Ehituserialane kirjandus

[rs7]

Tere!

Palun soovitage kaasaegset ehitusalast kirjandust, mis siis kirjeldaks ehituse protsessi ja töövõtteid jms teavet.
Ostsin sellise raamatu:
https://www.apollo.ee/elamu-puitkarkassitood.html

Sellega on see probleem, et raamatu originaal on välja antud Soomes ja esmatrüki aasta on 1993.
Mulle tundub, et siin kirjeldatakse töövõtteid ja vahendeid, mis võib-olla ei ole tänapäeval enam aktuaalsed ja viited siis Soomes 30 aasta tagustele tootenimetustele jms.

Ehk siis otsin kaasaegset ehituse ABC-d.
Just konstruktsiooni osas - vundamendi ehitamise põhimõtted, puitkarkass, katuse vermid, soojustus, jne.
Iluliistude värvimise osas on raamatupoodide hobisektsioonis parem valik kui ehitusalasel kirjandusel.

Tänan!

[abe]

https://www.ril.fi/

[ifffff]

Võid rahumeeli võtta eelmise sajandi keskpaigast A.Veski või T.Masso raamatud. Füüsikaseadused vahepeal muutunud pole, konstruktsioonide ehitamise põhimõtted on samaks jäänud. Lihtsalt soojustus ja viimistusmaterjalide valikud on täna suuremad.

[RaJy]

Kõigepealt soovitaks siinset foorumit - infot on ehk natuke palju ja kohati laialivalguv,aga kui osata otsingut kasutada ja on funktsionaalne lugemisoskus, siis peaks siin rohkem kui ühe raamatu jagu tarkusi olema.

[praanik]

Muidugi t. Maaso reliikviad. Aga ka see
https://www.raamatukoi.ee/kodu-oma-katega

Aga kaasaegsemstest on minu riiulil kõige asjalikumad olnud

https://www.raamatuvahetus.ee/puidust-e ... 9985890752

https://www.raamatuvahetus.ee/puit-ja-p ... 9949238439

Vanemate raamatute juures meeldib just see et seal on kirjeldatud mitte ainult konstruktsioonilisi lahendusi vaid ka kõige elementaarsemaid töövõtteid ja muud. Alates sellest kuidas vundamenti märketara teha, kuidas ja mitme naelaga lauda seina lüüa kuni tellingute ja muude raketiste valmistamiseni

[RaJy]

Vanemate raamatute juures meeldib just see et seal on kirjeldatud mitte ainult konstruktsioonilisi lahendusi vaid ka kõige elementaarsemaid töövõtteid ja muud. Alates sellest kuidas vundamenti märketara teha, kuidas ja mitme naelaga lauda seina lüüa kuni tellingute ja muude raketiste valmistamiseni

Minu isiklik arvamus - kui inimene ei suuda ilma manuaalita naela seina lüüa siis ei peaks ta ehitusega tegelema.

[praanik]

No aga kas lugupeetav teab peast kui suur peab olema naela või kruvi süvistussügavus lõikekoormusega konstruktsioonis või tõmbekoormusega? Kui suur kinnitusvahendite minimaalne kaugus pikikiudu/ ristikiudu. Materjali servadest?
Mina aegajalt pean meelde tuletama. Siin kohal mainin, et ei teeni sellega tööga elatist, pigem on see hobi olude sunnil

[RaJy]

Kogu lugupidamise juures olen lähtunud loogilisest mõtlemisest mille on andnud matemaatika õppimine. Siiamaani pole ükski nael ega kruvi järgi andnud - ehk olen õigel teel? Tavaliselt ongi kõikvõimalike tugevustega hädas hobiehitajad, tavaehitaja taob naela seina kõik on rahul.
Hiljuti lammutasin ühe hoone - ausalt, kui ise poleks näinud siis poleks uskunud, et see on 60 aastat püsinud. Ja esimese hooga tahtis omanik veel renoveerimist. Konstruktsioon koosnes männipuidust ümarlattidest (läbimõõt kuni 100 mm, samm 1200+) ja ilmselt klaasivabrikust varastatud kastilaudadest. Kahjuks pilte ei teinud.

[xxx111]

Naelte kaugused:

[Olaf]

Minu isiklik arvamus - kui inimene ei suuda ilma manuaalita naela seina lüüa siis ei peaks ta ehitusega tegelema.

Nähtud ka selliseid, kes ei saa hakkama naela löömisega näiteks (kövasse) puusse, (vaevalt siin manuaal on
abiks), ukseluku vahetamisega jne.

Mõned aastad tagasi olin tunnistajaks faktile, kus inimene (tõsi ta oli naisterahvas) ei teadnud midagi
leed (LED) pirnidest, kui soovitasin tal vanad hõõglambid/pirnid/ kaasaegsete vastu vahetada.
Need pirnid on juba vist juba ca 10 a kasutusel. Selle korteri oli ta hiljuti ostnud ja elas üksinda.

[rs7]

Tere,

Tänan asjalike viidete eest.
Jah, loomulikult on võimalik vanemaid raamatuid appi võttes saada tevet selle kohta, kuidas tehti ja kas samad võtted on pädevad ka tänapäeval. Ilmselt lihtsamate puitkonstruktsioonide kokkulöömine või -kruvimine ei ole viimaste kümnendite jooksul radikaalselt muutunud (kui üldse). Aga nagu siin eelpool ka mainitud, siis näiteks soojustamine (ka küte ja kanalisatsioon) on ilmselt viimase viiekümne aasta jooksul teinud märkimisväärse liikumise. Kas edasi või tagasi on juba maitse küsimus..
Internet on küll võimas vahend igasuguse info otsimiseks ja inglisekeelne internet on täis igasuguseid skeeme ja plaane ja seletusi, aga geograafilisest olust tingituna on siinsete majade konstruktsioon võib-olla teistsugune kui näiteks kliimas, kus sajab aastas kaks päeva lund mõne sentimeetrise tihedusega. Siin, olenevalt aastast, võib sadada mõne päeva jooksul meeter lund ja jääda paariks kuuks. Sestap ma eeldan, et kandekonstruktsioonid seintel ja katustel peavad vastama ka antud oludele, mistõttu peaks vaatama võõrkeelset ja teistest piirkondadest pärit informatsiooni läbi kriitilise prisma.
Jah, siinne foorum lööb ikka ette, kui ma eesti keeles ehitusalast infot otsin, aga selle kõige läbi kammimine on juba omaette ooper. Nagu ka siinsest teemast näha, siis eskaleeruvad postitused väga kiiresti millekski muuks kui oli algne küsimus ja enne kui arugi saad, loed kolme kasutaja omavahelist ärplemist teemal, millisest otsast peaks haamrit käes hoidma, kes üldse juba akutrell käes on sündinud ja mida kõike veel. Sellest kõigest on jube tüütu ennast läbi pureda ja ma kardan, et asi ei ole teps mitte minu funktsionaalses lugemisoskuses, vaid mõnede postitajate filtris.

Vastuseks nüüd siis sellele kommentaarile, kuis keegi ei oska naela seina lüüa ja ei tea, mis asi on lambipirn, siis markantne näide elust enesest. Kui ma veel laps olin, ostis mu ema maja, mis vajas remonti. Plaatimistööd olid planeeritud ja kuulutuste peale otsitud ka plaatija. Ühed tegelased ilmusid kohale karikatuurselt groteskse Eesti ehitustandemina. Mersus paks tüüp, esimene Nokia telefon käes, kamandas kõhetut lojust, kellel oli ainsa töövahendina kaasas kellu. Kõik. Kellu! Nojah siis. Võttis töö ette ja keeras asja kapitaalselt tuksi. Ema lõi need soss-sepad välja.
Tuli siis teine mees, kelle jaoks kõik oli "kukepea"! Ma mäletan veel väga hästi seda - kukepea! Ja rikkus ära teise poole plaatidest. Mõtles vist, et dušši vett oleks parem ära juhtida vannitoa uksest välja, mitte selleks ettenähtud äravoolu avasse. Kui ta üldse midagi mõtles... Ka sellel mehel jäi "töö" lõpetamata.
Lõpuks kääris ema käised üles ja plaatis ära nii tualeti, vannitoa koos äravooluga ja sealse puupliidi soojamüüri kui ka ahju. Kõik on tiptop juba 20+ aastat.
Niipalju siis minu esimestest kokkupuudetest spetsidega. Ja ega järgnevad aastad ei ole ehitusalaselt mitte midagi julgustavamat toonud. Saad ainult 20 korda rohkem maksta. Nimekad või nimetud firmad panevad püsti sõprade-sugulaste hirmkalli maja või korteri, mida siis remonditakse kuni garantiiaja lõpuni kui hästi läheb. Tavliselt tehakse pankrot pärast viimase korteri müüki ja ongi kogu moos. Omanikud vaatavad lihtsalt reaalajas, kuidas ehitus vajub või koost laguneb, hallitab või seinad lõõtsuvad tuult, olgugi, et kirjade järgi on jube hea ja B energiaklassi hookuspookus. Näib nagu lähtutaksegi prinsiibist, et "oskan naela seina lüüa küll, ju siis on mul ka ehitusele asja. Kukepea!".
Tahan ennast, kui mitte millekski muuks, siis vähemalt teooria baasil kurssi viia ehitusalaste teadmistega ja vaadata, kui palju realistlikult annab oma kätega ära teha ja kui palju usaldada teiste hoolde, et kas siis vastavalt otsuseid teha. Minu (ja mitte ainult minu) usaldus igasuguste spetside suhtes on küll kardinaalselt kõikuma löönud. Ma usun, et ma ei teinud oma teravate sõnadega mitte kellelegi ülekohtuselt liiga. Kui oled oskaja inimene, siis ilmselt nõustud minuga. Igasuguseid üritajaid on ehitusalale siginenud karja kaupa. Ja ehituskunstist, kõige paremas mõttes artisianlusest, on saanud pelgalt mingi kasseerimise vahend. Sest küsida ju võib peaaegu et mida iganes ja makstakse ka. Kas asi on ehitatud õigesti, praktiliselt, materjali kokkuhoidlikult jne? Tundub, et need küsimused aktualiseeruvad järjest vähem.
Sestap ka minu küsimus erialase kirjanduse kohta. Kust saaks vastavat teavet kontsentreeritult ja ilma (üle)liigsete lisanditeta.
Tänan vastamast ja viitamast. Uurin raamatukogus kindlasti järgi, mis teostega on tegemist. Tunduvad igati asjakohased. Aitäh!

[Urmas]

Minu (ja mitte ainult minu) usaldus igasuguste spetside suhtes on küll kardinaalselt kõikuma löönud.

Igati tore j tervitatav nähtus on ennast harida. Tubli!
Olles eelnevalt küllalt lugenud ja nüüd lugesin järgmist hala, et kui sitad töömehed on neile sattunud. Kurat, ma ei ole siiani saanud mitte ühtegi põhjendust, et kus peest te need sossseppadest ehitusmehed endale leiate. Minu arvates on see puhas tegemata kodutöö normaalse ehitusmehe leidmisel. Ise tuleb veidi nõudlikum olla ja mitte uskuda ainult töömehe juttu, et ta on Baltimaade parim plaatija.

[rs7]

...(Lugesin) hala, kui sitad töömehed on neile sattunud. Kurat, ma ei ole siiani saanud mitte ühtegi põhjendust, et kus peest te need sossseppadest ehitusmehed endale leiate. Minu arvates on see puhas tegemata kodutöö normaalse ehitusmehe leidmisel. Ise tuleb veidi nõudlikum olla ja mitte uskuda ainult töömehe juttu, et ta on Baltimaade parim plaatija.

Mis osas oli tegemist halaga? Nii ongi. Ja kust kurat nad tulevad, seda ma ei tea.
Kuna hetkel veel ei ole välja antud ehitusmeeste välimäärajat nagu linnu- ja loomariigis. Kes ajab Käo-Jaani, kes muidu tubli töömesilane ja kes on ehitushunt, -hai või mõni muu elukas. Paraku siis ei jäägi muud üle, kui ainult uskuda tubli töömehe juttu. Ja usku jääb mul viimastel aegadel ses osas järjest vähemaks. Isegi, kui vaadata "tehtud tööde" galeriid. Mis teha?
Nagu Sinagi kirjutad oma postituse signatuuris, et: "nõua kvaliteeti, aga ole valmis ka selle eest maksma".
Siit ma saan aru ju küll, et maksta saab, ja mitte vähe, aga kas kvaliteeti ka, see vajab veel väljaselgitamist.
Helistades nüüd järgnevale numbrile, siis ma olen suhteliselt kindel, et Sa ei kirjelda oma tööd sõnadega "käib kah, või "täitsa okei". Järgneb ikka Baltimaade kõige kõvema siseviimistleja armastusluule iseendale. See kuulub hinna sisse, ära põe!
Äkki sealt nad siis tulevadki. Äkki saime nüüd ka vastuse. Või mis?
Nii või naa... Igatahes peabki ennast asjadega kurssi viima ja seks puhuks sai see teema ka loodud.
Paku ka siis oma lektüür välja, kui on soov teema sisus osa võtta.

[Urmas]

Mis osas oli tegemist halaga? Nii ongi. Ja kust kurat nad tulevad, seda ma ei tea.
Kuna hetkel veel ei ole välja antud ehitusmeeste välimäärajat nagu linnu- ja loomariigis. Kes ajab Käo-Jaani, kes muidu tubli töömesilane ja kes on ehitushunt, -hai või mõni muu elukas. Paraku siis ei jäägi muud üle, kui ainult uskuda tubli töömehe juttu. Ja usku jääb mul viimastel aegadel ses osas järjest vähemaks. Isegi, kui vaadata "tehtud tööde" galeriid. Mis teha?
Nagu Sinagi kirjutad oma postituse signatuuris, et: "nõua kvaliteeti, aga ole valmis ka selle eest maksma".
Siit ma saan aru ju küll, et maksta saab, ja mitte vähe, aga kas kvaliteeti ka, see vajab veel väljaselgitamist.
Ja selleks peabki ennast asjadega kurssi viima ja seks puhuks sai see teema ka loodud.

Mina küll tean, kuidas mind üles leitakse ja makstakse.

[rs7]

Ok

[xxx111]

On küll tegemist tagantjärgi halaga...
Töömehe valikul tuleb ka teha eeltöö (nt uurida varaseimaid töid) ja kindlalt välistada odavaim pakkumine
Pakkumise lähteülesanne peab sisaldama kõiki töid mida tellitakse sh vastavate nõuetega mida tellija esitab
Ja veel - ettemaksu ei maksta...
Kui töö ei ole tehtud vastavalt eelpool esitatud nõuetele siis on lepingus selle kohta ka märge - tasu ei maksta
Tasu makstakse vaid lepingule vastava töö eest

[rs7]

Tuleb, tuleb... peab, peab.. ei tohi, ei tohi... Kõik on õige, aga...

Vaadake, me elame sellises maailmas, kus on väga süvenenud professionaalne spetsialiseerumise aste erinevates eluvaldkondades.
Ma kahtlen siiralt selles, et üks inimene võib olla spetsialist kõiges, millega ta elu jooksul kokku puutub. Nii ka teie, isegi, kui te ka ise seda arvate olevat.
Kui te olete poole oma elust viibinud ehitusplatsidel, suhtlete erinevate ekspertidega, areneb ka teie endi oskusteave vastavalt. See on ju loomulik progress. Nii on ka minul minu valitud erialal, milleks ei ole ehitamine, vaid hoopistükkis miski muu. Ja kui teil, kallid teemasse sissesõitjad, peaks olema vaja minu erialalt inimestega kokku puutuda ja ei tea, kust otsast alustada, siis võtate kellegagi ühendust ja proovite asja ära lahendada.
Kui, aga, juhtub nii, et soovitud tulemus ei vasta ootustele ja esitate pretensiooni, siis mina panen teile käe õlale ja küsin, et kallis mees, kuidas sa küll nii loll said olla ja miks sa, rumaluke, ei teinud korralikku eeltööd? Ära hala nüüd. Ilmselge ju, mida peab tegema. Oma viga. Ilmselge on see mulle, kes ma olen seda asja tuhandeid tunde õppinud ja kümmekond aastat sellel alal töötanud. Sinule, aga, on see must maa, ma olen selles peaaegu et täiesti kindel.
Igas kuramuse erialases foorumis on mingid tüübid, kes pidevalt võtavad ühe sõna kontekstist välja ja hakkavad siis selle ümber keerutama, ärplema ja kõvatama. Nii on alati. Ka minu erialal on foorumid, kuhu inimesed kirjutavad oma küsimustega, ja kui ma oskan neid aidata mõne sõnaga, siis ma teen seda ja kui ma ei oska, siis ma sõna ei võta. Veel vähem ei hakka teemaväliselt targutama ja ära panema, upitades sealjuures oma hända kenasti kõrgele.
Kui kellelgi on soov minu eriala kohta rohkem teada või omandada vähemalt algteadmised, siis ma oskan neid raamatukogus juhatada õigete teoste juurde, mis mind on aidanud. Minu erialale on suuremates raamatukogudes pühendatud terve lugemissaal, mitte ainult riiul. Ilmselgelt näen, et inimestel on baasteadmiste omandamisega väga suured raskused isegi, kui neil on tahe õppida. Siinkohal parastada ja osatada, et lollakas, haamrit hoitakse teist pidi käes, on äärmiselt väiklane.
PS. meenub üks seik ühest suvest ühel väikesel Eesti saarekesel.
Sõbralik seltskond on koos ja tehakse taluhoovis talguid. Oli ka teisi. Meenub, kuidas kaks väga kehva hambumusega jorssi istusid jalg üle põlve küürus, koni hambus, jagasid kahevahel suurt plastikpudelis Bocki ja irvitasid, et kuidas ühel mehel ikka üldse puuriida ladumine välja ei tule. Panid mehele osatava hüüdnime ja olid selle üle silmnähtavalt rahulolevad. Irvitasid ja sülitasid maha. Üks lirtsutas sülge hammaste vahelt, teine venitas rögast tatti suust välja ja vaatas seda, kuidas see maapinda tabas. Jäle. Aga mida need jorsikud ilmselt ei teadnudki, et tegemist on oma erialal ühe Eesti parima eksperdiga. Ja minu täielik respekt sellele inimesele tema pühendumise eest. Need jorsid nägid teisi inimesi ja elu läbi puuladuja prisma. Et inimese mõõde ongi selles, kuidas ta puuriita oskab või ei oska laduda ja tegid sellest oma silmaklappidega järelduse, et ju on tegemist täieliku käpardiga ja mõttetu mehega. Ära ole selline hambutu jorss. Ole inimene.

Aga mnjah.. Teema on reostatud, saime ühiste jõududega järjekordselt hakkama.


Kui kellelgi on veel kirjandust välja pakkuda, siis on see teretulnud.

[Urmas]

Igas kuramuse erialases foorumis on mingid tüübid, kes pidevalt võtavad ühe sõna kontekstist välja ja hakkavad siis selle ümber keerutama, ärplema ja kõvatama. Nii on alati.

Sul on vist mäluprobleemid? Võin sul mälu värskendada su enda postituse tsiteeringuga, mis peaks haakuma teemaga "Erialane kirjandus", aga kuidas, vaat seda ei oska kommenteerida.

Kui ma veel laps olin, ostis mu ema maja, mis vajas remonti. Plaatimistööd olid planeeritud ja kuulutuste peale otsitud ka plaatija. Ühed tegelased ilmusid kohale karikatuurselt groteskse Eesti ehitustandemina. Mersus paks tüüp, esimene Nokia telefon käes, kamandas kõhetut lojust, kellel oli ainsa töövahendina kaasas kellu. Kõik. Kellu! Nojah siis. Võttis töö ette ja keeras asja kapitaalselt tuksi. Ema lõi need soss-sepad välja.
Tuli siis teine mees, kelle jaoks kõik oli "kukepea"! Ma mäletan veel väga hästi seda - kukepea! Ja rikkus ära teise poole plaatidest. Mõtles vist, et dušši vett oleks parem ära juhtida vannitoa uksest välja, mitte selleks ettenähtud äravoolu avasse. Kui ta üldse midagi mõtles... Ka sellel mehel jäi "töö" lõpetamata.

Miks sa arvad, et sinu tehtud teema on ainult sinu jaoks ja teised ei tohi oma eriarvamust kirjutada?

Aga mida need jorsikud ilmselt ei teadnudki, et tegemist on oma erialal ühe Eesti parima eksperdiga.

Oma tööd peab tegema korralikult, kaasa arvatud puuriida ladumine. Kui on laotud üleperše ja riit kukub ümber, siis pole sellest mingit kasu, et ta on omal alal Eesti parim ekspert. Ilusti laotud puuriita on ilus vaadata. Sinu jaoks, rs7, võib olla asi kurb, aga nii see on. Mina ei lähe autotöökotta lukkseppa õpetama, kuidas ta peab mu autot remontima. Ja autot ei vii suvalisse nurgatagusesse töökotta.

[xxx111]

Kui ise ei jaga asja siis palkad spetsialisti kes kes jagab (kui tahad kvaliteetset tööd)
See spetsialist:
- Koostab lähteülesande kus kõik tingimused
- Tellib vajalikud uuringud
- Teostab järelevalvet
- Koostab vettpidava lepingu
JNE

Ja Sina maksad selle kõige eest...

Ja kui pole nõus raha kulutama siis kirjutad oma probleemidest foorumis...

[Olaf]

Kui kellelgi on veel kirjandust välja pakkuda, siis on see teretulnud.

Uuemast ehitusalasest kirjandusest on minu kogus

Ehitaja raamatukogust
1.Põrandad ja nende viimistlus 1999
2.Elamusisesed puidutööd 2001
3.Korstna ja küttekolde müürimine.Krohvitööd.Plaatimistööd. 2006

4.Remondi käsiraamat 2006
5.Ehitaja käsiraamat 2007

Ma usun, et nendes raamatutes kirjeldatud töövõtted ja vahendid on samad ja aktuaalsed ka tänasel ajal.

[SiretL]

Raamatusoovitus!
Värsket on müügile jõudnud „Ehitusõiguse käsiraamat“. See käsiraamat selgitab nii terviklikult ja loogiliselt lahti ehitamisega seotud era- ja avalikõiguslikke küsimusi, mis on muidu pillutatud paljudesse erinevatesse õigusaktidesse. Raamatu ülesehituse aluseks on ehitise enda elukaar: alustatakse ehitamise kavandamisest – kust ja kuidas infot leida; edasi käsitletakse planeeringute küsimusi ja kohalikelt omavalitsustelt lubade taotlemist; järgnevalt antakse soovitusi ehitusega seotud töövõtulepingute sõlmimiseks. Puudutatakse ka autoriõiguse, erinevat liiki järelevalve, ehitise seadustamise ja lammutamise küsimusi. Käsiraamatu lõpus on peatükk ehitusega seotud maksudest.
„Oleme käsiraamatu koostanud pigem mittejuristidele ning seetõttu vältisime teadlikult viiteid konkreetsetele sätetele,“ selgitas Angela Kase. „Selle asemel püüdsime rohkete praktiliste näidete najal pikemalt lahti seletada, mida ja miks on vaja teha.“
Siit saab osta (odavamalt): https://pood.aripaev.ee/ehitusoiguse-kasiraamat
Selle raamatu peaks iga ehitusnõunik läbi lugema, siis nad teaks ka, kuidas see menetlemine käima peab

[xxx111]

Raamatusoovitus!
Värsket on müügile jõudnud „Ehitusõiguse käsiraamat“. See käsiraamat selgitab nii terviklikult ja loogiliselt lahti ehitamisega seotud era- ja avalikõiguslikke küsimusi, mis on muidu pillutatud paljudesse erinevatesse õigusaktidesse. Raamatu ülesehituse aluseks on ehitise enda elukaar: alustatakse ehitamise kavandamisest – kust ja kuidas infot leida; edasi käsitletakse planeeringute küsimusi ja kohalikelt omavalitsustelt lubade taotlemist; järgnevalt antakse soovitusi ehitusega seotud töövõtulepingute sõlmimiseks. Puudutatakse ka autoriõiguse, erinevat liiki järelevalve, ehitise seadustamise ja lammutamise küsimusi. Käsiraamatu lõpus on peatükk ehitusega seotud maksudest.
„Oleme käsiraamatu koostanud pigem mittejuristidele ning seetõttu vältisime teadlikult viiteid konkreetsetele sätetele,“ selgitas Angela Kase. „Selle asemel püüdsime rohkete praktiliste näidete najal pikemalt lahti seletada, mida ja miks on vaja teha.“
Siit saab osta (odavamalt): https://pood.aripaev.ee/ehitusoiguse-kasiraamat
Selle raamatu peaks iga ehitusnõunik läbi lugema, siis nad teaks ka, kuidas see menetlemine käima peab

Kindlasti asjalik raamat
Kuid viide ehitusnõunikule tähendab vähemalt minu jaoks midagi muud...
Ja esimene asi millega ükskõik kel vaja projekti on tutvuda standardiga EVS-932 Hoone ehitusprojekt.
See standard on projekteerimises kõige alus ja ilma seda tundmata (nii tellija kui projekteerija kui ehitusnõunik jne) pole projekteerimisest mõtet üldse rääkida... (sest erinevatel pooltel on täiesti erinavad arusaamad)

[Äärenurk]

Ja esimene asi millega ükskõik kel vaja projekti on tutvuda standardiga EVS-932 Hoone ehitusprojekt.

Lihtsalt ehitusprojekt.
Selles standardis on ühtseks „Ehitusprojektiks“ kokku pandud varem eraldi standardites käsitletud: EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“ ja EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“.

[xxx111]

Ja esimene asi millega ükskõik kel vaja projekti on tutvuda standardiga EVS-932 Hoone ehitusprojekt.

Lihtsalt ehitusprojekt.
Selles standardis on ühtseks „Ehitusprojektiks“ kokku pandud varem eraldi standardites käsitletud: EVS 811:2012 „Hoone ehitusprojekt“ ja EVS 907:2010 „Rajatise ehitusprojekt“.

Õige märkus - minu viga... Kiiruga tehtud...