Abihoone m2 hind?

[miljonmiksi]

Tere

Olen püüdnud otsida ja olen kursis elamute hindade teemaga ja pimesi projekti nägemata teoreetilisest m2 hinnast. 1000+ ja võib hakata mõtlema...
Minu probleem: On hobi, kipub osalise ajaga tööks muutuma, ruumist jääb puudu, aga see toimetamine on siiski poolhobi, ja kogu maailma raha ka sinna visata ei taha. Püüan aru saada, et millal ma olen üldse valmis sellistest ruumidest ja ehitusest reaalselt mõtlema. Ehk siis, püüan võimalikult täpselt kirjeldada visiooni, sest projektini on veel aega ja kui ehituseks läheb siis tulevad kogu projektid ja load ja muu ka. Hanked ja ehitaja otsimine. Aga ei taha ennast vale suurusjärgu pärast lolliks teha ja kedagi täpsete hinnaarvutustega painata, see kallis aeg ja keegi saaks reaalse tööga tegeleda selmet mulle arvutada hindu, mida ma maksta ei suuda.

Abihoone, ehk siis kõige lihtsam ristkülik, pmst laut...aga mitte päris. Kelder peab olema. ei ole soojustatud, võib olla nö mustalt ja robustselt laotud. Millegipärast kujutan miskit plokki ette, aga veenge ümber, kui on paremaid lahendusi. esialgu kõlbavad laudadest kokku löödud uksed ka. mingit esteetikat taga ei aja, aga see ei tähenda, et peaks viltused seinad või lagunev konstruktsioon olema. Ei ole puukuur, tuul läbi puhuda ei tohi, aga villa või peno ka kuskile ei tule.... jah, kardetavasti vundamendi kaitseks siiski. Suurus jämedalt 100m2. Valgus peab tuppa pääsema, seega aknad siiski on, aga u-arvude ja kihtide ja avanemisvariantidega energiat kulutada ei ole vaja.

Hoone: lihtsuse huvides ütleme ca 100m2 16x6m(ja kui mingil ehitustehnilisel/rahalisel põhjusel on 5mx15 NII palju parem, siis tuleb 5x15). kelder laekõrgusega vähemalt 2,5m, betoonpõrand, betoonist vahelagi, et põrand kannataks koormuseid, korrus ja katus, tõenäoliselt profiilplekk, võib olla viil, võib olla ühe kaldega pultkatus, mis iganes on lihtsam ja odavam teha. Kallimaks saab alati ajada, huvitabki, mis on miinimum-variant. null viimistlust sees ja väljas. pinnas kruusane, seega drenaaz...kui peab. Kütet ei plaani ja kui seda kunagi vaja, siis see on eraldi teema. ütleme lihtsustatult bullerjan ja korsten kunagi kui vajadus tekib.

Idee algas keldri vajadusest, aga talupojamõistus ütleb, et kui maapealset korruseosa pole, siis katuse ja nö veekindlusega peab ikka tegelema ja arvatavasti ühe korruse peale tegemine ei kahekordista ehituse hinda. Saaks ühe valuga rohkem. more bang for the buck nö.


Aidake lolli unistajat, mis suurusjärku võib midagi taolist jääda? Mõistan, et see on huupi pakutav hind ja sõltub sajast asjast ala betooniauto sõidukaugusest jne. Mu küsimise mõte kõige enam on see, et kas ma jaksan väga musta karbi valmimise kinni maksta ja siis järkjärgult edasi arendada vastavalt võimalustele/vajadusele. Ei kavatse sellest mingilgi kujul kunagi eluruumi teha.

Aitäh Teie aja eest!
M

[tabarabarap]

Ära karda teiste aega raisata. Kedagi ei huvita, et sul võiks uksed olla lihtsalt lauast vms, tee projekt ja küsi pakkumised. Kedagi ei huvita ka sellised äkki jääb kalliks heietamised, kui jääb siis jääb ja õpid teisiti küsima.

Hindade võrdluseks otsi samasugust valmis kinnisvara netist ja arvuta nende m2 hind. Odavamalt saad ainult oma teadlikust tõstes ja iseehitades.

[miljonmiksi]

Aitäh vastamast.
No kui ma oleks ise see ehitaja, siis ma küsiks hinnapakkumist tehes projekti, kui seda pole, siis väga tõsiselt seda ei võtaks. Milleks raisata aega ja raha projektile, kui selgub, et ehitamiseks ressurss puudub. Ja kui ka ressurss on, siis kas on majanduslikku mõtet sellist asja ehitada.
Ma lasen selle projekti teha, kui ma olen kindel, et ehitus tuleb, seniks aga küsin nõu. Olen püüdnud vaadata hange.ee asju, sealt saab aimu, aga midagi sarnast leida on keeruline. Lauta saan osta lambi kohta jah, seal maksab aga lisaks ka veel maa ning omaniku unistus müües rikkaks saada. Laut aga pole kelder.
Püüdsin kirjeldada olukorda, et ma ei vaja elektrilisi tõstuksi ja imelise U-arvuga maast laeni aknaid, sest ilmselgelt see lööb kogu maksumuse teise palliparki. Ei mõtlegi, et tuhande euro eest maja hoovile ilmub, aga kuskil on piir, mida saad või tahad välja käia.
Kas sellist asja saab ehitada suurusjärgus 50-100-200Eur/m2 300-500Eur/m2 või on see midagi muud? Kui selline hoone küsib valmimiseks liiga palju, siis mõtteks ta jääbki.

[Urmas]

Abihoone, ehk siis kõige lihtsam ristkülik, pmst laut...aga mitte päris. Kelder peab olema.... Hoone: lihtsuse huvides ütleme ca 100m2 16x6m(ja kui mingil ehitustehnilisel/rahalisel põhjusel on 5mx15 NII palju parem, siis tuleb 5x15). kelder laekõrgusega vähemalt 2,5m, betoonpõrand, betoonist vahelagi, et põrand kannataks koormuseid, korrus ja katus, tõenäoliselt profiilplekk, võib olla viil, võib olla ühe kaldega pultkatus, mis iganes on lihtsam ja odavam teha.

100m2-ne ja keldriga, mille lae kõrgus vähemalt 2,5m ja abihoone? Kas täiskeldriga? Ma pean vist korrigeerima on arusaamist mõistest "abihoone".

Minu probleem: On hobi, kipub osalise ajaga tööks muutuma, ruumist jääb puudu, aga see toimetamine on siiski poolhobi, ja kogu maailma raha ka sinna visata ei taha.

Arvan, et sa peaksid veidi suuremalt mõtlema, eriti kui hobi on muutumas osalise ajaga tööks. Oled kindel, et suvel teenid hobitööga nii palju lisaraha, et talvel ei ole vaja hobiga tegeleda? Ära mõtle nagu Niff-Niff või Naff-Naff, püüa mõelda nagu Nuff-Nuff.

[miljonmiksi]

Tere

Aitäh.
Mulle meeldib muidugi see mõte, mõtle suuremalt
Aga selleks ongi see baas vaja selgeks saada, et kui võimalik, siis mida saaks paremat teha. Eks see suurus on ka juba "mõtle suuremalt" meetodil nii suureks tehtud. Esialgu sobiks ka poole väiksem pind, aga igatsugu laiendused ja juurdeehitused ei ole mu lemmik teema. Sellest johtuvalt mõte, et suurem karp valmis, katus peale ja siis edasi on võimalik natuke rasva koguda ja edasi vaadata. Ei ole üldse meeldiv mõelda, et kui juba tegutsed sees, siis hakkad midagi seal ehitama samal ajal, aga..

Tean, et ühel päeval kui selle koleda karbi välisilmet tahan ilusamaks saada ja fassaadile mõtlen, siis läheb kohe see "mõtle suuremalt" käima ja erinevad soojustused ja muu tiirleb peas. Kindlasti kahetsen siis, et planeerimisjärgus neid asju ei arvestanud.
"Abihoone" on ta parema termini puudumisel, mina ei tea, kuidas nimetada mitteeluruumi, millel on kelder. Ma isegi ütleks pigem, et see on kelder, millel on täiskorrus. Suur on ta jah, eks need lõplikud mõõdud selguvad, kui projekt käsil, praegu see 100 on suurusjärgu pärast, arvan, et sellise asja m2 hind on on korrektsem kui näiteks formuleerida küsimus 20m2 kohta ja siis püüda seda seda kolme või viiega korrutada.

[Prill]

Lahkaks ka kriitilises võtmes teemat.
Alustame keldri ideest, mida küsija keldri all silmas peab või ka mis funktsiooni kelder täitma hakkab.
Üldiselt tänapäeval on kelder oma ajaloolises funktsioonis mineviku relikt ja keldreid naljalt hoidiste, aiasaaduste jm säilitamise eesmärgil enam ei rajata. Minevikus teatavasti külmikuid ei olnud ja toidu pikemaajalisem hoiustamise ülesannet täitis kelder, mis rajati maa sisse, sest maapõue temperatuur on ca 5-7C, sama mis meil täna külmikus on.
Külmik või mitu on kümneid kordi odavam soetada ja ekspluateerida, kui rajada keldreid ja neid kasutada nt üheksandalt korruselt keldrisse piima järele käia
Seega tänapäeval räägime keldrist rohkem keldrikorruse mõttes aga mitte keldrist, kui kindla funktsiooniga ruumist. Tänapäeval ka keldrikorruste rajamine on pigem luksus, tihti linnades, kus maa maksumus ja ülespoole ehitavate korruste piirangud teevad majanduslikult mõistlikuks rajada korruseid ka maa alla - loe: kinnisvara kõrge hind korvab maa alla ehitamise kulu. Tihti maaalune korrus pelgalt ka parkimisprobleemi leevendamiseks.
Üldiselt maa alla ehitamine on suhteliselt kallis variant ja keegi seda heast peast naljalt ei plaani ega kulutada ei taha. Nii, et esmaseks maksumuse indikatsiooniks võib väita, et keldri rajamine on kallim, kui sama ruumi rajamine maa peale.
Mõnes sobimatus pinnases on lausa keldritest loobutud, näinud ise projekti, kus enne maja ehitamist trasside rajamisel ehitaja oli püsti hädas vesiliivaga ja sama firma kopal lasti prooviks tulevase maja kohale ka prooviauk kaevata ning nähes sama probleemi, kärbiti ühisel nõul keldrikorrus projektist ära.
Keldrikorrusega kaasneb mitmeid probleem, ka potentsiaalseid probleeme, mis muudavad keldrikorruse rajamise kulukaks ning keeruline on leida põhjendusi, miks kulutada raha maa sisse, kui maa peal saab probleemivabalt ja odavamalt.
Ka teemaalgataja toodud keldri drenaažinäide, kus praktikas vundamendi ümber drenaaži paigaldus ei olegi probleem aga drenaažiga kokku kogutud vee ärajuhtimine on probleem ehk piltlikult peab keldri vundamendi taldmiku alt vee kuskile ära juhtima ja liiga tihti ei ole krundil piisavalt madalat eesvoolu kraavi või sadeveetorustikku kuhu 2-3 meetri sügavuselt isevoolselt vett ära juhtida. Saab lahendada ka pumpamise ja automaatikaga aga see on jälle lisaraha ja risk, kas süsteem veatult kümnendeid töötab. Vahepeale jääb veel hunnik riske, kus kraavi ära juhitud drenaaž kevadise sulavee ajal hakkas vastupidi toimima ehk triiki kraavist vesi voolama vundamendi alla ning tarvidus süsteemi ümberehitada-täiendada tagasivooluklappidega.
Tõsi, teemaalgataja mainitud kruusapinnas on pinnasevee vaates pigem soodne, sest pinnase vesi lahkub läbi kruusa ise sügavamele ja pinnasevee surve-probleemistik keldrile-vundamendile on olematu kuni kerge, aga kõik oleneb konkreetsest asukohast ja sealsetest oludest.
Samuti keldri enda ehituslik konstruktsioon nõuab enamat, kus tuleb arvestada ka horisontaalsurvetega keldri seintele, 1. korruse põranda kandvus, soojustuse läbimõtlemine jm, seda oskavad siinse foorumi päris insenerid paremini lahata. Ja nagu eelnevalt rõhutatud keldrite rutiinprobleem hoida eemal igasugust vett nii ülalt sademetega kogunevat pinnavett, kui maa poolt kõrget "põhjavett".

Isiklikult kaaluks keldrikorruse mõtet ainult juhul, kui tõepoolest muid variante ei ole.

[miljonmiksi]

Tere Prill

Aitäh, et võtsite vaevaks süveneda. Olen igati kriitilise suhtumise poolt.
Tean, pigem aiman, et keldri rajamine kallim ja keerukam. Sellest mu hirmud. Sellest ka küsimused siin enne kui kopameest kutsuda.
Keldri peamine eesmärk oleks stabiilne aastaringne plusskraadides sisekliima. Ideaalis kuiv, kuid kannatab ka niiske ruumi ära. Kui mu piirkonnas keegi vana mõisa keldrit müüks, ma jookseks pakkumist tegema.
Drenaazh arusaadavalt peab olema ja lihtsustatult "pump maja all augus ja voolik väljas põllul" töötab minu peas hästi. Veetase ja vesiliiv pole antud piirkonna probleem, aga mõistan, et see lahendus tuleb enne teha, mitte siis kui põlvestsaati vees ulbid. Koormus seintele ja konstruktsioonile on midagi, mille välja arvutamiseni mu väike pähkel ei küündi ja eks need asjad saab arhitekti/inseneri koostöös läbi mõeldud. Saan aru, et ma ei saa võtta ploki hind + ladumise m2 hind + betooni kuubi hind, sellepärast siin olengi.
Tegu ongi vanamoodsa lahendusega ja kui see on tõepoolest nii kallis, et ei õigusta end ka rohkemate aastatega ära, siis jah, tuleb teha kõik maa peale. Alternatiiv on siis maapealne hoone, mis end talvel kütab, suvel jahutab, aga see eeldab stabiilset ja usaldusväärset automaatset kütte/jahutussüsteemi millel peab veel olema mingi tagavara näiteks elektrikatkestuste jaoks, mis pikemad. Sel juhul pean tegema kogu hoone soojustusega kütte/jahutuse kulude kontrolli all hoidmiseks. See on minu peas millegipärast hirmutavam nii rajamise/püsikulude kui ka hoolduse/stabiilsuse koha pealt. Praegu saab maapealne osa olla soojustuseta, sest toimetused seal 90% soojal ajal ja külmal ajal saab natuke Eesti kliimat ka kütta.
Kui see kuidagi selgemini aitab hoonet ette kujutada siis võiks seda võrrelda veinikeldriga, kus oluline stabiilse ja püsiva sisekliima hoidmine. Keldri osa saab olla vaheseintega ja ei pea olema täismõõdus kuubik( eeldan, et see aitab pinnase ja vahelae koormusega tegeleda) , võivad ka olla "ristkülikust" väljapoole ulatuvad ruumid, kui see aitab vähendada koormust seintele.

[RaJy]

Ka teemaalgataja toodud keldri drenaažinäide, kus praktikas vundamendi ümber drenaaži paigaldus ei olegi probleem aga drenaažiga kokku kogutud vee ärajuhtimine on probleem ehk piltlikult peab keldri vundamendi taldmiku alt vee kuskile ära juhtima ja liiga tihti ei ole krundil piisavalt madalat eesvoolu kraavi või sadeveetorustikku kuhu 2-3 meetri sügavuselt isevoolselt vett ära juhtida.

Sa ikka taludes ja mõisates levinud maakeldreid näinud oled? Nii palju kui mina neid näinud olen pole ükski 2 meetri sügavusel maa all - asi on lahendatud nii, et maapinda tõstetakse. Keldri põrand on ümbritsevast maapinnast 0,5 - 1 meeter sügavamal ja seintele ja "katusele on pinnas kuhjatud, ehk on tekitatud mägi.
Antud juhul saaks samuti lahendada, ainult katusele kuhjatava pinnase asemel tuleks lagi korralikult soojustada. Keldri talla sügavusel saakski lähtuda kohaliku kraavi pinnaga kuhu vesi juhtida ja ülejäänud kelder maa peal mille külgedele kuhjata pinnas.

[Urmas]

Keldri peamine eesmärk oleks stabiilne aastaringne plusskraadides sisekliima. Ideaalis kuiv, kuid kannatab ka niiske ruumi ära. Kui mu piirkonnas keegi vana mõisa keldrit müüks, ma jookseks pakkumist tegema.

Mul on millegipärast arvamus, et sa tahad saada midagi, mis on sinu mõttemaailmas tegelikult liiga idealiseeritud ega oma reaalsusega mingit pistmist. Selle reaalsuse all mõtlen keldris valitsevat stabiilset temperatuuri. Miks arvad, et kui on olnud käre ja pikalt pakaseline talv ning keldris on "stabiilne" temperatuur langenud 0* lähedale, sellele järgneb meie tänavune kahekuuline 30* lähedane soojaperiood ja siis sa unistad stabiilsusest temperatuurist kui su keldri peal asuvas "puukuuris"(muudmoodi ma ei oska su keldri pealisehitist nimetada) on 30* ja rohkem sooja?
Ma vist aiman su probleemi ja selleks lahendamiseks oleks minu arvates tänapäevaseid materjale kasutades odavam teha maapealne hoone koos vastavate seadmetega. Oma idee teostamisel peaksid arvestama ka toote EU nõuetega, sest EV ametnikud sinu idee traditsioone ei tunnista. Muide, osavamalt kasutmisel saaksid näiteks jahutamiseks kasutatavat jääksoojust ära kasutada kütmisel või sooja vee tootmisel. 2in1 või perpetum mobile.

[miljonmiksi]

Ma siiski usun keldri stabiilsusesse jah. Vanamoeline, mis teha. Usun ka, et paljud põllumajanduslikud meetodid, mida kasutati enne ilmasõda ja nitraatväetisi on ka praeguses kontekstis rakendatavad.
Ma tahaks uskuda, et tänapäeva teadmised ja materjalid on ehituses nii palju paremad, et see kelder tuleks isegi parem.
Ega mõnekraadine kõikumine pole katastroof ja seni kuni nö torud ei jäätu on ikka veel kõik hästi. Tegelikult on iva küll selles, et kui on tõesti äärmuslikult külm ülipikalt, et mis siis... tõenäoliselt aitaks avariiküttesüsteem, mis ei lase kõigel jäätuda. Küttekontuur keldri põrandasse valatud vms. Mida stabiilsem, seda parem, aga mulle tundub et vastaspooltel on praegu kallim kelder ja suuremate püsikuludega maapealne, seega ühel hetkel korralik kelder õigustab ennast. Sõltuvalt numbritest loomulikult. Kui ongi näiteks 1,5m maa all ja 1m maa peal(soojustusega), siis ma tahaks jah loota temperatuuri püsivusele. ka keldri ventilatsiooni saab tuua pikalt läbi maapinna, et stabiilsust säilitada.
Aga see kõik on ekstra, mind huvitab ikka see kuubiku hind, endiselt ei oma ma mingit ettekujutust, kas antud hoone ilmuks mu õuele 10000 või 100000 raha eest. miljonit mul poleks niikuinii.

Nende eu nõuetega seoses ma leian kindlasti kellegi, kes tegeleb siseviimistlusega

Võimalik, et mu küsimus ongi nii "hull" et polegi kedagi, kes sellist asja ette võtaks ja kogemus hindades on ka vaid maapealse osaga. Mis siis ikka.

[Urmas]

Aitäh tänu eest, kuid ikkagi on mul sinu idee kohta liiga palju "miks"-e. Kommentaare lugedes arvan, et tahad ehitada suuremas mastaabis veinikeldrit?

Ma siiski usun keldri stabiilsusesse jah. Vanamoeline, mis teha. Usun ka, et paljud põllumajanduslikud meetodid, mida kasutati enne ilmasõda ja nitraatväetisi on ka praeguses kontekstis rakendatavad.
Ma tahaks uskuda, et tänapäeva teadmised ja materjalid on ehituses nii palju paremad, et see kelder tuleks isegi parem.

Kui mu arvamus on õige, siis Greatakese ja tema jüngrite arvamusi arvesse võttes oled õigel teel ja ideel võib olla jumet. Nii nagu enamus kogu maailma asjade tootmisest on kolinud odavasse Hiinasse, ei ole välistatud, et Prantsuse kvaliteetveinide tootmine kolib põhjapoolsematele laiuskraadidele. Peaasi, et oleks villitud Prantsusmaal. Veel mõtle natuke sellele, et kui suur oli planeedil Maa ja tsiviliseeritud riikides rahvaarv 300-200-100 aastat tagasi ehitatud veinikeldrite ajastul ja milline on rahvaarv ja tarbitava veini kogus tänapäeval. Nagu öö ja päev! Isegi tänapäeva islami usku olevad inimesed on hakanud "kristuse verd" jooma. Omad kogemused islami usku olevates maades puhkusereisidest, kus animaatorid on palunud mul baarist alkoholi tuua(lihtsalt meil on direktoriga olnud all incluse käepael ja ega me välismaal nüüd eestlastlikult nii kadedad ka ei ole. Nii, et kui tuleviku Euroopa riikide rahva-/tarbijate arvule mõelda, siis sinu plaanitav kelder jääb veel väikseks.

Tegelikult on iva küll selles, et kui on tõesti äärmuslikult külm ülipikalt, et mis siis... tõenäoliselt aitaks avariiküttesüsteem, mis ei lase kõigel jäätuda. Küttekontuur keldri põrandasse valatud vms.

Oled kusagil kohanud sinu ühes eelmises(?) kommentaaris mainitud sinu läheduses müügis oleva ja hinnasobivusel kohe ostetava mõisa veinikeldris küttesüsteemi? Mina ei ole. Kas omaaegsete mõisate veinikeldritele olid tol ajal sellised nõuded tootmishoonetele nagu on tänapäeval kehtestanud EU ja mille nõuete täitmist järgivad EV ametnikud hullemini kui EU ametnikud mõtlesid seadust välja mõeldes? Tere tulemast tänapäeva!

Nende eu nõuetega seoses ma leian kindlasti kellegi, kes tegeleb siseviimistlusega

Ära lähtuda ainult ametnike nõuetest, asi/toode peab vastama ka sinu ja sinu toodete tarbijate kvaliteedi nõuetele, mitte EU ametnike omadel. Kuigi ei ole välistatud, et EU ametnikud saavad oma palga+koduigatsustasu eest ka kvaliteettooteid lubada.

[RaJy]

Pole see asi nii hull nagu Urmas kirjeldas ja sajandivahetusel oli reaalsus - 4 kraanikaussi vist enam e nõuta igas koduköögis.
Üldiselt on nii, et pinnad peavad olema pestavad - on see siis värv või plaat on oma otsustada - muidugi värv peab vähem aega vastu kui plaat.
Aga siseviimistlus ei ole vist teemaks.
Hinda öelda ei oska, aga kui juba nii suur hoone plaanis (5x15 m) siis kas poleks targem vahelagi betoonivalu asemel õõnespaneelidest teha?.
Ja ma tean, et Urmas ütleb et ökonoomseim on kera, aga siiski 5x15=75 m2, 10x10=100m2 - ümbermõõt on sama

[Urmas]

Pole see asi nii hull nagu Urmas kirjeldas ja sajandivahetusel oli reaalsus - 4 kraanikaussi vist enam e nõuta igas

Optimism tänapäeval on üpris harukordne nähtus. Loe kasvõi mingi aastake-paar tagasi olnud listeeriasaagat. Ametnikud oma olemasolu õigustamiseks vahendeid ei vali! Ja kusjuures kõige kurvem on see, et neile jääb veel õigus.
Kas sa oled käinud mõne väga arenenud EU riigi külakõrtsis ja vaadanud kuidas seal on täidetud EU toitlustusasutustele kehtestatud hügieenitingimused? Kas EV-s oleks Terviseamet selliste toidukäitlustingimustega andnud luba? Ilma altkäemaksuta kohe kindlasti mitte.

[RaJy]

Olen EU-s käinud igasugustes kohtades. Samas olen eestis käinud kohtades kus tekib küsimus - palju maksite, et luba saada. Tegelikult midagi hullu pole - ainult toidukäitlemine katlamajas ja garaažis - kõvasti parem kui 100 aasta eest rehetoas. Mina isiklikult tarbiks ja kiidaks heaks.

[Urmas]

Tegelikult midagi hullu pole - ainult toidukäitlemine katlamajas ja garaažis - kõvasti parem kui 100 aasta eest rehetoas. Mina isiklikult tarbiks ja kiidaks heaks.

Aga miks nõuavad meie ametnikud süüa pakkuvatelt/toiduaineid käitlevatelt asutustelt /ettevõtetelt selliseid ebanormaalseid nõudeid? Ema juurde pühapäeval pannkooke sööma minnes sa ei nõua ju emalt EU sertifikaati, siis miks peaks su ema pannkookide söömist teenusena pakkuma olema teistmoodi? Aga ei või. Kas su ema tehtud pannkoogi maitset muudab keraamiline plaat köögiseinas? Või, et taldriku, lusikate, nugade, kahvlite ja taldrikute pesu jaoks on igaühele eraldi kraanikauss. No vist ei muuda eelmises lause mainitud asjaolud pannkoogi maitset.
Ma ei tea miks, aga millegipärast tuli meelde nähtud üks parima koka valimise saade, kus üheks žürii liikmeks oli vist ka Gordon. Ta andis võistlejatele ülesande valmistada mereandidest ja muudest juurikatest sama maitsega supp, mida ta oli saanud süüa Tai Kuningriigi suvalise sadama suvalises umbtänavas asuva suvalise tailanna poolt tänaval lõkke peal tehtud supp. Vaevalt, et sellel kohalikul tailannal oli toiduainete käitlemise riiklik sertifikaat ja ta järgis seda.
Aga üks soovitus tulevikuks kasutaja miljonimiks-le ikka. See ei ole minu mõttetera, vaid omistatud Dalai-laamale.

Õppige tundma seadusi, et teada kuidas neid õigesti rikkuda.

Ehk läheb tulevikus sul seda mõttetera vaja? EV-s hispaanialik-itaalikku-jne anarhia ei ole ilma altkäemaksuta tervitatav nähtus.
PS ja hoiatus. Altkäemaks ei pea alati olema kupüürides. EV õiguskaitseorganid(?) võivad lugeda altkäemaksuks ka juustepügamise.

[miljonmiksi]

Aitäh

Ma olen ise piisavalt skeptiline ja pessimistlik, nii, et sellepärast pole vaja muretseda.
Olen teadlik võimalikest takistustest teel, see ei muuda aga küsimust robustse karbi ehitamise osas.
Ei usu ka, et ametnikku häirib kas moos või muna keedetakse maa peal või maa all kui kraanikausside arv klapib ja sein on pestav. Las ma muretsen selle pärast siis kui aeg käes.

Kas maa alla ehitamine on nii paju kallim kui maa peale kui keldri puhul peaks soojustama vaid maapealse osa ja vahelae, peale ukse pole avasid. drenaazh on lisakulu, jah.
Maapealne variant peab olema soojustatud igast küljest - põrand-seinad-lagi/katus. Ilma keldrita ikka teatav drenaazh vajalik ju. Avatäited, küte/jahutus + selle ülalpidamine....mis see keldri suur kulu on? tugevam sein ja vaheseinad jne.. pinnasetööd?

[RaJy]

Tegelikult midagi hullu pole - ainult toidukäitlemine katlamajas ja garaažis - kõvasti parem kui 100 aasta eest rehetoas. Mina isiklikult tarbiks ja kiidaks heaks.

Aga miks nõuavad meie ametnikud süüa pakkuvatelt/toiduaineid käitlevatelt asutustelt /ettevõtetelt selliseid ebanormaalseid nõudeid? Ema juurde pühapäeval pannkooke sööma minnes sa ei nõua ju emalt EU sertifikaati, siis miks peaks su ema pannkookide söömist teenusena pakkuma olema teistmoodi? Aga ei või. Kas su ema tehtud pannkoogi maitset muudab keraamiline plaat köögiseinas? Või, et taldriku, lusikate, nugade, kahvlite ja taldrikute pesu jaoks on igaühele eraldi kraanikauss. No vist ei muuda eelmises lause mainitud asjaolud pannkoogi maitset.
Ma ei tea miks, aga millegipärast tuli meelde nähtud üks parima koka valimise saade, kus üheks žürii liikmeks oli vist ka Gordon. Ta andis võistlejatele ülesande valmistada mereandidest ja muudest juurikatest sama maitsega supp, mida ta oli saanud süüa Tai Kuningriigi suvalise sadama suvalises umbtänavas asuva suvalise tailanna poolt tänaval lõkke peal tehtud supp. Vaevalt, et sellel kohalikul tailannal oli toiduainete käitlemise riiklik sertifikaat ja ta järgis seda.
Aga üks soovitus tulevikuks kasutaja miljonimiks-le ikka. See ei ole minu mõttetera, vaid omistatud Dalai-laamale.

Õppige tundma seadusi, et teada kuidas neid õigesti rikkuda.

Ehk läheb tulevikus sul seda mõttetera vaja? EV-s hispaanialik-itaalikku-jne anarhia ei ole ilma altkäemaksuta tervitatav nähtus.
PS ja hoiatus. Altkäemaks ei pea alati olema kupüürides. EV õiguskaitseorganid(?) võivad lugeda altkäemaksuks ka juustepügamise.

Nüüd läks sul natuke sassi - kui minu ema mulle pakub pannkooke siis võib ta neid küpsetada kuidas tahes, aga kui seesama ema pakub Sulle ehk võõrale ja raha eest siis see on hoopis teine tubakas - vot siis peab olema garanteeritud, et Sa mingit kõhutõbe ei saa. Muuseas: nii mina kui mu ema on õppinud toiduohutust kuna mina töötasin ja tema töötab ühes suuremas toidukäitlemis ettevõttes.