Elektrikilbi koostamine.

[Kalvis]

Justnimelt seda silmaspidasin- kui metallist torud asendatakse plastikuga siis tuleb PE soon kõrvalt kaasa vedada. Seda on KÜdes tehtud. Nõuka ajal oli torudega maandamine lubatud ja seda ka tehti. Lisaks potentsiaaliühtlustus.
Mitmetes KÜdes on maja terastorud ja radiaatorid kenasti kõik maandustega koos. On muidugi KÜsi kus võibolla pole.

[pikk88]

No potensiaaliühtlustus ja elektrisüsteemi maandamine krt teab kuskohast ja kuidas jooksvate veetorude külge on minu arusaamist mööda ikka kaks eriasja ning tänapäeval on maanduseks torude kasutamine päris kindlasti lubamatu tegevus. Seda tean isegi mina oma väheste toru- ja elektrialaste teadmiste juures. Lihtsalt Kalvise postitusest võibki mõnele paduamatöörile jääda "natuke" vale mulje, et võib radika külge pingeid maandada küll. Eriti kui mõni naabrimehest Volodja seda takka kiidab, sest juba tema nooruspõlves tehti niiviisi. Ja seda pole ju küll mitte kellelegi tarvis!
Kui nüüd lähtuda sellest, et ikkagi torušahtis jookseb torudega paralleelselt see PE soon siis, kui paljud tänapäeval seda otsima lähevad? Pigem kasutatakse ju ikkagi potensiaaliühtlustuseks vannituppa tuleva elektrikaabli kollarohelist kaablit?

[Kalvis]

Häda ajab härja kaevu. Küllalt on KÜsi kus siiamaani ei teata PE juhtmest midagi aga elektrivõrk karjub selle saamise vajaduse käes.

[Kasutaja1234]

Plaanis 2-toalises korteris elektrikilp kaasajastada. Sellega seoses tekkisid mõned küsimused:
Mis on tavalise rvk ja "kombo" variandi erinevused? Mitu rvk-d tuleks elektrikilpi paigaldada? Kas üks 3f või igale faasile eraldi? või igale pistikupesale tavalise automaadi asemel "kombo?"
Kas liigpingepiirikud peaks paigaldama korteri elektrikilpi või on need suure tõenäosusega kuskil maja peakilbis olemas (maja aastast '80)?

[Kalvis]

kombo on voolukaitse ja RVK ühes kestas. Kui ruumi kilbis vähe siis on kombol eelis.
Maitse asi kuidas ja kui palju paned. Reeglina lähtutakse mõistlikuse printsiibist - st. ei ole kasulik panna ühte RVK kogu korterile. Mõtle ise - vaatad lemmikseriaali ja pesed pesu ning päevinäinud pesumasinas veepritse põhjustab RVK rakendumise kõige magusamal hetkel. Aga kui oled kodunt ära ja külmkapp läheb pisiasjast välja? jne.
Liigpingepiirik tasub siis panna, kui on teada, et võrk asub mingis äikese piirkonnas. Isegi kui KÜl oleks liigpingepiirik siis tõenäoliselt tema kaitsetsoon sinuni ei ulatu.

[Küülaline]

Kui palju erinevaid gruppe 2-toalises korteris on? Ikka igale grupile eraldi kombikaitse. Liiatigi tänapäeval on eluruumide valgustusel ka RVK nõutud.
Liigpingepiirikutega on nii ja naa, nagu Kalvis juba ütles. Muidugi tüüp 2 piirik kilbi sisendis on alati pigem kasuks.

[Äärenurk]

Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses. 1F RVK taha võib endiselt mitu erinevat liinikaitselülitit panna, eeldusel, et nende nimivoolu summa ei ületa RVK peale märgitut.

[tcumen]

Tänapäevane lähenemine on selline, et 3F RVK taha enam mitut erinevat liinikaitselülitit ei panda, sest see võib tekitada häireid RVK talitluses.

Kas seda natuke rohkem lahti saaks seletada? Mislaadi häiretest jutt käib?

[tarkmeestaskus]

Tere! Vabandan kui kuskil küsimus olemas. Aga kuidas on seadusest või siis ka heast tavast lähtuvaltigem teha? Nimelt krundil on liitumise kilp, millel on 3x32A kaitse, Eesti energia kilp- kaabel peakaitsmesse, sealt arvestisse ja arvestist välja ENSTO klemmide peale, mille alt lähevad välja 2 kaablit, üks olemasolevasse majja ja teine uude majja. Aga kuidas seal teises majas oleks õige tegutseda, nimelt vaja panna arvesti. Kas arvesti enne uue maja pealülitit või peale või kas on vahet, kuidas korrektne, kui tuleb inspektor? Praegu uue maja kilbis tehtud nii, et 16 Alumiinium kaabel tuleb ENSTO klemmidele, sealt edasi 6 ruuduse soonega läheb 3f arvestisse ja arvestist 6 ruuduse soonega pealülitisse ja sealt juba kammiga edasi liigpingepiirikusse ja edasi kaitselülititele ja rikkevooludele jne, nagu ikka. Kumb variant on korrektsem, kas arvesti enne või peale uue maja ( mis on jaotuskilp) pealülitit?
Teine küsimus tuli sellest, et kuna tegemist on jaotuskilbiga, peakilp õues, krundil, siis kas projekteerija ja ühtlasi ka kaubavarustaja andis õige liigpingepiiriku, kuna jaotuskilp, siis minu liigpingepiirikul on sisendid L1,L2, L3 ja PE, aga on ka lisaks faasidele ja PE ka N sisend, seega jällegi, seadusest lähtuvalt, kas see liigpingepiirik sobib eramaja jaoks?

[pikk88]

Tere! Vabandan kui kuskil küsimus olemas. Aga kuidas on seadusest või siis ka heast tavast lähtuvaltigem teha? Nimelt krundil on liitumise kilp, millel on 3x32A kaitse, Eesti energia kilp- kaabel peakaitsmesse, sealt arvestisse ja arvestist välja ENSTO klemmide peale, mille alt lähevad välja 2 kaablit, üks olemasolevasse majja ja teine uude majja. Aga kuidas seal teises majas oleks õige tegutseda, nimelt vaja panna arvesti. Kas arvesti enne uue maja pealülitit või peale või kas on vahet, kuidas korrektne, kui tuleb inspektor? Praegu uue maja kilbis tehtud nii, et 16 Alumiinium kaabel tuleb ENSTO klemmidele, sealt edasi 6 ruuduse soonega läheb 3f arvestisse ja arvestist 6 ruuduse soonega pealülitisse ja sealt juba kammiga edasi liigpingepiirikusse ja edasi kaitselülititele ja rikkevooludele jne, nagu ikka. Kumb variant on korrektsem, kas arvesti enne või peale uue maja ( mis on jaotuskilp) pealülitit?
Teine küsimus tuli sellest, et kuna tegemist on jaotuskilbiga, peakilp õues, krundil, siis kas projekteerija ja ühtlasi ka kaubavarustaja andis õige liigpingepiiriku, kuna jaotuskilp, siis minu liigpingepiirikul on sisendid L1,L2, L3 ja PE, aga on ka lisaks faasidele ja PE ka N sisend, seega jällegi, seadusest lähtuvalt, kas see liigpingepiirik sobib eramaja jaoks?

Sa seda ikka tead, et seadusest lähtuvalt ei või sa oma kilpides mitte midagi teha vaid pead kutsuma kohale elektriku kes teab täpselt kuidas asjad käivad?

[Küülaline]

kuidas korrektne, kui tuleb inspektor

Inspektor tuleb siis, kui sa teda kutsud elektriauditit tegama kasutusloa jaoks. Inspektori 3 esimest küsimust on:
1. Liitumisleping
2. Elektriprojekt
3. Paigaldise ehitaja deklaratsioon

[Kalvis]

Seaduste järgi tohib auditit teha vaid pädevus- või vastavat kutsetunnistust omav tegelane, kes kontrollib ohutust (tegelase nimi on tehniline inspektor). Võid töid ise teha aga enne pingestamist peab tehniline inspektor auditi tegema ja kui on mistahes asi valesti siis tuleb niikaua ümber teha kuni on õigesti. eespool mainitud dokumendid on auditi sisendiks, kuid ei pea ilmtingimata olema. Siiski - jah inspektor eeldab, et eespoolmainitud 3 dokumenti oleksid esitatud siis kerge ülevaatus ja allkiri auditile ongi käes. Ilma - üsna kindlasti saad pika nimekirja puudustest ja allkirja ei saa enne kui vead kõrvaldatud.

Tänapäeval on korrektne lahendus - võrguettevõtja paigaldab liitumistasu eest liitumiskilbi, kus on arvesti, ja peakaitse. Sealt edasi majaomanik veab kaabli kuhu iganes meeldib - tavaliselt majja jaotuskilpi. Võrguettevõtja enne sul Liitumiskilpi ära ei pingesta kui esitad auditi. Aga kuidas sa tead kuidas elektrit tuleks vedada. Selleks tellitki elektriprojekti - seal on kõik kaablid koos paigaldamissügavustega, kilbi joonised, maja elektrivarustuse skeem jne.
targa mehe taskus on tüüpilised küsimused, mis lahendataksegi justnimelt elektriprojektis. Kui sul on tark elektrik käepärast võtta siis küsi temalt ja ta annab sulle pädevad vastused.
Liigpingepiiriku valik tundub lihtne aga suvakat pannes, kaitseb vähe, ehk mahavistaud raha. Õige liigpinge piiriku valik on kompleksne lahendus.

[tarkmeestaskus]

Siin saite vist valesti aru, liitumisleping on ju olemas. Krundil liitumiskilp, millest väljub ühte majja kaabel ja samast kilbist siis uude majja. Ühel krundil kaks maja, aga üks leping , 3x32A jagatakse 2 maja vahel, see on sugulaste Värk, n-ö peresisene. Arvesti uude majja n-ö oma huvides ja vahekokkuvõtte tegemiseks. Küsimus oli selles, et kui nüüd soov maja kindlustada ja ikkagi teha asi ametlikuks- sellest lähtuvalt, et kas peaks olema arvesti uues majas enne või pärast pealülitit ja liigpingepiirikus küsimus. Töid teostab ikkagi elektrik

[Kalvis]

Seesama elektrik ütlebki kuidas on parem. Liigpingepiirik, kaablite jämedused.
Kuna tegu ei ole ametliku kommertsarvestiga siis see võib olla kus iganes sulle paremini sobib.
Kindlustuse jaoks võtad pärast töid auditi.

[tabarabarap]

Siin saite vist valesti aru, liitumisleping on ju olemas. Krundil liitumiskilp, millest väljub ühte majja kaabel ja samast kilbist siis uude majja. Ühel krundil kaks maja, aga üks leping , 3x32A jagatakse 2 maja vahel, see on sugulaste Värk, n-ö peresisene.

Sugulased on ajutine nähtus. Mõttekam eraldi liitumune teha ja kinnisvara osas vähemalt kaasomand ja notariaalne kasutusõigus, kui eraldi kruntideks jagamisest jõud üle ei käi

Kui suvalt jagada, siis panetegipeale esimest kilpi suvalt sinna kuhu endale meeldib

[Kalvis]

Kui sugulaste vahel siis saab kenasti ilma liitumistasuta olemasoleva peakaitse pooleks jagada. Või võtad omale rasvasema poole _(tugevama õigus)
EL paigaldab uue liitumiskilbi, arvesti, peakaitse ja edaspidi üks osapool saab uue võrgulepingu. Praegune omanik peab muidugi amprite loovutamise lepingule alla kirjutama.
Edasi on aga lust ja lillepidu - igaüks arvleb ise, võtab millise elektrimüügi lepingu tahab - lust ja lillepidu.
Olen ise sedasi ampreid just sugulaste vahel jaganud.
Uue liitumispunkti omanik peab vaid auditi tegema.

[Äärenurk]

Kas seda natuke rohkem lahti saaks seletada? Mislaadi häiretest jutt käib?

Tänapäeval kasutatakse laialdaselt mittelineaarse koormusega seadmeid, nagu UPS-seadmed, muundurid, lülitusseadmed jne, mis genereerivad elektrivõrku häireid üldnimetusega kõrgemad harmoonilised. Seetõttu on siinuseline pinge ja vool suuremal või vähemal määral moonutatud. KH tekitatud häiringute ja moonutuste tõttu ei pruugi 3F RVK enam õigesti aru saada lekkevoolu suurusest ja ei pruugi rakenduda ettenähtud väärtuse juures, või vastupidi: rakendub hoopis liiga väikese väärtuse juures.

[trebla]

Kas Eestis tohib veel paigaldada AC-tüüpi rikkevoolukaitsmeid?

[rye]

Tere
Renoveerides oma korterit, plaan ka elektriosa täielikult uuendada ja uus kilp teha.
Plaan paigaldada kilpi 1 fasilised kombirikkevoolukaitsmed...kuigi nagu ma arusaan rikkevoolu toimima ma ei saa, kuna korterisse tuleb mul vaid null ja faas. Maja elektri osa renoveerimata.
Või olen vaesti asjadest arusaanud...

Aga kombikaitse (ja ka aiult RVK) tahabki ju ainult nulli ja faasi?
Või olen küsimusest valesti aru saanud?

[Kalvis]

Kas Eestis tohib veel paigaldada AC-tüüpi rikkevoolukaitsmeid?

Miks ei või. Küsimus on tarbijas ja milleks seda RVKd vaja. 99% tarbijaid on AC tarbimisega. Jah on erandeid (need mis 3 harmoonilist tekitavad või suure mahtuvusd või induktiivsused)...