Eramu ventilatsiooni sissevõtu toru maa alt läbi

[AgarDiletant]

Seoses eramu ehitamise planeerimisega tekkis küsimus kas keegi on ventilatsiooni sissetõmbe toru viinud maa seest (lõpliku väljavõtte saab siis endale sobilikus kohas krundil välja tuua maa seest).
Füüsika peaks igati toetav olema, kui on välja külm ilm, siis ca 4 kraadine maapind soojendab väljast sisseimetava negatiivsete kraadidega õhu ülesse ja soojustagastuse vendi sissetõmbe õhutemperatuur on selelvõrra soojem. Samuti kui välistemperatuur üle 22 kraadi kerkib saab maa sees olevat sissetõmbe toru kasutada eeljahutina (plaan ka jahutusradikad ventsilatsioonitorusse panna et selle kaudu majja sisenevat õhku veelgi jahutada).

Kas keegi on kunagi selliselt ventilatsiooni lahendanud?

Miks see ei ole hea mõte?

Kui pikk peaks toru maa-alune osa olema, et jahutus/soojendus efekti saavutada?
Kas ventilatsiooniseade suudab piisavalt rõhkude erinevust tekitada, et 10+ meetrisest (kanali)torust õhk läbi tõmmata?

Lisaks oli veel mõte, et paneks klapi sissevõtu torule, et kui välistemp vahemikus 4-22 kraadi siis võtab ilma maa seest läbikäimata õhku otse peale ja kui seal vähemikust välja liigub siis kas vastavalt soojendus või jahutus eesmärgil käib pikema teekonna maa seest läbi. Kas tehniliselt väga keerukas lahendada?

Igasugused mõtted on teretulnud.

[hot5]

Kevadel, kui maapind on jahtunud 0ni ja temperatuur + poolele jõuab, siis tekib torusse kondensaat ja tuppa hakatakse vedama niisket keldriõhku. Parem idee oleks hoopis väljapuhe suunata õhksoojuspumbale. Saaks vähemalt mingi % ventileerimiskuludelt säästa.

[Metsakraav]

https://www.uponor.ee/-/media/country-s ... 7_veeb.pdf

[toomas]

Tere.

Privaatselt saan vastata. Avalikult mitte.

Toomas.

[Äärenurk]

Suvel tekib jaheda keldri efekt, see tähendab, et toru pinnale tekib kondensaat. Kasvama võivad hakata hallitus, mikroobid jt. Põhjanaabrite juures läbi käidud teema. Ise vaataks muid lahendusi.

[timmuat]

Rajasin suvilat tuunides ahjule ja ventilatsioonile mõeldes torud maa sisse, ca. 20m , 1,8m sügavusel. Sauna kütan läbi antud kanali , talvel kas -20 ga tuleb ahjule +4 c õhk peale.
Kuid see hallituse teema hell koht ja ennem kui vent.- i ühendan vaja täpsemalt selgusele saada.
Toomas võiks mulle ka ps. infot jagada.
Kui googeldada siis leiab eramaja ehitaja kes pani u. 60 m maa alla, rajas A energia maja, mõistlik talt uurida ( Eestis )

[Küülaline]

talvel kas -20 ga tuleb ahjule +4 c õhk peale

Kas see annab sauna küttes mingi arvestatava efekti? Hoiab 3 halgu kokku?

[rokikas]

Seoses eramu ehitamise planeerimisega tekkis küsimus kas keegi on ventilatsiooni sissetõmbe toru viinud maa seest (lõpliku väljavõtte saab siis endale sobilikus kohas krundil välja tuua maa seest). .....

Igasugused mõtted on teretulnud.

Üks vana arutlus. viewtopic.php?p=137174#p137174
Millega maja kütta plaanid?

[AgarDiletant]

Tänan esmase tagasiside eest - esmane postitus ehitusfoorumis ja juba palju targemaks saanud!

Täitsa nõus, et enne otsuse tegemist oleks vaja mingit numbrid ja mõtekus asjale külge saada ja sellepärast siia nõu küsima tulingi ning olen saanud mitu head viided ja sai ka rokikas 10 aastat tagasi tõstatud arutlus sisuliselt otsast-lõpuni läbiloetud.

Maja sisepinda ca 150 m2 ja plaan kütta õhk-vesi soojuspumbaga (pole piisavalt krundi pindala, et maapumpa panna, Nõmme kuiv liiv pinnaseks).
Peamiselt tulenes mõte soovist suvist jahutuse teemat "targalt" lahendada. Mõte on kas panna õhk-vesi soojuspump jahutama ventilatsiooni õhku või siis hoopis maas olevat jahedust/soojust ära kasutada vastavalt kuumal suvel/külmal talvel.

Mulle hakkas isegi see väikese maakontuuri kaevamise mõte meeldima, teeks süsteemi kus tsirkulatsiooni pump lükkab ennast siis sisse kui venti sissevõtu temp langeb näiteks alla 0 kraadi või siis välistemp tõuseb üle 22 kraadi ja siis vastavalt eelsoojendab / -jahutab ventilatsiooni soojusvahetisse sissevõetavat temperatuuri kalorifeeriga.
Siis kaob "keldri õhu" mure jms teemad ning pääseb väiksema krundi lahtikaevamisega. Iseasi kui pikalt peaks toru panema, et mõistlikult sissevõetava õhu temperatuuri miinukraadidega tõsta ja palaval suvel jahutada. Minu talupoja mõistus ütleb et jahutusvõime peaks süsteemil oluliselt parem olema, sest maaseest peaks ca 4-6 kraadist vett tulema mis >22 kraadist õhku peaks päris edukalt maha jahutama. Iseasi kui palju see 4 kraadine pealevoolutempiga kalorifeeri suudab -5 kraadist õhku soojendada, aga omajagu temperatuuri deltat peaks ikkagi kangema pakasega saavutama.
Arvestades, et eesti kliima enamasti 0 ja 22 kraadi vahel, siis süsteem töötab healjuhul suvel paar nädalat järjest (kui Eestist just Lõuna-Prantsusmaad ei saa) ning talvel ka max 1-2 kuud, ei tohiks maa läbikülmumine, liigselt üles soojenemine ka probleem olla.

On kedagi kes sellist lahendust teinud endale / ehitanud kliendile?
Oleks hea ligikaudne hinnasilt süsteemile ka külge panna, aga arvestades et see võimaldaks jahutussüsteemi investeeringu ära jätta, siis väga lootusetu numbrite osas vb ei olegi.

[rokikas]

Näiteks sellise "kasti" saab mõnda süsteemi vahele panna https://www.vallox.com/files/771/Manual ... 200526.pdf
Tegelikult peab loomulikult asju süsteemselt lahendama mitte "lipplapipeal".
Maja planeerides tuleks kohe ka võimalikule jahutusvajadusele tähelepanu pöörata. Kui on vaja siis saab lagedesse jahutustorustiku näiteks paigutada.
Jahutus on tiba trikkidega asi ja seda peaks projekteerima tegelane kes ka teab mida teeb et pärast kondensikahjustustega või ebameeldivate külmade õhuvooludega võitlema ei peaks.
Välise kollektori võib ka maja alla "matta". Jahutuseks peaks üldjuhul toimima. Kütmiseks ...... peaks ka saama aga eks spetsialisti täpsem arvutus näitab.

[timmuat]

talvel kas -20 ga tuleb ahjule +4 c õhk peale

Kas see annab sauna küttes mingi arvestatava efekti? Hoiab 3 halgu kokku?

Kui nüüd 10kg puu põletamisel kulub ca .100m3 sooja toa õhku siis minu puhul on see minimaalne. Antud toru otsas istub nii pliita kui ka ahi.
Kui ütled mitu kW kulub ühe m3 õhu soojendamisek nt. 0- c-st 20 c-le siis saame ju välja arvutada mitu halgu ma säästan. ( 1kg. puu kütteväärtus ca 3kW ) Edu!

[Urmas]

Rajasin suvilat tuunides ahjule ja ventilatsioonile mõeldes torud maa sisse, ca. 20m , 1,8m sügavusel. Sauna kütan läbi antud kanali , talvel kas -20 ga tuleb ahjule +4 c õhk peale.

Jääks väga kahtlevale seisukohale, et -20* õhk pärast 20m läbimist on +4*. Isegi samakaaparaadi 3m pikkune ja ca 80* auru sisaldav spiraal ei suuda sundvoolava veega jahutusnõus tõsta vee temperatuuri 1* võrra. Mis oli sellise investeeringu maksumus minu jaoks kaheldava kasuteguriga toru paigaldamiseks? Mõtlen toru+paigaldus?

[timmuat]

Rajasin suvilat tuunides ahjule ja ventilatsioonile mõeldes torud maa sisse, ca. 20m , 1,8m sügavusel. Sauna kütan läbi antud kanali , talvel kas -20 ga tuleb ahjule +4 c õhk peale.

Jääks väga kahtlevale seisukohale, et -20* õhk pärast 20m läbimist on +4*. Isegi samakaaparaadi 3m pikkune ja ca 80* auru sisaldav spiraal ei suuda sundvoolava veega jahutusnõus tõsta vee temperatuuri 1* võrra. Mis oli sellise investeeringu maksumus minu jaoks kaheldava kasuteguriga toru paigaldamiseks? Mõtlen toru+paigaldus?

Mõõtmisel kasutasin elavhõbeda termomeetrit, torkasin otsa al.toru sisse , katsin ka et sauna soojus kuidagi ligi ei saaks. Antud mõõtmiste ajal olid siis selle talve külmad. Mitu päeva mõõtsin.

Muidugi võib siin rolli mängida see, et sauna ei köeta iga päev ja pinnasel inertsi jagub.
Nüüd see sama toru hakkab ka ahjule õhku andma -eks ma mõõdan ja uurin mida värki siis on.

[Küülaline]

torud maa sisse, ca. 20m , 1,8m sügavusel

Kui jämedad ja mis materjalist need torud on?

[timmuat]

160 mm kanal. plastik ahjule ja 110 mm kanal. vent-le. Venti pole hetkel kasutusele võtnud.

[ping]

Kas tavaline koolifüüsika on meelest läinud?
Õhu erisoojus: 1020J/(kg*K)
Õhu erikaal : 1,25kg3
https://old.taltech.ee/public/m/Marek_V ... STANTE.pdf

Kui välistemperatuur on -10C ja maa sees olevast torust väljub -5C õhk, siis peab 1kWh soojusenergia saamiseks läbi selle toru imema ca 706m3 välisõhku.
150W võimsusega pliidikubu mootor peaks tund aega töötama sellise koguse läbipuhumiseks.
1kg puitu annab põledes ca 4kW soojust.
Väikse maja tarvis on vaja maasse panna vähemalt 400m maakütte SP toru ja siit saaks tuletada vajaliku õhutoru pikkuse aga kui üks toru ei saa kuivast liivast energiat, siis ei saa teine toru kah.
jne.

15-20 aastat tagasi tegelesid mitmed huvilised otsese maasoojuse kasutamise uurimisega ja vähemalt üks firma müüs neid süsteeme ja pakkus ka projekteerimist.
Külastasin ka ühte mõõteriistadega näidismaja aga sealt paistis, et mingigi kasuteguri saamiseks talvel peaks välistemperatuur olema alla -20C.
Seal oli ka pikk jutt juures, et "välisõhu ioonide potensiaal muutub maaalla minnes ja pahade ioonide muutmiseks headeks" peavad torud olema roostevabad, torude otstes peavad olema hoolduskaevud perioodiliseks pesuks jne.

[Urmas]

Mõõtmisel kasutasin elavhõbeda termomeetrit, torkasin otsa al.toru sisse , katsin ka et sauna soojus kuidagi ligi ei saaks. Antud mõõtmiste ajal olid siis selle talve külmad. Mitu päeva mõõtsin.

Sul on vaja mõõta jooksvat, mitte seisvat õhku. Vähemalt minu arusaamade järgi.

[ping]

... Mõõtmisel kasutasin elavhõbeda termomeetrit, torkasin otsa al.toru sisse , katsin ka et sauna soojus kuidagi ligi ei saaks. Antud mõõtmiste ajal olid siis selle talve külmad. Mitu päeva mõõtsin.

Muidugi võib siin rolli mängida see, et sauna ei köeta iga päev ja pinnasel inertsi jagub.
Nüüd see sama toru hakkab ka ahjule õhku andma -eks ma mõõdan ja uurin mida värki siis on.

Kui seisva õhuga toru on maa sees, siis selles torus olev õhk saavutab maapinna temperatuuri, mis võibki olla +4C.
Reaalse torus oleva õhu temperatuuri saab kui toru otsast ventilaatoriga õhk liikuma imeda.
Ja kui on teada soojuskandja (õhu) temperatuuride vahe ja kogus, saab arvutada maa seest saadava soojushulga koguse.
Võrreldes saadud numbrit ventilaatori poolt kulutatava võimsusega saab tuletada kasuteguri.

[Küülaline]

Nüüd see sama toru hakkab ka ahjule õhku andma

Kuidas sa tead, et (kogu) ahju põlemisõhk võetakse just sealt torust, mitte toast?
Sa ise kirjutad, et põlemiseks on vaja 100 m³ õhku, see peaks sellest torust päris kõvasti puhuma sisse.

[aero]

Nüüd see sama toru hakkab ka ahjule õhku andma

Kuidas sa tead, et (kogu) ahju põlemisõhk võetakse just sealt torust, mitte toast?
Sa ise kirjutad, et põlemiseks on vaja 100 m³ õhku, see peaks sellest torust päris kõvasti puhuma sisse.

Kui maja on tihe ja kompensatsiooniōhk saab tulla vaid torust, siis energiabilansi mōttes vahet pole. Vōi mida sa silmas pidasid?

[AgarDiletant]

Näiteks sellise "kasti" saab mõnda süsteemi vahele panna https://www.vallox.com/files/771/Manual ... 200526.pdf

See kast on täpselt see mida ma mõtlesin ja manuaalis antavad kraadite muutus pärast kalorifeeri läbimist on paljulubav: nii õhku jahutamisel suve kuumusega kui ka soojendamise käreda pakasega. Tegin kiire õhkuhulga arvestuse ka majale ära ja peaks täpselt 60 dm3/s tulema ehk siis täpselt keskmine joon graafikutel.
Kodentsi tekkimise vältimiseks saaks maakontuuri tsirkulatsioonipumba kiirust reguleerida vastavalt kalorifeerist väljuva temperatuuri / õhuniiskuse näitajaga (kui õhuniiskus hakkab 90% ületama, siis tuleb kiirust maha keerata ja jahutusvõimsus sellevõrra väiksem)

Seejärel arutasin mõtet tuttavaga kes on samale lahendusele enda maja ehitusel mõelnud ja tema ütles et kui omajal sai ideed ventilatsiooni eksperditega arutatud, siis tehti idee maha. Tegelik jahutusvõimsus pidi liiga väike olema, et reaalselt sisulist toa temperatuuri muutus tuua. Ehk siis ikkagi ainuke variant on eraldi jahutus-agregaadid strateegilistesse tubadesse panna ja seal siis õhk-vesi pumbaga külmainet läbi juhtida.

On foorumis mõnda ventilatsiooni-guru, kes oskaks lihtsate arvutustega selgeks teha miks ventilatsiooni kaudu jahutamine ei ole piisavalt võimas, et reaalset jahutusefekti saavutada?

[tabarabarap]

projekteeri oma hoone nii, et põhja pool on madalal aknad (või aknatuulutus vms) ja lõuna pool on aknad (aknatuulutus) kõrgemal ja suvel palavaga avad aknad/avad tuulutuseks ning tekkiv tuuletõmbus/õhu liikumine jahutab ruumid ~2* välisõhu temperatuurist madalamale lihtsalt selle pärast, et füüsika

[tabarabarap]

On foorumis mõnda ventilatsiooni-guru, kes oskaks lihtsate arvutustega selgeks teha miks ventilatsiooni kaudu jahutamine ei ole piisavalt võimas, et reaalset jahutusefekti saavutada?

selleks ei pea guru olema, õhu erisoojus juba toodi ära , toas peaks olema tohutu tuuletõmme, kui eeldada, et ventsüsteem aj eluruumid ise seda jahutust peaks tegema.

See ei tähenda, et ventilatsiooni kaudu jahutada ei oleks võimalik, lihtsalt tuleb tegeleda ka kondensatsiooni eraldamisega, torude isoleerimiseg jne ainus konks on see, et õhk jahutatakse juba mingis eelnevas süsteemis maha (nt maasoojusega nagu sul planeeritud) , ventsüsteemi ise ei tea mis tempiga ta õhku liigutab.

Läbi aegade on passivse lahendusena kasutatudki selle jaoks keldreid , maaaluseid õhukoridore, maaluseid veekogusi, tiike, kaeve jne , et juhtida ennem õhk läbi "õhutornide" , "õhukoridoride" süsteemi kasutades lihtsat tõmbeefekti . Enim on seda näha lõunamaade arhitektuuris kus sisehoovide süsteemid ongi mõeldud jahutamiseks.

Erinevaid teemasid näed https://onlinelibrary.wiley.com/doi/10.1002/ese3.129

[ping]

... On foorumis mõnda ventilatsiooni-guru, kes oskaks lihtsate arvutustega selgeks teha miks ventilatsiooni kaudu jahutamine ei ole piisavalt võimas, et reaalset jahutusefekti saavutada?

Nagu juba mainitud, ei pea olema "guru", vaid peaks eelnevaks lihtarvutuseks piisama koolifüüsikast.

Kõigepealt peab vaatama, et kuskohast see "üleliigne soe", mis jahutamist vajab, pärineb.
Kui päikselt, siis päiksekiirgus meil on 1kWm2, ehk 1m x 1m aknast saab sisse tulla umbes 1000W soojusenergiat. Ühest 1x2m rõduuksest pea 2kW ehk samapalju kui tavaline odav soojapuhur sooja annaks.

(Hiljuti ühe suurte akendega "väikese" korteri kuumaprobleeme arvutades selgus, et igal päikselisel õhtupoolikul sisenes mõne tunni jooksul, akende kaudu korterisse üle 45kWh soojusenergiat ja seepärast ei suuda varem ostetud konditsioneerid öösiti mugavat temperatuuri tagada sest matemaatiliselt suudavad need sellise soojushulga välja viia alles hiliseks hommikuks.)

[timmuat]

Nüüd see sama toru hakkab ka ahjule õhku andma

Kuidas sa tead, et (kogu) ahju põlemisõhk võetakse just sealt torust, mitte toast?
Sa ise kirjutad, et põlemiseks on vaja 100 m³ õhku, see peaks sellest torust päris kõvasti puhuma sisse.

Mõõtmisel kasutasin elavhõbeda termomeetrit, torkasin otsa al.toru sisse , katsin ka et sauna soojus kuidagi ligi ei saaks. Antud mõõtmiste ajal olid siis selle talve külmad. Mitu päeva mõõtsin.

Sul on vaja mõõta jooksvat, mitte seisvat õhku. Vähemalt minu arusaamade järgi.

Jah, 100 % ei tule läbi toru kuna ahjuuks nati kõver , nöör valmis ja asun asja parandama. idee ikka hermeetiliseks saada , k.a. tuhaluuk.

Mõõtsin ikka siis kui ahi täistuuridel töös ja mitmel päeval järjest.

Peab ikka meelerahuks torule mingi mõõdiku sinna torru mõtlema, või on selline asi kuskil olemas ? Hea kui jookseb juba siis ka andruido