliidi väliskesta õhutihedaks saada. Ahjuluugid jm on tihenditega, aga probleem ongi nendes siibrites, mis ei ole tihedad just kütteseadme väliskesta pinnal. Kui need tihedad oleksid, siis on kama, katku või ainult pool lõõrist, aga midagi kütteseadmest välja ei pääse. Kuna paraku nii ei ole, siis ise küsingi kahe võimaluse kohta:
1. Kütteseadme väliskesta tasandis tihedad siibrid
2. Kütteseadme täielik eraldamine väliskeskkonnast nt. hermeetiline siiber suitsutorus või korstnas.

[Tavalugeja]

Sundväljatõmbega ventilatsioonisüsteemiga majas on kasutusel soojamüüriga pliit kahe siibriga ning kolmas on Fibo korstna ühenduslõõri paigaldatud.

Siin vist see koht, et siibrid ongi saanud saatanast. Võib muidugi seda süsteemi siingi nimetada rohepõõrdeks.

[Äärenurk]

Siin vist see koht, et siibrid ongi saanud saatanast.

Kuidas võtta. Ära jätta neid ka ei saa…
Ainult paremaks ja tihedamaks teha. Aga kuidas?

Kas nende Tartu valumehaanika toodetega on kellegi kogemusi?

[Tavalugeja]

Rohepõõrajad siibreid ei kasuta.

[Äärenurk]

Kui vaatad peale ja veendud, et ahju tellijaks on rohepööraja, siis tema ahjule siibreid ei paigalda?

Püsime ikka teemas.

[motamees]

Mida sa siis nüüd kaupled? Et keegi hakkaks sulle hermeetilisi siibreid tootma?

[Äärenurk]

Ma küsisin, kas kellelgi on kogemusi ja oskab soovitada.

Neile, kes veel pole aru saanud: jutt käib kütteseadme välispinnal asuvast pilust (märgitud punasega), mitte sinisega märgitud kohast lõõri sees.

[motamees]

Ma ju vastasin sellele juba, aga minu vastus ei sobi sinule.

Siibrid ei ole õhukraanid, mis 100% peavad, neid sa pidama ei saagi.

Ka sinisega märgitud koht on oluline. Sealt pilust tuleb ju ka välisõhk läbi ja tõmmatakse läbi pliita pilude tuppa. Teoreetiliselt võib ju rääkida hermeetilisest pliitast, aga päriselus seda pole.

[Tavalugeja]

Mina siis püüan ka teemat selgitada.
Jah, hermeetilisi siibreid ei tehta. Müüakse gaasikindlaid luuke ja koldeuksi aga see definitsioon on sundventide puhul samuti üle dimensioneeritud Kui siibrid ei sunnitaks olema küttekolde koldeuksega ühes ruumis, siis saaks ehitada siibritele gaasikindla ruumi. Siit edasi läheks raskeltmõistetavaks.

[aero]

Siibri teema on tagajärg. Põhjusest rääkides - äkki peaksid mehhaanilise sissepuhke tekitama, kerge ülerõhk ei laseks siibri vahelt midagi tuppa. Mul on 2 mootoriga vent, sisse ja välja. Tahmalõhna pole. Schiedeli siibrid, sarnased viimase fotoga.