Ehitusmaterjali toomine Leedust

[Kameeleon]

Kas kellelgi on kogemust ehitusmaterjali toomisega Leedust ?
Milline on hinnavahe ja millised on soodsamad poed kellega tasuks ühendust võtta.
Plaan tuua korraga rekkatäis peno, villa ja OSB-d

[Urmas]

Plaan tuua korraga rekkatäis peno, villa ja OSB-d

Miks peaksid foorumlased sinu eest ära tegema kodutöö? Jabur ei tundu enda "äriidee"? Hästi, ma võin kodutöö sinu eest ära teha, netist välja nuhkida(olen seda korra teinud) Leedus asuvad ehituspoed, võtta sealt kontaktandmed ja kirjutada või helistada neile. Aga ma tahan selle töö eest saada raha! Ma tean, et Läti Depo hindadega nii aastakese tagasi, õigustas ära isegi kerghaagisega järele minnes teatud kaubagruppide ostmine.

[aero]

Läti Depo hindadega nii aastakese tagasi, õigustas ära isegi kerghaagisega järele minnes teatud kaubagruppide ostmine.

See arvutus oli koos Ikla piirikaubanduse vedelikega või ilma?

[Urmas]

See arvutus oli koos Ikla piirikaubanduse vedelikega või ilma?

30m2 spoonparketti, 30m2 OSB-d, vannitoa seina- ja põrandaplaadid, elektrijura, seinaraamiga vetsupott, vannitoa mööbel jnejne ... Tšekk oli ca 60cm pikk.
Summasid ja kui palju täpselt, sellest ei soovi avalikult kirjutada. Tagasiteel loomulikult hüppasin piirikauplustest läbi ja eks ka sealt tuli väike kopkas kokkuhoidu.
Mis puudutab teema algataja muret, siis paar suve tagasi käisin koos direktoriga oma autoga lihtsalt Šveitsis(väike põhjus oli kah) ja enne seda nuhkisin netist välja teepeale jäävad Leedus ja Poolas asuvad suuremad ehituspoed. Sihtkohta sõites käisime poodidest läbi ja pildistasin hindasid, õhtuti sai vaikselt võrreldud, et millisest poest tagasiteel läbi minna ja asi ära osta. Ühe asjaga lendasime orki, sest ei tulnud meelde, et Poolas on palju kiriklikke pühasid, mil poed kinni ja sattusime just sellisele päevale. Järgmine kord Poola sõites tuleb ka need välja uurida. Leedus vist sama jama, kah suhteliselt usklik riik.

[Urmas]

Letihinna ja projektimüügi pakkumise erinevus ei tulnud pähe? Kobedamad firmad saavad projektimüügis kuni -50 %, keskeltläbi -25% ja mitu kuud tasuta krediiti pealekauba.

Läbitud etapp. Võtsime kätte ja ühel laupäeva hommikul startisime huvireisile kõigepealt Valmiera ja sealt Riia Deposse hinnavaatlust tegema. Tühja autoga transpordikulu selle ringi peale ca 30€. Sai ka meie ehituspoodidest uuritud ja pakkumisi küsitud. Meie poodide projektipakkumised olid kallimad kui lätlaste letihinnad. Kui sai mainitud, et müüakse veelgi soodsamalt, siis saadeti mind sinna ostma. Oi kuidas oleks tahtnud küsida, et miks te sellist ostujuhti palgal hoiate, kes ei suuda normaalsemaid sisseostuhindasid tehasest või misiganes kesklaost välja kaubelda. Ja läksimegi sinna ostma, kuhu projektimüügi omad meid saatsid! Lätlaste hinnadest sain omakorda 20+% alla. Kogukupatuse pealt tuli ca 400+€ rahalist võitu ja seda peale transpordikulude(2x Lätis käimist) mahaarvamist. Nagu midagi oleks. Kolm suve tagasi oli vaja uut Stropuva katelt. Meie hinnad jäid sinna 1300-1400€ kanti + transport. Lätlaste üks müüja pakkus 900 või 1000€ + transpot(70€). Telefon kätte sai lätlasele helistatud, katel broneeritud ja kokku lepitud järele tulemise aeg. Aeg saabus, siis GPS-i aadress sisse ja tuld. Oma autoga + järelhaagis järgi minnes jäi transpordikulu 50€ kanti ja lisaks oli jälle põhjus hüpata läbi teepeale jäävast Depost. Kui juba Läti Deposse sattusime, siis direktor on sealt alati ostnud kaasa linnutoitu, tunduvalt odavam kui meie kohalikes lemmikloomapoodides olevad hinnad. No ja loomulikult tagasiteel "kohustuslik" piirikaupluste külastus.
Nii lihtne see ongi ja kodutöö on selle asja nimetus, mida paljud loodavad, et keegi teeb selle ära nende eest ilma rahata.

[remo22]

Eks kõik on ju suhteline. Oma aeg jne ka maksab midagi. Tutvused jne. Aga see ostujuhi palgal hoidmise asi ei päde, kuna üldjuhul seal käed nii kinni seotud olek nendel positsioonidel oma ettevõtte juhtkonna poliitika jne osas, lisatasud, preemiad asjad, mida sina ja teised ei näe.

[Urmas]

Oma aeg jne ka maksab midagi.

Kuulge, unustage ära, et puhkepäeval maksab oma aeg. Ma ei teeni PUHKEPÄEVAL mitte ühtegi senti kui ma tööle ei lähe ja mitte ükski erakond ei ole vist nõus tasustama minu puhkepäeval diivanil vedelemist ainult selle eest, et ma Läti Deposse ei sõidaks.

Aga see ostujuhi palgal hoidmise asi ei päde, kuna üldjuhul seal käed nii kinni seotud olek nendel positsioonidel oma ettevõtte juhtkonna poliitika jne osas, lisatasud, preemiad asjad, mida sina ja teised ei näe.

Ah, ära jama. Miks peavad ostjad kerjust mängides ennast alandama ja iga kord projektimüüki jooksma?
Tegelikult tehakse ostjatest idioodid, mängides õnnistegijaid. kahjuks kuulun ka mina nende idiootide hulka.
Sattusin Bauhofis vaatama mingit asja(ei mäleta, mis see oli), millel sildil hinnaks 46€ ja kliendikaardiga 19€. Mis sa arvad, kes jääb lolliks kui keegi läheb mingi kampaania käigus "kogu kaup 30% alla", ostab selle mingi asja ja saab sellelt 30% alla? Hinnaks tuleb ca 30€. Kui ostjal ei ole veel kliendikaarti kah ega taipa seda kassajärjekorras suvalise käest küsida, siis on ta saanud 11€ mööda pükse. Mis on kogu selle lollitamise mõte? Mina näiteks võimalusel väldin Bauhofi.

[xxx111]

Kuulge, unustage ära, et puhkepäeval maksab oma aeg.

Oleneb isiku tööst / töökorraldusest
Isiklikult minu aeg maksab - ja seda olenemata päevast ja kellaajast
Sest siin viidatud "Lätis käimise aja" võiksin vabalt kulutada ka oma erialase töö tegemisele ja selle eest ka vastavalt tasustatud saada
Ainuke, mis jääb teha on võrdlus kokkuhoid "Läitis käimise eest" vs tasu oma erialase töö eest samal ajal
Täpselt sama võrdlusmoment tekib nt mingi töö tellimise kulud vs sama töö peale ise aja raiskamine vs samal ajal oma erialase töö eest tasu saamine

[tabarabarap]

Ei teki sellist võrdlusmomenti, keegi ei suuda 24/7 teha tööd, enamusel tekib isetehtust kapital.

[xxx111]

Ei teki sellist võrdlusmomenti, keegi ei suuda 24/7 teha tööd, enamusel tekib isetehtust kapital.

Ma ei räägi ju puhkuse asemel töötamisest
Ma räägin ühe töö asendamisest teisega ning nende hindamisest / võrdlusest majanduslikust aspektist
Kui enda maja ehitamine / materjalide hange iseseisvalt jms on hobi, meeldiv vaheldus ning ajaviide siis ka võrdlus ei päde

So ma võrdlen majanduslikust aspektist olukorda nt: katusetööde tellimine professionaalselt töövõtjalt ja talle teenuse eest maksmine vs selle töö ise tegemine ja selleks kuluv aeg (arvestades, et see pole erialane töö) vs sel samal ajal oma erialase töö tegemine ning selle tasustamine

[Urmas]

Ma ei räägi ju puhkuse asemel töötamisest

Äkki lepiks kokku ja edaspidi mõtlema-räägime-kirjutame mõiste "oma vabast ajast" all ikkagi puhkuse ajast ehk ajast, mil ei tegeleta tööga, millega kaasneb igakuine regulaarne sissetulek? Ei ütle ju keegi oma ülemusele, et kuule, mul on tasuvam tööpäeval Läti Depos ära käia kui sinu juures rügada.

[xxx111]

Ma ei räägi ju puhkuse asemel töötamisest

Äkki lepiks kokku ja edaspidi mõtlema-räägime-kirjutame mõiste "oma vabast ajast" all ikkagi puhkuse ajast ehk ajast, mil ei tegeleta tööga, millega kaasneb igakuine regulaarne sissetulek? Ei ütle ju keegi oma ülemusele, et kuule, mul on tasuvam tööpäeval Läti Depos ära käia kui sinu juures rügada.

Oota - kas enda huvides mitte erialase töö tegemine on puhkus (nt kokal majaehitus)?

Räägime ikka asjast:

So ma võrdlen majanduslikust aspektist olukorda nt: katusetööde tellimine professionaalselt töövõtjalt ja talle teenuse eest maksmine vs selle töö ise tegemine ja selleks kuluv aeg (arvestades, et see pole erialane töö) vs sel samal ajal oma erialase töö tegemine ning selle tasustamine

Mina ei tea mida Sa ütled või jätad ütlemata ülemusele
Minul tekib konkreetne võrdlus: nt "Läti Depo" vs sama aeg erialane töö ja tasu selle eest

Ma ei saa aru millest problemaatika üldse
Ilmselgelt on mul variante mida võrrelda - konkreetsed numbrid "sisse / välja"
Ja valin selle mis majanduslikult kasulikum

[Urmas]

Ja valin selle mis majanduslikult kasulikum

Meil on vist erinevad tööd? Sina saad oma tööd teha oma kodukontorist suvalisel ajal, aga mina öösiti-laupäev-pühapäev-riiklikud pühad tellijate juurde koju oma siseviimistlustöid tegema ei lähe/ei saa minna ja üldjuhul objektidel, kus tellijad elavad remondi ajal sees, siis üritan kella 17-ks oma tööd lõpetada. Seega, minu mainitud aegadel on mul tasustamata oma vaba aeg ja kasulikum Läti Deposse põigata.

[xxx111]

Just seepärast oligi mainitud, et oleneb tööst...

[tabarabarap]

So ma võrdlen majanduslikust aspektist olukorda nt: katusetööde tellimine professionaalselt töövõtjalt ja talle teenuse eest maksmine vs selle töö ise tegemine ja selleks kuluv aeg (arvestades, et see pole erialane töö) vs sel samal ajal oma erialase töö tegemine ning selle tasustamine

Arvutus lihtne, ettevõtjale nagu mina, kui pakutav hind on kõrgem kui tunnihinne palgafondis ei ole tellida kasumlik ja tuleb ise nühkida.

Olukord turul on selline kus n betoonpaneelid eramajale on odavam tellida Lätist ja tulevad koos kraanaga paika tõstma ja ikka on odavam kui Eestist paneelid + kraana või paneelid Lätist + kraana Eestist. Vaeva läheb muidugi rohkem, aga kui toodad odavamalt oledki juba võitnud.

Hankimine on valdkond nagu iga teine, ega kaupmehelgi materjalid lattu võluväel ilmu ikka ostab odavamalt ja müüb kallimalt.

Samas sinu jaoks ei ole ju ka oma kodu kapital/investeering oled keskmisest inimesest liiga kaugel.

[xxx111]

Inimene nagu iga teine...
Ka mina soovin endale vōimalikult kasulikult
Erinevus ehk selles, et arvutusi teen küll hoolega
Ning tōepoolest enda elamist investeeringuks ei pea
Investeeringuks pean ainult rahapaigutust mis toob reaalse positiivse rahavoo
Nt vōib selleks olla korter mis toob piisava üüritulu

[Küülaline]

oled keskmisest inimesest liiga kaugel

Kesse keskmine inimene on?
Mina olen insener-pensionär, kõike tööd mida pakutakse, ehk jõuaks, aga ei viitsi lihtsalt teha. Muidugi on ka pakkumisi millest ei saa keelduda.

[tabarabarap]

Selle teema kontekstis mõtlen keskmist, keskmise sissetulekuga.

Oma kinnisvara on ühiskonnas esimene vaesuse ületamise vahend. Kellel seda kapitali ei ole on väga raske vaesust või kekspärasust ületada ka mitme põlvkonna eesmärgina. Kui sa kodu inesteeringuna ei käsitle, siis ilmselt liiga rasvane juba.

[xxx111]

Kui sa kodu inesteeringuna ei käsitle...

No sel juhul defineeri investeering...
Minu tähenduses on investeering see mis toob "raha sisse"
Kui oma kodu Sulle "raha sisse" toob siis käsitleme investeeringuna
Mina oma kodu puhul näen ainult ja eranditult väljaminekuid - sisse mulle oma kodu mitte midagi ei too
Mugavusest, rahulolust, sentimentaalsest ja subjektiivsest väärtusest jms pole mõtet rääkima hakata - see on emotsioon
Emotsioonidega pole investeeringul / investeerimisel midagi pistmist - pigem kõige segavam aspekt üldse

[Küülaline]

Kui sa kodu inesteeringuna ei käsitle

Mõni on uue televiisori ostmist ka investeeringuks nimetanud.

[Prill]

kodu investeeringuna on jah selline väga-väga tinglik teema. Eesti kontekstis tuleb sisse veel erisus, kus kodu eristatakse kinnisvarast lausa riiklikul-seadusandja tasemel (nn kodualuse maa maksuvabastus jm), mis mujal ilmas on tundmatu teema. Kui mujal inimene ei jaksa enam häärberit üleval pidada, kaasa arvatud tasuda kinnisvaramaksu, ollakse sunnitud kinnisvarast loobuma, on Eestis poliitiliselt seadustatud riiklike soodustustega ülejõu käiva kinnisvara edasi pidamine. Poliitikud tõid näitena Nõmme eramu, kus üksi jäänud pensionär ei jõuaks maamaksu maksta ning riik ei tohiks teda maksudega oma "kodust" välja küüditada ehk sundida inimest kodu müüma ja soetama jõukohasem elamine.
Mujal ilmas on samad probleemid, kus aristokraatide jäänukid ei jõua losse üleval pidada aga seal maksumaksja neile erisusi ei tee ning tihti müüaksegi mitmeid, isegi kümneid põlvkondi olnud "kodud" maha või pannakse lossid teenima, renditakse välja pulmadeks, hotellideks jne.
Mujal ilmas on kodu palju likviidsem vara, tihti vahetatakse kodu lihtsalt töökoha järgi, kui uus töökoht 500km teises kohas, kolitakse võimalusel kodu lähemale. Eestis on see samuti olude sunnil toimunud nn linnastumisega, kus suuremate linnade elanikkond jõudsalt kasvab ja ääremaad jäävad tühjemaks. Mida sa seal kuskil kolkas konutad, kui tööd pole, koolid-postkontorid-poed-jm järest kaovad, lisaks ääremaa kinnisvarahinnad käivad kiires tempos alla, kohati ei tasu isegi remonte teha, sest remont võib osutuda kallimaks, kui kogu kupatuse müügiväärtus.
Seega kodu, kui investeering oleneb ainult asukohast, kui see kodu asub mõnes kasvavas linnas või looduskaunis kohas, mere-jõe ääres, ka saarte kinnisvara on ok, võib tinglikult kodu käsitleda investeeringuna, kus tulevane müügihind tõenäoliselt ületab soetushinda ning müügi korral teenitakse täiendavat tulu. Mõnes mõttes see isegi ei erine aktsiatest, kus mitte kõik aktsiad ei teeni omanikule regulaarset dividenditulu, vaid teenitakse aktsia hinna kasvult tulevikus.
Samamoodi mõned entusiastid koguvad vanaautosid, veine jm nö pensionifondina, kus kümnenditega piiratud esemete hind ajas tõuseb ning tulevikus suure tõenäosusega õnnestub kogutu müüa kõrgema hinnaga ehk teenida tulu.
Lisaks raha hoiustamine kinnisvaras, veinides, vanasõidukites vs rahas väldib inflatsioonilisust, kus raha hoiustamisel sööb raha väärtus inflatsioon, muudes varades väärtust hoides saab seda vältida. Raha suur eelis on likviidsus, aga pikemate plaanide puhul see eelis ei ole oluline.

Nii, et kodu käsitlemine investeeringuna küsitav teema ja oleneb suhestumisest. Näiteks kas keegi oleks nõus kodust, kui investeeringust hoidma kinni, kui tuleks iga päev tööle sõita 200km ja lapsi samuti kooli sama kaugele ainult põhjusel, et kodu on "investeering", või enamik inimesi tervemõistuslikult loobub investeeringust müüb investeeringu maha ja kolib tööle-koolidele lähemale.

[xxx111]

võib tinglikult kodu käsitleda investeeringuna, kus tulevane müügihind tõenäoliselt ületab soetushinda ning müügi korral teenitakse täiendavat tulu. Mõnes mõttes see isegi ei erine aktsiatest, kus mitte kõik aktsiad ei teeni omanikule regulaarset dividenditulu, vaid teenitakse aktsia hinna kasvult tulevikus.

Minu hinnangul on kodu ja aktsiad ikka totaalselt erinevad asjad.
Ka ei ole kuidagi tuluna käsitletav kodu hinna kallinemine.
Sest samavõrra on kallinenud ka uus kodu mida vaja.
Hoopis teine on jutt kui investeeringuna soetatav kinnisavara ongi soetatud eesmärgil, et saada kasu ostu / müügihinna vahest ning vahepealsel ajal üüritulust.
Kodul investeeringuna väärtus puudub.
Kodul on teised väärtused.

[Prill]

Olen nõus ja ei ole ka, see kodu, kui investeeringu ümber jauramine on tõepoolest suht ainult peas kinni, inimene võib seda investeeringuna käsitleda ning kodu realiseerimisel teenida tulu, võib oma peas seda investeeringuna mitte käsitleda ja ikka teenida müügil tulu
Eestis see kodu=investeering teema on vist massidesse läinud meie veidrast kinnisvaraturu olukorrast, kus enamik inimesi elab enda kinnisvaral, muus ilmas see nii ei olevat vaid eriti linnades elavad inimesed üüripindadel.
Miks see nii on, ei oska öelda, võimalik, et iseseisvuse taastamise järgselt läbi erastamiste-tagastamiste said paljud inimesed kodu omanikeks, samas, kui mujal ilmas kinnisvaraarendajad arendasid kümnendeid rendipindu ja inimesed harjunud elama ja kodu pidama rendipindadel.
Investeeringu jutt võis tuleneda ka Eesti realiteedist, kus rahaliselt kasulikum on võtta eluasemelaen eesmärgiga pikkade aastatega saada oma kodu omanikuks vs üürida, maksta sama laenu läbi arendaja ning lisaks renti kinnisvaraomanikule ning nende pikkade aastate lõpuks oled maksnud kinni kinnisvaraomaniku pangalaenu/kinnisvara, teeninud talle renditulu ja elad ikka "võõras" kodus.
Üürikorterite turg vist Eestis samuti viimase kümnendiga arenenud, kus kinnisvaraarendajad teadlikult ehitavad osa portfellist üürimaju, samuti on levinud skeem, kus valminud korter antakse esmalt üürile, kui kinnisvaraturg-konjuktuur tõuseb (nt terve elurajoon, haljastus, poed jm valmis), korteri eest kõrgemat hinda küsida, saab üürilepingu lõpetada ja korteri realiseerida.

Tõenäoliselt enamik inimesi kodu soetamisel ei soeta seda investeeringuna vaid kodu soetamisel on eespool muud kriteeriumid, nagu sobiva hinna ja korrasolekuga ealmise leidmine kuni tulevase kodu lähedus töökohale-koolidele-lasteaedadele. Mõni tahab kodu eraldatud kohta, naabritest mürast eemale, teisele on ainuke õige kodukoht vanalinn linna tõelise melu keskel, kus tunda end õige linnakodanikuna ja suvalised servad linna administratiivpiires ei kvalifitseeru iialgi linnana.

Paraku tean ka inimesi, kes kodu soetamisel peavad investeeringuvaadet oluliseks, piltlikult pingutati kodu soetamisel ninast veri välja, et uus kodu ehitada prežtiisesse linnaossa, kus vabu krunte sisuliselt ei ole - seda kõike argumendiga, et sinna ehitatud uus maja maksab sisuliselt kohe kümneid tuhandeid rohkem, kui suvalisele põllule sama rahaga ehitatud maja. Tõsi, see inimene oli ise kinnisvara taustaga, maakler-kinnisvaraarendaja ja tema pilk kodu = kinnisvara.

[xxx111]

Mis valemiga käib kodu müügil tulu saamine?
Kas siin on tulu = müügihind - ostuhind? Ja seda käsitletakse tuluna?
Jättes üleüldse arvestamata, et see on jabur ja ebatäpne (investeeringute mõistes) siis kas pärast kodu müümist ja nö tulu saamist on inimene kodutu?
Või ikkagi lähtume eeldusest, et on vaja uut kodu? Ja ka uue kodu hind on tõusnud...
So põhimõtteliselt saab algse kodu asemele enam-vähem samaväärse kodu ning palju on hind vahepeal tõusnud (olgu kasvõi 100x) ei oma mingit tähtsust...
Aga ega keegi ei keela mida iganes nimetada investeeringuks
Mul lihtsalt on investeeringule oma ootused ja kohe kindlasti minu kodu neid ootusi ei täida

[RaJy]

Eks natuke sõltub soetamis ja müügihinna vahest. Ega siis kohe kodutuks pea jääma kodu müügil - ostad uue (ja minu kogemus ütleb, et parema) Ise olen elukohta ostnud ja müünud ja siiani kasumlikult - viimane müük oli kui 7 aastat koduks olnud korteri müüsin 7x kallimalt kui ostsin ja asemele ostsin maja mille hind on viimase 13 aastaga kümnekordistunud.