Valtsplekk katusekelp ja renoveerimine katusest eraldi

[loll küsija]

Tere!
Paar juhmi küsimust võhiku poolt. Üldine olukord on selline et nn Tallinna tüüpi maja vajab valtsplekk katuse vahetust, kuid kuna raha ei ole terve katuse vahetuseks ja kaasnevateks töödeks (ca 70-100k), siis kas on mõtet osalise raha olemasolul vahetada valtsplekk ainult 4 kelba (kelpe, kelbi - ei oska isegi käänata/pöörata) osas või koguda raha edasi ja teha kogu valtsplekkosa korraga (min 3a ootamist).
Ehk et kui kunagi hiljem tehtaks katus (praeguse pööningu kohalt), siis kas III korruse korterite välisseinas olevat kelpade osas eelnev valtspleki vahetus on mõttetu (näiteks et kui sarikaid tuleb plommida seina ühenduse kohast, siis tuleb sealt kelpade pealt valtsplekk uuesti lahti kiskuda või et ikkagi vajavad plekksepad tükiks ajaks tellingut või Dino tõstukit katuseeääre tegemiseks)
Mis seal kelpade all on - täislaudis, roovitus? Kui tõenäoline on selle täielik väljavahetamise vajadus? Kas on seal kelpade all ruumi ja mõtet villa-tuuletõkke paigalduseks (seestpoolt ei ole korterid soojustatud)?
Ehk kõige üldsõnalisemalt: kas kelpade valtspleki vahetus on käsitletav eraldi tööna pööningu katuse vahetuse suhtes ja on see mõttekas eraldi teha või mitte? Paremini lihtsalt ei oska küsida.

[tabarabarap]

Pildilt ei ole muidugi kõike näha aga võib juhtuda , et puhastada ja üle värvida. Soojustust mahub ilmselt seina paksuselt, kui katust tehakse tasuks ära teha.

Muud juhud võtke laen ja tehke korda vahet pole kas kogud raha sukasäärde või panka.

[loll küsija]

Tänan vastuse eest. Küsimus ongi selles, et kas kelpadele uue valtspleki panek on eraldi töö suhtes katuse vahetuega või ei? Et kui kunagi hiljem läheb katuse vahetuseks, kas kelbad tuleb uuesti lahti kiskuda, kui on vaja nt sarikaid plommida või ülemist palgivööd vahetada? Või kui praegu kelbad korda teha, siis on osa tööst tehtud ja uuesti üle ei ole vaja teha?
Värvimine ei päästa enam midagi. Katus on originaal aastast 1934, vene ajal ei hooldanud/värvinud seda keegi, valtsid logisevad ja seal mürsukildude jms augud, mis praegu lihtsalt katusemastiksiga täidetud.
Laenu võimalus on läbi arvutatud ja variandid, mis intressiga oleks võimalik saada ei tundu apetiitsed. Tavalist KÜ laenu kahjuks pangad teatavatel põhjustel ei anna ja 10+% intress ajab nutma, kui vaadata intressikulu 5a või 10a peale.

[elektron]

Mis seisus ülejäänud katus on, kas läbi ei jookse? Kelbalt jookseb vesi ja lumi nii kiirelt maha, et sealt vihmaveel läbijooks on väike. Mina teeks ikka kõik korraga ja uuriks niikaua laenuvõimalusi, seda enam kui majas on KÜ. Meil tehti majal katus laenuga ära ja anti laenu küll. Intress oli alla 5%.

[Urmas]

Pildilt ei ole muidugi kõike näha aga võib juhtuda , et puhastada ja üle värvida.

Võib õnneks minna, kuid mulle tundub, et puhastamine ja värvimine osutub pigem mõtetuks kulutuseks, selmet kohe korraliku katuse vastu vahetada. Tsingitud võis see katuseplekk ju kunagi olla, aga pildi järgi ei ole sellest tsingikihist vist enam midagi järgi.

Muud juhud võtke laen ja tehke korda vahet pole kas kogud raha sukasäärde või panka.

Minu poolthääl sellele mõttele. Ka meie kortermaja tegi katuse korda swedi laenu najal. Kui hakkate unistama Kredexi käendusest, siis võite arvestada, et töövõtja hinnad tõusevad automaatselt ikka väga palju ja odavam tuleb tavaline pangalaen. Proovige teha kaks hanget- ühes mainige, et Kredexi käendusega ja teises, et omafinantseeringuga.

Ehk kõige üldsõnalisemalt: kas kelpade valtspleki vahetus on käsitletav eraldi tööna pööningu katuse vahetuse suhtes ja on see mõttekas eraldi teha või mitte?

Minu arvates tuleks tervik(kogu katus) teha ühe tööna. Kuna sa ei tea kogu katusekonstruktsioonide seisukorda, siis hiljem lõhkuda juba tehtud tööd ja selle parandamine, on jälle raha raiskamine. Tasuta ei hakka lahti lõhkuma ja parandama mitte ükski kasumist huvitatud töövõtja. Omakasupüüdmatutest samariitlastest oli juttu raamatus Piibel, aga tänapäeva töövõtjad kohe kindlasti ei lähtu Piiblis kirjeldatud samariitlaste põhimõtetest. Ise kaasa arvatud.

[loll küsija]

Fookus hakkab teemal ära kaduma. Täiemahuline töö korraga ja laen oleks loomulikult parim lahendus, kuid KÜ laenu osas, uskuge, olen kõik Eesti krediidiasutused läbi küsinud, kust mõistliku intressiga laenu saaks - ei anta! Kredex peaks ka turutõrke tõttu andma, kuid nemad ka ei anna. Seega võiks laenu võtmise soovituse ära lõpetada. Minu küsimus ongi suunatud eelkõige plekkseppadele, kes on analoogilistel objektidel töötanud. Kas kelpade eraldi kordategemine on mõttetu, sest kui sarikaotsi tuleb hiljem plommima hakata, siis tuleb ka kelbad uuesti lahti kiskuda? Loomulikult läheb lõhkumine ja uuesti tegemine hiljem kallimaks, me keegi ei ole eile sündinud, kuid kas see on ka antud juhul vajalik, sellele üritangi vastust saada. Kui asja tundev proff ütleb, et ei ole mõtet torkida eraldi hiljem uuesti tegemise vajaduse tõttu, siis on kõik ok. Kogume raha ja laseme mastiksiga auke täita vahepeal . Lihtsalt ma ei tea seda sarika-palgi ühendust ja renoveerimise tehnilist poolt, pööningult ei näe.

[Urmas]

Fookus hakkab teemal ära kaduma. Täiemahuline töö korraga ja laen oleks loomulikult parim lahendus, kuid KÜ laenu osas, uskuge, olen kõik Eesti krediidiasutused läbi küsinud, kust mõistliku intressiga laenu saaks - ei anta!

Ei hakka fookus ära kaduma kuhugi ja tulevikus võivad saada mõned samas olukorras olevad KÜ-d kasulikke teadmisi kui räägid ära, et miks mitte ükski krediidiasutus ei anna teie KÜ-le laenu. Just konkreetne põhjus! Näiteks meie kortermajal ei olnud mingeid probleemi pangaga ja meie KÜ raamatupidaja on ka elukutselt raamatupidaja ja mittekoosseisuline minu dirktor. Äkki küsisite valesti? Ehk seletad lahti mõiste "mõistliku intressiga laen"?

Kogume raha ja laseme mastiksiga auke täita vahepeal .

Jälle mõtetu raha raiskamine.

[loll küsija]

Vaevalt, et antud pealkirja alt keegi kunagi oskab KÜ laenu tingimusi otsida, aga ok . Swedi kodulehel on näiteks konkreetselt kirjas, et antakse laenu KÜ-dele, milles on vähemalt 6 korteriomandit. See, mida kirjas ei ole, on, et vaikimisi eeldatakse, et kõik korteriomandid kuuluvad erinevatele isikutele. Sama probleem ka teistes pankades - liiga vähe erinevaid omanikke. Ja mõistlik intress on praegustes turutingimustes KÜ-dele renoveerimislaenule ca 3% aastas. Kas nüüd võib selle laenu teemal targutamise ära lõpetada? Kes laenukalkulaatoriga mängida oskab, võib lahkesti ise vaadata, kuidas mõjutab intress tagasimakstavat summat.

Ja raha raiskamises süüdistamine on jälle midagi, millest ma aru ei saa...kus ma olen öelnud, et inimesed koguvad raha arvele või sukasäärde, mitte ei ole kogumise ajal tulutoovalt investeeritud ehk tootlus ületab paarsada eurot, mis kord aastas läheb katusele? Omaette teema on muidugi ehitamise kallinemine ajas vs intress, aga palun, ärme selle üle filosofeerima hakka. Mul on ehitustehniline küsimus, mitte finantside juhtimise küsimus. Viimasega saan ise ilma kõrvalise abita täiesti normaalselt hakkama.

[tabarabarap]

Etapiti saab aga läheb ilmselt kuni poole kallimaks , kui ise ei oska olukorda hinnata läheb veel kallimaks. Iga järgmine ehitaja kirub teisi maapõhja.

Aga muidugi saab ka etapiti, kelbad lahti ja tuld.

Kalkulaatorite asemel tuleks suhelda pankadega otse, vaev, aga mis teha.

[Urmas]

Etapiti saab aga läheb ilmselt kuni poole kallimaks , kui ise ei oska olukorda hinnata läheb veel kallimaks. Iga järgmine ehitaja kirub teisi maapõhja.

Kasutaja tabarabarap, mõtetu üritus. Kas sa kasutaja loll küsija vastust minu kommentaarile ei lugenudki? Neil ju remondiraha investeeritud ja kasumit tiksub.