Külmavalve kaabel.

[Urmas]

Eellugu on selline, et seoses vanadusega saabumisega tuleb/tuli ka laiskus. Mitte mul, vaid mu direktoril. Direktori tungival nõudmisel paigaldame ÕV soojuspumba. Kuna teen ettevalmistused välisosa paigalduseks ise, siis tekkisid mõningad mõtted, et kuidas suuremate külmadega vältida jääkamakate teket just välisosa alla. Kanalisatsiooni peale ma ei mõtle, aga mõtlesin välisosa aluse sulatusele. Pakuti välja idee paigaldada alusesse 100W küttekaabel, kuid selle varindi puhul jäi mulle mõistatuseks, et kuidas seda reguleerida. Termaostaat? Manuaalselt? Manuaalselt ka ei sobi kui juba laiskuseks läks. Pakuti veel välja "külmavalve kaabli" idee. See idee hakkas mulle meeldima, aga tekkisid küsimused. Kui see kaabel sobiks, siis, kas kaabel tuleks valada aluse betooni sisse võimalikult ülemisse kihti või võiks kaablit paigaldada ka näiteks peale välisosa paigaldust, aluse peale organiseeritud kanavõrgu külge(näiteks nipukatega)?
Ca 5-8 aastat tagasi oli vaja kütmata kortereid läbivate veetorudele soojendust ja kohalikust elektripoest mulle neid müüdi. Komplektis oli kaabel(vist mingi 5m) ja ühenduste isoleerimiseks mahukahanevad. Ühenduskaabli ostsin eraldi. Vaat nüüd ma ei mäleta, et kas need külmavalvekaablid sobisid ka välistingimustesse? Kui jah, siis kas võiksin neid kasutada? Kumba eelkirjeldatud varianti eelistada? Või on muid variante?
Kui midagi jäi mu jutust arusaamatuks, siis küsimused on oodatud.

Tänud arvamuste eest ette!

[ping]

Mis sellest välisosa alusest ikka elektriga sulatada, las loodus ise toimetab?
Pane välisosa vähemalt 1,5m kõrgusele ja maapinnale killustikukiht.
Talvel viska mõned labidatäied lund killupeale, et see oleks koguaeg lumega kaetud.
Hoone seina ääres ei külmu maapind nii ruttu ja lumi hoiab killustikku soojemana.
Kui veetilk kukkub, siis sulab lumme sellele kohta väike auk ja läbi killu jookseb vesi maasse.
Kui tulebki mõni nädal külmemat ilma, siis mahub selle kõrguse peale hulga jääd ja küll see sulaga ärasulab.

[trebla]

Minul on üks õ/õ soojuspump juba 13 aastat, jääd selle alt olen lõhkunud maksimaalselt kahel talvel.
Teise korruse soojuspumbal on vanust vast 6-7 aastat aga sellel pole vaja olnud seda kordagi teha.
Kasutamisintensiivsus muidugi pole neil pumpadel väga suur, aga ka sul ei tule nad ju põhikütteks?

Soojuspumba teemas vahendas keegi soomlase leiutist - too pani välisosa alla seguvanni ja kogus sulatusvee sinna. Kui vann täis sai, siis lohistas selle minema ja kallas jääklotsi välja. Oli juures ka pilt, kuidas aiatee äärde oli tekitatud nendest klotsidest lumelatenate rida... küünlad põlesid sees. Minule jääb aga praegu segaseks, kuskohalt ta neid klotse nii palju sai.. kas käis ka naabritelt toomas? Või oli tegemist suure mõisamajaga kus kümneid pumpi? Või toimus see kõik kuskil kaugel põhjas?
Meie talvedega sulaks need klotsid enne kätte ära kui et nii palju kokku saaks...

Klotsi kergemaks vannist kätte saamiseks oli vanni pandud vist veel lisaks ka tükk kilet....

[Urmas]

Kasutamisintensiivsus muidugi pole neil pumpadel väga suur, aga ka sul ei tule nad ju põhikütteks?

Kuidas ei tule põhikütteks? Ikka tuleb. Muide, ma esimeses postituses märkisin ka ära, et õhk-vesi soojuspump, mis läheb põrandakütte toitmiseks. Praegune katel jääks suurte külmade puhul lisakütte allikaks.
No kui veel paar sinu ja ping sarnase sisuga asjalikku kommentaari tuleb, siis loobun samuti küttekaabli paigalduse mõttest.
Ulli-Greta rääkis kah midagi kliimasoojenemisest ja võib-olla tõesti on külmavalve kaabel mõtetu. Samas on mu tööriistakastis täiesti olemas akuga Makita perforaator, millele annab laiema meisli otsa panna.
Postituse täiendus. Minu viga, trebla ja vabandust. Ei olnud ma esimeses postituses maininud, et see pump saab olema põhiküte, hakkab kütma korteri olemasolevat ja hetkel katla pealt toimivat põrandakütet.

[coachman]

Ka mul on 10+ kasutamisaasta jooksul tekkinud täpselt 1 kord vajadus jää raiumiseks. Õ-õ pump põhikütteks ning asub vähem kui meetri kõrgusel ning maja loodepoolsel (külmal) küljel. Ja all on betoonplaat. Ehk siis kõik jää tekkimist soodustavad tegurid on olemas Ju siis on tõesti kliima soojenemine abiks. Nii et +1 eelkõnelejatele.

[ping]

ÕSP välisosale saab välisõhus olev niiskus kondenseeruda siis kui niiskus ka reaalselt õhus on.
Õhu niiskus sõltub oluliselt ka avatud veekogude (meri) lähedusest.
Kui väljas on +2C ja õhuniiskus suurem, siis mahakukkunud vesi ei külmu.
Kui väljas on temp alla -5C siis on õhu reaalne niiskus palju väiksem ja ei tekki ka nii palju kondensaati.

Tuisule avatud kohas võib olla kasulik tuulepoolsele küljele külgvarje panna, et tuisuga lumekoorikut seadme radiaatori kattevõrele ei tekkiks (vähendab ka sulavee kogust).

[Urmas]

Tuisule avatud kohas võib olla kasulik tuulepoolsele küljele külgvarje panna, et tuisuga lumekoorikut seadme radiaatori kattevõrele ei tekkiks (vähendab ka sulavee kogust).

Minu 20+ aastase ilmavaatluse(maja välisvaatlus ja toa poolt aknast välja vaadates) tulemusena olen täheldanud ja jõudnud järeldusele, et meie maja asub lääne-ida suunaliselt(maja pikisuunas) ja meie korteri nelja toa aknad on lõuna suunas va köögi aknad, aga tuulte valdavate suunade osas olen märkmed jätnud tegemata. Ei osanud seda nüanssi arvestada.
Nüüd tõsiselt. Pumba välisosa tuleb samuti meie akende alla ehk täiega lõuna suunas. Majast ca 30-40m kaugusel kasvab kuusehekk ja see kergelt vist varjab talvist päikest. Tuppa päike paistab, aga kas välisosale hakkab paistma, ei oska öelda. Eks talvel vaatleme. Ehk olen järgmine kevad praegusest hetkest targem.

[trebla]

Sorry Urmas. Mäletan sind varasematest teemadest ikka veendunud katlapooldajana ning ei kujutanud ette, et võiksid pumba põhikütteks valida. Tempora mutantur, nos et mutamur in illis,

On põhjamaade pumbad, kus vee ärajooksmise peale on juba konstrueerides mõeldud.
Mul on 10 aastat juba üks IVT/Buderus, millest ka sulatusvesi jookseb toru mööda keldri kaudu maasse.
Täna nimetavad nad ennast Bosch-iks

Selliseid on veel teisigi vist. Siis pole ka seda klassikalist kanajalgadel kasti õues.
Mul on ka väike Daikin, mille eelis olla põhjaplaadi puudumine, et seda ei peaks soojendama, aga selle kanajalad olid tänavu talvel üksjagu jääs. Ohtlikult kõrgeks see jäähunnik seekord ei kasvanud.

Omal ajal müügiinimesena töötades tõdesime, et parimad kunded on need kes soovivad häid ja odavaid lahendusi. Nemad käisid ikka mitu korda.. alguses ostsid odava ja pärast hea asja...

Kui asjad veel arenevad ja elekter puhtamuidu kättesaadavaks muutub, siis jõuan ehk isegi ringiga oma esialgse lahenduse juurde tagasi -- puhas otseelektriline põrandaküte.
Esialgu küll mõlgutan mõtteid kuidas sinna peale võimalikult valutult vesipõrandakütet valada...kaableid endid aga mitte lõhkuda. On vähemalt reservvariant praegugi soojuspumpade tõrke korral ja ehk muutub ka teenimisallikaks, kui elektrihind rämedalt negatiivseks peaks muutuma


Samas miski väikese võimsusega isereguleeruva kaablijupi aretamist sinna kanajalgade alla olen isegi mõelnud..

Kas ei tekitaks see olukorda kus jääpüramiidi asemele tekib pigem lehter ja maasse imbuv sulatusvesi aitaks ise seda lehtrit avatuna hoida?

[Urmas]

Mäletan sind varasematest teemadest ikka veendunud katlapooldajana ning ei kujutanud ette, et võiksid pumba põhikütteks valida. Tempora mutantur, nos et mutamur in illis,

Jah, trebla, tõesti ajad muutuvad ja lisaks me kõik jääme vanaks. No ühte ma tean, kes elab igavesti. Selleks isikuks on Lenin, kes paljude südametes ikka veel elab millegipärast. Üldiselt võtame seda kui ettevalmistusi vanaduspõlveks ja põhjusest kirjutasin teema esimeses lauses. Ausalt öeldes, siis ega isegi sellest laiskuse patust puutumata ei ole ja lisaks olen sõltuvuses direktori tahtmistes. Päris vaimne vägivald õnneks see veel ei ole.

Kupatuseks saab olema õhk-vesi soojuspump ES NPT9-V7-S. https://www.coolhouse.ee/bootstr/NPET9-V7.html

Samas miski väikese võimsusega isereguleeruva kaablijupi aretamist sinna kanajalgade alla olen isegi mõelnud.

Arvan, et kui tekibki vajadus kaablijupi järele, siis seda saab vist teha ka ilma betooni valamiseta.

[ping]

... Kupatuseks saab olema õhk-vesi soojuspump ES NPT9-V7-S. https://www.coolhouse.ee/bootstr/NPET9-V7.html

Sellel pole näidatud min välisõhu töötemperatuuri?
Oled kindel, et kui ühel hommikuks on õues -13C, et siis töölemineku asemel ei pea hakkama katelt kütma kuna päevaks lubab ilmateade jahenemist?

See talv oli minul 10.veebruari hommikul -25C ja 18.veebruari hommikul - 28C aga ÕSP jätkas tööd (loe - ei surnud ära).

Ise vaatan iga ÕSP puhul, et tootja oleks selgelt avalikult deklareerinud töötamise sobivust meie kliimasse ja min. töötemperatuuriks vähemalt -25C.
Kui see number on peidetud kuskile ridade vahele (või küsi pakkumist ja küll sulle siis midagi pähemäärime), siis on asi juba kahtlane.

[Coolhouse]

ES NPT9-V7-S minimaalne välisõhu töötemperatuur on -25 C.
Tuleb siis veebilehele lisada kui selline vajadus on.

( selgelt ja avalikult deklareeritud ... Mis asi see selline on?? )

[ping]

ES NPT9-V7-S minimaalne välisõhu töötemperatuur on -25 C.
Tuleb siis veebilehele lisada kui selline vajadus on.

( selgelt ja avalikult deklareeritud ... Mis asi see selline on?? )

Vastavalt Võlaõigusseadusele (vajadusel) kirjalikku taasesitamist võimaldav, lepingualuse objekti (ÕSP) oluline iseloomustav tehniline näitaja ja ostu/müügilepingu lahutamatu osa.

Et kui ostetud seade juhtub hiljem puudulikult töötama, ei saaks müüja öelda, et: "Ostja on keerulise elektroonilise seadme õue külmakätte pannud ja seepärast puudub seadmel garantii."

(Nagu kingapoes öeldakse, et: "Kuna olete kingad jalga pannud, siis garantii enam ei kehti.")

[Urmas]

Nonii, sai helistatud ja küsitud arvamusi mõnede oma "manageride"(endised minu teenuste tellijad) käest reaalseid kogemusi pumba välisosa kohta ja jõudsin arusaamisele, et küttekaabel välisosa betoonalusel on mõtetu, isegi kanalisatsiooni olemasolul. Tuleb välja, et kõige efektiivsem on kasutaja trebla kirjeldatud kellegi soomlase poolt variant ehk ca 30-40-50l ehituspoodides müüdav segukast välisosa alla ja kui täis saab, siis eemale vedada, jalaga tutakas anda ja tühi kast uuesti välisosa alla. Ei pidavatki eriti suur vaev olema.

[Urmas]

Eks talvel vaatleme. Ehk olen järgmine kevad praegusest hetkest targem.

Ehki kalendri järgi alles sügis ja talv hakkab nädala pärast, siis olen tegelikult juba natuke targem. Ei pannud esialgu midagi alla. Alguses polnud vigagi, ilus 1-2cm liuväli plaadil, aga nende vahepealsete kümadega viskas paraja kuhila. Selle sula ilma ajaga, mis hetkeks olnud ja tuleb, ei oleks see jääkuhil jõudnud ära sulada. Kuna hetkel sula ilmad, siis laiem meisel akuperforaatorile otsa, minutit 10-15 põristamist ja alusplaat jälle puhas. Parajate mõõtudega neljakandilise seguvanni, mis mahuks aparaadi alla, leidmine oli ka paras peavalu ja lõpuks sain Rapla Magaziinist. Lisaks tegin ise ühe apsaka. Tegin välisosale seina külge kinnitatava varikatuse, sest maja räästas jäi täpselt välisosa kohale ja ei tahtnud, et lumi või jääpurikad kukkudes aparaati vigastaks. Apsakas seisnes selles, et esiosa jäi liiga vähe üle aparaadi ja maja katuselt tilkuv vesi kukkus küll ilusti varikatusele, aga varikatuselt tilkus aparaadi esiosa võrele ja see kippus jäätuma. Oli garaažis lihtsalt sellise suurusega vineeritükk üle. Käisin maal ja tõin sealt suurema OSB tüki. Õhtul võõpan paar korda hüdroisolatsiooniga üle ja homme panen paika.

[Kalvis]

Sugulasel, kel soojuspump pani mingi laieneva plastikust küna (vist loomapuuri põhi) SP alla ja kord päevas korra lohistab eemale, keerab tagurpidi, jää kukub välja ja siis tagasi
Urmas - see liuväli sulab siiski varem või hiljem ära, eelmine aasta liuväli oli maikuuks sulanud