Ehitusfoorum

Pane võimalikult jäme. Nii jäme kui raatsid.

Sõltub palju ka kaugusest alajaamani ja sellest, kui jäme on too liin.

Ja aste jämedam alumiinium on samade elektriliste näitajatega, kuid odavam kui vask.

Ma ise raatsisin sarnasele panna 35- se alumiiniumi.
Pikk liin tekitab sellegipoolest probleeme..

kütja2 kirjutas: ↑26 Sept 2022, 16:15 Siin keskmiselt targemad koos, küsiks tuleviku plaanide mõttes, et mis jämedusega kaabel inverteri ja maja kilbi vahele tuleks panna? Inverter tuleb 15kW. kas 4G10 vask on liiga vähe või ajab asja ära? vahemaa 35m

Minu arvates on 10mm2 vask täiesti piisav.

15kW inverteri maksimaalne vool on ~22 A.

10 mm2 vaskkaabel kannatab süvispaigaldusega 40+ A, mis teeb 9.2 kW faasi kohta ehk kolme faasi peale kokku ligi 28 kW. Kui Sa oled mikrotootja, siis tõenäoliselt sa üle 15 kW võimsuse oma pargiga ei saagi minna.

Vaatan Draka kataloogist, 10 mm2 vasksoone takistus on 1.83 Ohm/km, mis teeb 35 meetrise lõigu takistuseks 0.06 Ohm soone kohta. Mõju on umbes sajandik (1%) võrreldes ahela kogutakistusega 40 A koormusvoolu korral. 20 A korral veel poole väiksem ehk 0.5%. Sisuliselt võid selle arvestamata jätta.

PS. Trebla, täiesti isiklik arvamus, aga mina oma paigaldistesse alumiiniumi ei soovi. Jah, hoiad mõne sendi kokku, aga tulemuseks on (samade elektriliste parameetrite korral) oluliselt jämedam kaabel, mida on tülikam paigaldada.
Peale selle on alati üks jama sellega, milliste kaitsme- või lülitiklemmide alla tohib alumiiniumi otse keerata ja kus on vaheklotse vaja.

Panin oma liitumiskilpi multimeetri ja näen, et pika liini tõttu pinged kõiguvad kuidas jumal juhatab. Mullu suve lõpul piisas vahel juba 6 kW võimsusest, et inverter ülepinge peale välja lööks, tänavu on asi parem - alla 12 kW enamasti väljalööke ei esinenud. Aga 15 kW peal olid faasipinged pidevalt 249 - 251 V.
ja piisab vaid kui enesel keegi kraanist vett laseb, pump käivitub ja teises faasis hüppab pinge hopsti üle 252 voldi ning muundur tegeleb järgmised 10 minutit uuesti nullist üles kerimisega....
Või hakkab pesumasin vett soojendama...
250 V juures on ka pool protsenti üle 1 V. Just see viimane õlekõrs...

trebla kirjutas: ↑26 Sept 2022, 19:23 Panin oma liitumiskilpi multimeetri ja näen, et pika liini tõttu pinged kõiguvad kuidas jumal juhatab.
[...]
250 V juures on ka pool protsenti üle 1 V. Just see viimane õlekõrs...

Äkki siis peaks tegelema tegeliku probleemiga ehk pikk liin alajaamast sinuni. Ehk selle viimase protsendi peal mängimisega võib probleemi lahendada, aga jama võib ka suvalisel hetkel tagasi tulla.

Tundub suht nõme lahendus sellel "ülepingekaitsmel", kas mõni inverter nii osav suudab olla, et kui pinge üle 250V näiteks läheb siis lihtsalt ei lase rohkem võrku vaid suhtkoht täpselt nii palju kui selle pinge saavutamiseni võrku nn mahub, et kui pinge ei võimalda(läheb liialt kõrgeks), siis kasvõi kõigest 100W, olgugi, et paneelidest 15kW oleks võimalik võtta?

Kiiruga vaadates on 10 mm² vask 9,3 €/m, minu 35mm² al 5,7 €/m. Selle vase raha eest saaks peaaegu 70 mm² alumiiniumkaabli. See liin on pisut üle kilomeetri pikk ja alles mõni aasta tagasi see vahetati paljasjuhtmest õhukaabliks.

new1 kirjutas: ↑26 Sept 2022, 20:34 Tundub suht nõme lahendus sellel "ülepingekaitsmel", kas mõni inverter nii osav suudab olla, et kui pinge üle 250V näiteks läheb siis lihtsalt ei lase rohkem võrku vaid suhtkoht täpselt nii palju kui selle pinge saavutamiseni võrku nn mahub, et kui pinge ei võimalda(läheb liialt kõrgeks), siis kasvõi kõigest 100W, olgugi, et paneelidest 15kW oleks võimalik võtta?

Seda nimetatakse väljundvõimsuse piiramiseks. Sellepärast ei antagi igaühele nii palju tootmisvõimsust kui ta küsib, vaid ainult nii palju, kui võrk ilma enesele täiendavat tööd tekitamist rehkendada oskab. Edasi juba tellija raha eest.

Kusjuures esmalt küsisin 20 kW tootjaliitumist ja võrk oli lahkelt nõus mulle 18 000 eest 400 m lähemale uue alajaama tegema.
Tagantjärele tark olles pidanuks hoopis oma raha eest uue 250 (või lausa 1000 kVA) alajaama koos keskpinge liinijupiga lausa oma õue peale laskma tuua ... ei peaks enam töölkäimisega ennast vaevama.

Teises kohas (3x võimsam) palusin juba liitumise tegemisel Elektrilevi projekteerijal kaabli number suuremaks ehk 120 mm² alu panna ja seal pinged üle 244 V kunagi ei lähe. Kaugus alajaamast on muidugi vaid 200 m.

Suvel nädalavahetusel kohal viibides harrastasin vahel varianti sauna põrandakütted päveal täiega sisse panna.
Parem las kaob kahest faasist paarsada W pidevalt kui et 15 kW iga 10 minuti tagant välja plõksib.. Kusjuures aitas üksjagu... ja sauna põrand polnud kah enam nii jahe..

Mõni elektroonik võiks kokku joota skeemi, kus türistorid hakkaksid pisut avanema 249-250V peal ja 252 V peal oleks täiesti lahti... ? Paneks need kahele põrandaküttele ette... tegelikult need liig kõrged pinged on ikkagi tekitatud naabrite või enese tarbimistest teistes faasides - neutraalpunkt nihkub paigast ära. Kolmas faas on pidevalt teistest madalama pingega..

new1 kirjutas: ↑26 Sept 2022, 20:34 Tundub suht nõme lahendus sellel "ülepingekaitsmel", kas mõni inverter nii osav suudab olla, et kui pinge üle 250V näiteks läheb siis lihtsalt ei lase rohkem võrku vaid suhtkoht täpselt nii palju kui selle pinge saavutamiseni võrku nn mahub, et kui pinge ei võimalda(läheb liialt kõrgeks), siis kasvõi kõigest 100W, olgugi, et paneelidest 15kW oleks võimalik võtta?

Väljund pinge tõusul hakkabki inverter sujuvalt piirama aga "erinevate faaside siinuse joonkiiruse suhte muutumisel", 3 faasi nullpunkti nihke korral lülitub hetkega välja.
(Umbes nii oli sellise tõrke veakoodi seletus täpsemalt sõnastatud ühes juhendis, mis tavaliselt kuvatakse kui "võrgu probleem".)
Selline probleem esinebki ainult 3 faasilistel inverteritel, samas kui oleks 3x 1F inverter siis kui neist üks lõpetab töö ülepinge tõttu, siis kaks ülejäänut toimivad edasi.

trebla kirjutas: ↑26 Sept 2022, 20:35 ... Mõni elektroonik võiks kokku joota skeemi, kus türistorid hakkaksid pisut avanema 249-250V peal ja 252 V peal oleks täiesti lahti... ? Paneks need kahele põrandaküttele ette... tegelikult need liig kõrged pinged on ikkagi tekitatud naabrite või enese tarbimistest teistes faasides - neutraalpunkt nihkub paigast ära. Kolmas faas on pidevalt teistest madalama pingega..

Tööstusautomaatika äridest saab vast soetada sobiva valmis seadistatava pingekontrolli relee?
Siin on hulga kontrollreleesid: https://www.sakt.ee/et/1207-kontrollreleed
Mõistlik oleks vast 1F releesid kasutada.

Minu päikesepaneelid andsid septembris 10% eeldatavast aastatoodangust.
Kui teaks, kui palju päikeseelektrit septembris üldse võrku toodeti, siis saaks teada võrkutootva PV koguvõimuse Eestis....?

https://pv-magazine-usa.com/2022/09/27/ ... ls-last-2/
Ülevaade 'lagunemise' /vananemise põhjustest..

Paar aastat tagasi oli artikkel PID lagunemise vastastest meetmetest, pakuti eraldi lisaseadmeid.
Praegu reklaamitakse osasid paneele ja muundureid PID probleemivabana, kuid kas klient oskab sellele tähelepanu pöörata..?

2022 oktoobris õnnestus võrku müüa 395kWh ja võrgust oli vaja osta 290kWh.
Rahanumbrid selguvad siis kui saabub arve.

Võrku 2x 500 ja ise ostmine samuti 2x 500 ( plussmiinus 10)

Novembri praktiliselt kogu senine toodang on tulnud eile ja üleeile.
Selline see meie sügis-talv on, paratamatus.

trebla kirjutas: ↑26 Sept 2022, 20:35 Mõni elektroonik võiks kokku joota skeemi, kus türistorid hakkaksid pisut avanema 249-250V peal ja 252 V peal oleks täiesti lahti... ? Paneks need kahele põrandaküttele ette... tegelikult need liig kõrged pinged on ikkagi tekitatud naabrite või enese tarbimistest teistes faasides - neutraalpunkt nihkub paigast ära. Kolmas faas on pidevalt teistest madalama pingega..

Seda ei saa teha. Türistor avanebki järsult ja kogu lugu.
Tegelikult kasutatakse seal IGBT transistore - ka need avanevad/sulgevad vaid järsult. Tavalise transistoriga saaks aga transi enda kaod oleksid nii suured - pool energiast läheks transistorile.... Unusta ära.
võimsust saab algoritmiga piirata kenasti aga kui inverteril seda osa tarkvaras sees pole siis ... osta parem inverter.
Õige märkus - ärge koonerdage liitumispunkti kaabli jämeduse pealt. Maksab valusalt kätte.

Saaks küll tegelikult suhteliselt lihtsalt sellise asja lahendada. Küttekehale jadamisi läheks vahele dioodisild ja seal nn alaldatud poolel oleks siis kas üks väljakas või transs, mis PWM-i täituvusega vastavalt sujuvalt suunaks üleliigse energia küttesse. Juhtahelat ka muidugi vaja vastavat lisaks. Harmoonikute paanikud võivad veel lisaks LC filtri ka ette toppida, kui kardavad, et midagi püksi võib muidu tulla.

Tegin väikse arvutuse ja sain üllatava tulemuse:
Kui aastast aastasse on pinnuks silmis olnud see, et müüd võrku odavalt ja hiljem ostad asemele palju kallimalt (paljud kohe loobuvad päikesejaama ehitamisest just sel põhjusel), siis see aasta on kujunenud veidral kombel vastupidiseks.
Kõige päikesepaistelisematel kuudel (ehk kui võrku on läinud kõige rohkem voolu, mis kujundabki aasta lõikes enamuse ettemaksust) sai müüdud keskmiselt hinnaga 24s. See on isegi kallim kui nüüd universaaliga asemele osta.
Meeldiv üllatus üldiselt.

Arvan, et 2022 aasta jääb ajalukku rekordaastana. Elektriline tootlus 1,16 kWh/Wp kohta.
Oleks paneele lumest puhastanud ka, oleks veidi rohkemgi saanud...

Rahaliselt:
2020 septembris paneelide alla pandud euro teenis sama aasta viimase kvartaliga tagasi 1 sendi;
2021 aasta jooksul 15 senti;
2022 aasta jooksul 42 senti.

Näis, kaua viimase 42 sendiga aega läheb...

Sa arvutad lihttasuvust? Milleks?

Imelik kirjutas: ↑01 Veebr 2023, 16:10 Sa arvutad lihttasuvust? Milleks?

Ei arvuta ekstra... lihtsalt need numbrid jäid silma kui aastatoodangu kokku lõin..

Häid uudiseid, mikrotootjatele kuni 15kW!
Oma tarbest ülejääva elektri müügil tulumaksu enam tasuda ei tule
15.02.2023 | 15:44
https://www.emta.ee/uudised/oma-tarbest ... da-ei-tule

Riio12 kirjutas: ↑20 Veebr 2023, 22:02 Häid uudiseid, mikrotootjatele kuni 15kW!
Oma tarbest ülejääva elektri müügil tulumaksu enam tasuda ei tule
15.02.2023 | 15:44
https://www.emta.ee/uudised/oma-tarbest ... da-ei-tule

Oleks võinud sellest rääkida septembris, siis ma poleks ostnud ülearuse elektri utiliseerimiseks elektriautot.

Ardi kirjutas: ↑22 Veebr 2023, 19:09 Oleks võinud sellest rääkida septembris, siis ma poleks ostnud ülearuse elektri utiliseerimiseks elektriautot.

Ardi, kas sa tead ütlemisi, et tark ei torma või aeg annab arutust? Muide see MTA teade tuli tõesti alles nüüd, viimasel minutil, sest vist ca nädal-kaks enne seda MTA teadet lugesin artiklit, kus mainiti, et MTA ei ole veel seisukohta võtnud. Enne MTA vist väitis, et ka EE ettemaksu arvel olev summa kuulub maksustamisele.

Üks asi on elektriautot laadida, aga selleks, et saaks laadida, on vaja aku ka enne tühjaks sõita... see võtab samuti omajagu aega.. suveöödel enam magamiseks aega ei jää

Optimaalse paneelipaigutuse ja mõistliku energiakulutuse juures ületab juba Märtsi alul võrkumüüdu omatarbe kordades.
Juba Veebruaris olid "nullipäevad".

Juba veebruar oli teist aastat järjest rahaliselt "nullkuu"... seda tänu kõrgele elektrihinnale ja ka tänu riigiabile..
Järgmiseks tuleb leida lahendusi, et saavutada "nullkuu" olukord ka novembris... ja seda ilma riigiabita..
Kui elektrienergia keskmine hind jääb 10 sendi juurde ja samas toimuvad päeva lõikes siiski suured kõikumised, peaks veebruaris siiski olema võimalik elektrit kallimalt müüa, kui osta. Ehk siis piisaks kuu lõikes ka tarbimisest 1,5 korda suuremast tootmisest ?
Maksta energia eest ainult kahel kuul kaheteistkümnest hakkaks juba looma.... kaks kuud suure klaasuksega küdeva ahju ees istuda oleks meeldiv meelelahutus, mitte kohustus..