Põranda- või radiaatoriküte

[elupirital]

Vaja oleks vahetada majas küttesüsteemi. Maja on kahekorruseline ja eluruumide pindala on umbes 170m2. Puitkonstruktsioon. Plaatvundament. Plaan on panna õhk-vesi pump. Kes annaks nõu, kas lahendada asi põrandaküttega või radiaatoritega?. Põrandaküte meeldiks rohkem, kuna jääb ära torude peitmine (kas kardin katab ära jms). Muus osas mul eelistust ei ole, inertsi "probleemid" ei ole teema.

Põrandaküte tähendaks tõenäoliselt seda, et olemasolev põrandakate (parkett - plaanis igatahes vahetada) võetakse ülesse ja alumisele korrusele valatakse uus põrand? Või on mõtet olemasolevasse betooni sooned sisse freesida? Teine korrus on puitkonstruktsiooni peal, kui palju olemasolev põrand umbes tõuseb?

Kui põrandad tõusevad, siis muidugi tuleb ka uksed ümber teha, aga see ei ole probleem.

Isegi kui radikad panna mõlemale korrusele, siis tuleks pesuruumidesse ikkagi panna põrandaküte, kuna sinna küll radikaid ei soovi.

Kuidas arvutada, kui palju põrandakütte või radiaatorikütte maksumus erineb? Kui vahe ei ole oluline, siis valiks põrandakütte. Kui põrandapind ka tõuseb, siis see ei ole probleem. Kas ainuke võimalus on mõlemale projekt tellida, või saaks mõne ettevõtte kontakti, kes aitaks kaasa mõelda ja mõistliku lahenduse välja mõelda.

[Coolhouse]

Põrandaküte on mugavam.
Eeldusel et plaat on alt soojustatud saab panna põrandakütte.
Minul on tehtud nii:
Betooni külge metallist ehituslint ca 80 cm vahega
Nippusidega lindi külge põrandakütte toru Alupex 16 mm hind 0.60 + km jm
Kontuuri pikkus ca 50 m nt. 15 m2 toa peale 2 kontuuri . Siis 15 m2 peale läks maha 100 jm põrandaküttetoru.
(freesimine pole vist teema).
Weber S-100 kuivsegu umbes 3 kotti ruutmeetrile. Koti hind 3.35 . Kihi paksus 3..4 cm.
Kuivab ca 2 nädalat. Siis tolmupiduri vedelikuga üle ja 8 mm laminaat peale.
Kui viitsimist ja oskusi on siis koridorides, elutoas, köögis suured kiviplaadid.
Põhiline et ei paigaldaks mingit paksu laudparketti mis pärast soojust tuppa ei lase.

Radiaatorite paigaldus on lihtsam ja kiirem.
Kuid radiaatorid tulevad suht suured sest pealejooks tuleb arvutada 45C, tagasjooks 40C.

[951]

....
Põrandaküte tähendaks tõenäoliselt seda, et olemasolev põrandakate (parkett - plaanis igatahes vahetada) võetakse ülesse ja alumisele korrusele valatakse uus põrand? Või on mõtet olemasolevasse betooni sooned sisse freesida?

Õhk-vesi siis põrandaküte on vast parem lahendus.

1 korrusel vala uus kiht.

Teine korrus on puitkonstruktsiooni peal, kui palju olemasolev põrand umbes tõuseb?.

Põrandad loodis? Mis karkassi peal? Milles plaanid toru panna? Valad selleks loodud spets kipsi?

[võhik]

kuna I korruse laealune õhk soojendab niikuinii II korruse põrandat, kui just vahelaes soojustust ei ole, kas siis ei piisaks II korruse põrandasse (kasvõi laiemate) soonte freesimisest ja toru soonde panemisest?
Uue laudise paneks risti vanale lihtsalt peale?

[Kalvis]

See IIk kas põrandalaudade vahele või plaati soone freesimine täiesti kasutatav lahendus. Seal on mõned tehnilised agad. Ja teinekord üsnagi halvad.
Kõige lihtsam on ikkagi radikad panna. Põrandaid reeglina tõsta ei saa ja mõned konstruktsioonid välistavad põrandasse soone freesimise.

[951]

kuna I korruse laealune õhk soojendab niikuinii II korruse põrandat, kui just vahelaes soojustust ei ole, kas siis ei piisaks II korruse põrandasse (kasvõi laiemate) soonte freesimisest ja toru soonde panemisest?
Uue laudise paneks risti vanale lihtsalt peale?

Mis mõttes ei ole vahelae soojustust? Aga heli? Seal peaks vill ja sammüra matt olema. Vastasel juhul on sul iga liigutus ülevalt kuulda. Võimendusega!

Soonte freesimisel jääb toru ja põranda vahele liiga palju õhku. Efektiivsuse on äärmiselt kehv.
Suuremad torude vahed teevad asja veel hullemaks. Saad "laigulise" või "triibulise" põranda. See pole kokkuhoid.

Kui sa tahad ühtlase temperatuuriga põrandat, pead sa toud millegi sisse valama. Teisel korrusele ja puitkarkassile sa vaevalt betooni tahad. Liiga raske. Selleks on leiutatud septs kips, mis on kergem ja mida saab valada õhemalt, kui betooni.

[xil]

Teise korruse jaoks, kuna soojavajadus on seal väike, võib sooned freesida ja alumiiniumist põrandakütte soojusjaotuse plaate kasutada: https://www.ehituskaup24.ee/ee/porandak ... -45mm.html . Ehk võib lisaks veel silepleki peale panna, kui ühtlasemat soojusjaotust vaja on.

[joosep5]

Näiteks mulle isiklikult põrandaküte ei meeldi, sest minu jalgade all võiks nõks jahedam temperatuur olla. See põrandaküttega põrand minuarust sobib siiski ainult vannituppa ja esikusse kus peaksid õuest tulnud niisked jalanõud ära kuivama. Vahet pole, kumb kütteliik on odavam või ilusam silmale näha, vali siiski see mis sulle endale rohkem meeldib. Mulle näiteks ei meeldi kui põrandaküttega toas varbad sokis higised ja nii ongi. Las see põrandaküte jääb ikkagi esikusse ja garaazi kuhu see sobib paremini.

[Äärenurk]

Näiteks mulle isiklikult põrandaküte ei meeldi, sest minu jalgade all võiks nõks jahedam temperatuur olla. /–––/Mulle näiteks ei meeldi kui põrandaküttega toas varbad sokis higised ja nii ongi. Las see põrandaküte jääb ikkagi esikusse ja garaazi kuhu see sobib paremini.

Vist on liiga kõrge temperatuur sattunud. See on üldjuhul seadistatav.

[xxx111]

Näiteks mulle isiklikult põrandaküte ei meeldi, sest minu jalgade all võiks nõks jahedam temperatuur olla. /–––/Mulle näiteks ei meeldi kui põrandaküttega toas varbad sokis higised ja nii ongi. Las see põrandaküte jääb ikkagi esikusse ja garaazi kuhu see sobib paremini.

Vist on liiga kõrge temperatuur sattunud. See on üldjuhul seadistatav.

Tegelikult ei pruugi
Ka mulle meeldib kui jalge all on jahedam ja mulle kohe üldse ei meeldi nt paljajalu astuda vannituppa ja tunda jala all sooja
Samas minu teistele pereliikmetele väga meeldib

[Prill]

Näiteks mulle isiklikult põrandaküte ei meeldi, sest minu jalgade all võiks nõks jahedam temperatuur olla. /–––/Mulle näiteks ei meeldi kui põrandaküttega toas varbad sokis higised ja nii ongi. Las see põrandaküte jääb ikkagi esikusse ja garaazi kuhu see sobib paremini.

Vist on liiga kõrge temperatuur sattunud. See on üldjuhul seadistatav.

Põrandaküttel ja põrandaküttel võib olla erinevusi, olenevalt kontekstist või ka põrandakütte rajamise ajast. Umbes 15+ aastat tagasi, kui põrandaküte massidesse läks, rajati põrandakütteid keskpärase või isegi kehva soojustusega majadesse, mis tähendas, et soojakao kompenseerimiseks tuli põrandaküttekontuurides kasutada kõrgema temperatuuriga vett.
Meenub, et isegi ajakirjanduses kajastati seda probleemsitikku, kus mõned põrandakütted lausa õhkavad sooja ja lapsed kes põrandal soojas mängivad, kipuvad ilma põrandakütteta põrandal lasteaias vm haigestuma. Samuti paljud pidasid tuntavalt sooja põrandat jala all ebamugavaks, harjumatuks, vastuvõetamatuks.
Tänapäevase soojustusega hoones on põrandaküte sisuliselt märkamatu, eriti mistahes puidukattega põranda puhul tihti ei saagi küttest aru, sest puit on jala all harjumuspäraselt nagunii soe, küll aga kivipõrandatel põrandaküte tuntav, sest ilma kütteta põrand on tavaliselt jala jahe, küttes põrand aga soe.
Tänapäeva põrandaküttekontuuri vist lastakse ca 35-45C vett, mis on peaaegu inimese enda kehatemperatuuri lähedane temperatuur ja võimalik, et a'la nagu palavikku otsa ees katsudes ei tarvitse iga kord osatagi hinnata, kas on pigem soe või jahe - sest võrdleme ju enda keha(osa) temperatuuriga.
Kui põrandakütte kogemusi kirjeldada oleks hea teada, mis seisus hoonega tegemist, 2005 ja 2020 majad ja nende põrandakütted võivad tuntavalt erineda.

[xxx111]

Minu see maja sai valmis 2012
Soojustatud normaalselt
Seal kus puit mind nii ei häiri
Väga häirib vannitoas ja saunas ja esikus kus ma tunnen jala all sooja
Aga ma tahaks tunda hoopis jahedat (tegelikult ka puidul)
Aga kõigile teistele pereliikmetele väga meeldib tunda jala all sooja
Isa maja saunas (ehitatud nõuka lõpus) põrand kus küte puudub ja põrand jahe (või isegi külmapooone) - mulle väga meeldib
Samas teised just kurdavad
Individuaalne asi

Mis puutub küttevee temperatuuri siis mina pole veel näinud, et temperatuur läheks üle 35 - ja see on siis kui väljas alla -20
Tavaliselt läheb ikka ca 30 või isegi väiksem temperatuur

[võhik]

Milline on rekordmadal põranda kõrguse tõusmine peale valades?
Kas miskit veel peenemat toru ei ole ? Saaks ju panna rohkem kontuure paralleeli ?

[Coolhouse]

Minul on tehtud 16 mm toruga ca 50 m kontuurid.

Üks Grundfosi pumpade paigaldamise juhend annab tabeli:
Et suurusjärkudest aru saada: Vooluhulk 0,5 m3 /h siis takistus Pa/m 12 mm torul 1459 , 16 mm torul 445 ja 20 mm torul 105. Ehk pole küll vaja 0,5 m3 vett kontuurist läbi ajada kuid numbrid näitavad et kõrrest läbipuhumiseks tuleb teha kordades rohkem tööd.
On ka mõiste nagu turbulentne vee voolamine- kui voolamine on liiga aeglane ehk mitte turbulentne siis ei kanna selline veevool soojust kaasa.

Ka seda et segud on erinevad. Nt betoonikiht võiks olla 8 cm, kui on Weber S-100 siis kuskil 4 cm ehk iga koti peal on ka juhend kuidas segu kasutada. Kui segu on väga õhukese kihina paigaldatav siis tuleb see mega kallis.

[trebla]

Kas kipsivaluga pole mitte räägitud 2 cm -st ?

[xxx111]

Üks asi on betoonivalu min paksus koos vesipõrandaküttega ja teine asi see paksus küttetorustikuga
Üks asi on see paksus põrandal (pinnasel) ja teine asi see paksus vahelael
Siia peab mahtuma armatuur koos oma kaitsekihtidega ning ka küttetorustiku peale on ette nähtud teatud min valu
Lisaks tolerantsid
Mina ei näe, et see valu saaks olla vahelael väiksem kui 70mm ja pinnasel põrandal väiksem kui 100mm

[võhik]

Minu küsimus võimalikult õhukesest pealevalust käis olemasolevale elektriküttega betoonpõrandale võimalikult õhukese veetoru pealevalamise kohta... Ei tahaks olemasolevat küttekaablit lõhkuda.
On oht, et elekter hakkab vahetevahel ka negatiivse hinnaga olema - siis on seal seda hea kulutada ja raha juurde teenida...

[xxx111]

Vastus jääb ikka samaks...

[Coolhouse]

Minu küsimus võimalikult õhukesest pealevalust käis olemasolevale elektriküttega betoonpõrandale võimalikult õhukese veetoru pealevalamise kohta... Ei tahaks olemasolevat küttekaablit lõhkuda.
On oht, et elekter hakkab vahetevahel ka negatiivse hinnaga olema - siis on seal seda hea kulutada ja raha juurde teenida...

Ega sellel erilist sisu ei ole. Veega põrandakütte abil saab sama moodi soojust betooni laadida.
Olemasolevat küttekaablit ei peagi lõhkuma.

[xil]

Paksuse määrab lisaks toru läbimõõdule valu mehhaaniline vastupidavus: ta ei tohi murduda, ära laguneda. Kui valada el.põrandakütte peale ja see varasem valu on korralikult tehtud, võib kasutada tiheda sammuga armeerimist ja varasema valuga hästi nakkuvat uut õhukest valu. Tuleks välja mõelda, kuidas torud enne valamist fikseerida.
Torud võivad olla ka 12mm, aga mida peenemad on torud, seda lühemad peaksid olema kontuurid. St suurematesse ruumidesse tuleks paigutada rohkem kontuure.

[951]

....
Mina ei näe, et see valu saaks olla vahelael väiksem kui 70mm ja pinnasel põrandal väiksem kui 100mm

Ja see ongi põhjus, miks kasutatakse kipsi ja mitte betooni, kui tegemist on puitkarkassiga.
Selleks mõeldud spets kipsi saab valada palju õhemalt ja ta on kergem. Lisaks saad ka perfektselt loodis põranda.

[võhik]

Ma küsisin ainult elektriküttega I korruse maapinnale toetuvale betoonpõrandale pealavalamise kohta (pole teemaalgataja).
Mis aga puutub vahelaesse, siis miks ei võiks veetorudega kütta sarnaselt nagu puitpõranda elektriküttekaabliga, mis paikneb vabalt õhus? Puitpõranda küttekaabli erivõimsus on 10W/m. Kui palju torul tuleb?

[Urmas]

Mis aga puutub vahelaesse, siis miks ei võiks veetorudega kütta sarnaselt nagu puitpõranda elektriküttekaabliga, mis paikneb vabalt õhus?

Kus kohast selline tarkus, et soojust eraldavad veetorud või küttekaablid peavad õhus olema? Sa vist oled näinud ainult Mustamäe/Õismäe vannitubade soojaveesiugusid? Siiani olen olen aru saanud, et ei ole parimat soojusisolaatorit kui seisev õhk. Võin ka eksida. Lihtsalt senine foorulastelt omandatud arusaamine.

[võhik]

Parim soojusisolaator on õhk, mis ei tsirkuleeri...
Tsirkuleeriv õhk on soojuskandja..
https://www.google.com/url?sa=t&source= ... iztzthBC1F
1.4 Puitpõrandad.
Mul eneselgi maal sauna laudpõranda all villale paigaldatud fooliumi peal see 10 W/m küttekaabel.

[Äärenurk]

Üks aspekt, miks (osalist) radiaatorkütet eelistada, on see, et siis on hea õues märjaks läinud riideesemeid kuivatada.