Ehitusfoorum

Lugesin ÕL artiklit hooldekodudest ja kummitama jäi intervjueeritava üks väljaöeldud lause.

Väikseid maju ehitada 50aastase perspektiiviga on võimalik, see ei lähe nii palju kallimaks.

Ja sellise ütles idee järgi haritud(?) inimene? Millise ajalise perspektiiviga ta oli siiani arvestanud? Allikas https://www.ohtuleht.ee/1027462/ausalt- ... 900-eurole

Kas Tallinna(praeguse vanalinna piirkond) endale maja ehitanud olid peast täitsa soodad, ehitades sajandeid püsinud mitmekorruselisi maju? Tegelikult hakkas mind üldhuvi mõttes huvitama hoopis muu asi ehk kui pikaks ajaks on planeeritud eramu püstijäämine kui täna hakata ehitama? Kas lapsed või lapselapsed saavad majas edasi toimetada või on vanemate/vanavanemate poolt jäetud lihtsalt krunt? Kes viitsib, võiks mõtteid avaldada.

Ma ka täpselt ei ta mida maja eluea all mõeldakse, kas seda, et hoone olulised konstruktsioonid (nt kandev osa) kestaks ette nähtud eluea ära nii, et hoone kokku ei kuku. Või iga juhtmeja torujupp peab selle aja kestma - ei tea.
Umbes sama nagu autotootjad annavad 12 aastase kere läbi roostetamise vastase garantii, mis kehtib juhul, kui iga aastaselt teha tehase volitatud remonditöökoja poolt kere värvkatte ja seisukorra kontroll ning fikseeritud katte kahjustused õigeaegselt kõrvaldada.

Iseenesest on vist paljudel projekteeritavatel asjadel eesmärgiks seatud miski eluiga, mis vist on tegelikkuses projekteeritud miinimum, võimalik, et ka tingimuslik (ekspluatatsioonis tekkinud kahjustuste õigeaegne likvideerimine jne), mis ei tähenda, et see asi ei võiks kesta kauem.
Nii on väidetud tänapäeva keskmise projekteeritud auto eluiga olla 10-12 aastat, aga tegelikkuses on autopark palju vanem, või NASA Marsi kulgurite ettenähtud eluiga on samuti olnud napp aga tegelikkuses on aparaadid kestnud ka kordi kauem.

Kui see projekteeritud eluiga otsa saab, siis tuleb teha kap remont. ( remondid, uuendad,vahetad: katuse, aknad, soojustusee, küttesüsteemi, tehnovõrgud jne) Aga Tänapäeva ülikiirelt arenevat tehnoloogiat silmas pidades, siis ilmselr vananevad täna ehitatud majad moraalselt ja tehniliselt palju varem kui 50 aastaga

Mõelge näiteks 1970 ehitatud maja oma algsel kujul, seal saab tänapäeva inimene sees elada, aga kas ta tahab seda sellisel kujul

Prill kirjutas: ↑04 Mär 2021, 16:06 ... Iseenesest on vist paljudel projekteeritavatel asjadel eesmärgiks seatud miski eluiga, mis vist on tegelikkuses projekteeritud miinimum, võimalik, et ka tingimuslik (ekspluatatsioonis tekkinud kahjustuste õigeaegne likvideerimine jne), mis ei tähenda, et see asi ei võiks kesta kauem.
Nii on väidetud tänapäeva keskmise projekteeritud auto eluiga olla 10-12 aastat, aga tegelikkuses on autopark palju vanem, või NASA Marsi kulgurite ettenähtud eluiga on samuti olnud napp aga tegelikkuses on aparaadid kestnud ka kordi kauem.

Hea tanki keskmine plaanitud eluiga on 20 minutit lahingut.
Autod elaks ka rohkem, aga insenerid on vaeva näinud, et neid poleks majanduslikult kasulik remontida.
(Näiteks mingi spets kiibi pärast lõpetavad töö ukselukud ja kui B osana neid saada pole ning tuleb vahetada kõik auto lukud mis koos installiga maksavad pool auto väärtust.)
Iga asja saab töös hoida niikaua kui vajadust on ja seni kui remont on uue ehitamisest odavam.

Ühel sümpoosiumil märgiti, et kaasaegsed loodussõbralikud puidukaitsevahendid on plaanitud välisvoodrit kaitsma 15 aastat, et kaks korda ülevärvida ja kolmanda korra asemel on majanduslikult tasuvam vooder väljavahetada.

Ise plaanisin materjalivalikul, et sellele majale kallimat remonti ei tee, et kõik peaks olema lihtsasti remonditav.

ping kirjutas: ↑04 Mär 2021, 19:57 Hea tanki keskmine plaanitud eluiga on 20 minutit lahingut.

Hea võrdlus.

Ja kui kestab kauem, siis see on juba boonus.

ping kirjutas: ↑04 Mär 2021, 19:57Ise plaanisin materjalivalikul, et sellele majale kallimat remonti ei tee, et kõik peaks olema lihtsasti remonditav.

Võib olla vanale majale küll, aga miks uusehitus, nagu artiklis mainitud projekt, ei võiks müürid(fibost) olla pikemale ajale vastupidavamad ja välisviimistluse osas olla natuke lollikindlam? Noh, näiteks hooldusvaba dekoratiivtellis. Ei lagune vast fibo ja dekoratiivtellis ära 50 aastaga. või lagunevad. Korra paari aasta tagant survepesuriga pesu minu arvates ei kuulu hoolduse alla. Vanurid võiksid kasvõi jalgpallivärava seinale teibiga märgistada ja palli vastu sellist seina tagudes ei juhtu seinaga midagi, kui pall just väga sopane ei ole.

Dekoratiivtellistest fassaadi maksumus ei lähe ju tegelikult eriti kallimaks, arvestades hooldusvaba pikemaajalist perspektiivi kui 50 aastat.
Kurat, vahest on jäänud pilk peale I EV aegsetele terrasiitkrohvitud majade fassaadidele, millel ei näe lagunemise märke. Milles on tänapäeval see probleem, et sama kvaliteediga ei suudeta teha?

Vanarahvas teab ju rääkida, et hoone püsib elus nii kaua kuni kestab hoone katus. Arvestades tänapäeval plekk ja bituumenkatuste eluiga siis ehk lähtutaksegi perspektiivide pikkuse määramisel sellest, et noh 50 aasta pärast on niikuinii inimestel eelistused muutunud. Uued materjalid turul, katus hoonel on läbi ning lihtsam vana maha tõmmata, kui seda renoveerima hakata.
Mäletan, et ma väga pikalt mõtlesin mis arvu märkida oma kõrvalhoone elueaks. Kivikatusega võiks nagu asi ikka kesta. Mis sellest, et tegemist karkasshoonega. Mis selle karkassiga juhtuma peaks, kui hoonet pidevalt hooldada? Lõpuks märkisin projekti tagasihoidlikud 70 aastat, sest minule on sellest rohkem kui küllalt. Eks tulevane omanik ise vaatab, kas tõmbab selle hoone siis maha või mida ta sellega ette võtab.

See 50 aastat on lambist võetud number. Igasugune sara peab 100 aastat vastu, kui katus peab. Karkass-maja puhul saab ilmselt määravaks kinnitite eluiga. Naelad rossitavad lõpuks läbi ja siis vajub karkass lihtsalt laiali nagu kaardimajake.

See 50 aastat on lambist võetud number.

Kui ei tea ei ole mõtet sõnu loopida...
Kasutuseast tulenevad kõik muud nõudmised (nt RB konstruktsioonide kaitsekihid jms)

EVS-EN 1090:

T25 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 14:25 Igasugune sara peab 100 aastat vastu, kui katus peab.

Mul tekkis siiras küsimus - kui pika ea sa plaanisid oma raudbetoonehitisele?

Urmas kirjutas: ↑04 Mär 2021, 15:47 Lugesin ÕL artiklit hooldekodudest ja kummitama jäi intervjueeritava üks väljaöeldud lause.
Väikseid maju ehitada 50aastase perspektiiviga on võimalik, see ei lähe nii palju kallimaks.
Ja sellise ütles idee järgi haritud(?) inimene? Millise ajalise perspektiiviga ta oli siiani arvestanud? Allikas https://www.ohtuleht.ee/1027462/ausalt- ... 900-eurole

Kes lugesid kogu artikli läbi, mitte vaid ühe lause selles, said ilmselt ka aru et jutt käis sellest et 50 aastase vanadekoduäri perspektiivis on võimalik ka kallimat kinnisvara soetada.
Hoonete vastupidavusest seal küll keegi ei rääkinud.

pikk88 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 09:42 Vanarahvas teab ju rääkida, et hoone püsib elus .............. kui hoonet pidevalt hooldada?

Vanad majad ei ole alles mitte sellepärast et nad oleksid mingid "hüppersupper" ehitised vaid sellepärast et nende eest on hoolt kantud!

aero kirjutas: ↑05 Mär 2021, 15:58
T25 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 14:25 Igasugune sara peab 100 aastat vastu, kui katus peab.
Mul tekkis siiras küsimus - kui pika ea sa plaanisid oma raudbetoonehitisele?

Mingit kindlat eluiga ei planeerinud, kuid üritasin juba eos vältida roostetava armatuuri poolt tekkivaid probleeme, mis võivad raskete tingimuste korral juba 30-50 aasta pärast välja lüüa. Kas õnnestus, seda näitab aeg.

kuid üritasin juba eos vältida roostetava armatuuri poolt tekkivaid probleeme, mis võivad raskete tingimuste korral juba 30-50 aasta pärast välja lüüa

"Roostetava armatuuri probleem" lahendatakse vastava kaitsekihi ja betooni keskkonnaklassiga...

xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 17:43
kuid üritasin juba eos vältida roostetava armatuuri poolt tekkivaid probleeme, mis võivad raskete tingimuste korral juba 30-50 aasta pärast välja lüüa
"Roostetava armatuuri probleem" lahendatakse vastava kaitsekihi ja betooni keskkonnaklassiga...

Või pigem lükatakse edasi?
Lahendada saaks vist ainult roostevaba sarrusega.

Lahendada saaks vist ainult roostevaba sarrusega.

Ma ootasin seda...
Ainult, et mis kasu on roostevabast armatuurist kui keskkonnatingimustele / keskkonnaklassile mittevastav betoon sealt ümbert ära laguneb?

Või pigem lükatakse edasi?

Aga eesmärk ju see ongi...
Vastavalt kasutuseale ja keskkonnatingimustele valitakse vastavad materjalid / parameetrid / nõuded jms
Kui kasutuseaks on ette nähtud 50a (25a) siis ei ole vaja rakendada nõudeid mis esitatakse 100a (50a) kasutusea puhul...
Tegemist on projekteerimistöödega kus võetakse arvesse tervet "komplekti" probleeme / lahendusi

EVS-EN 1090:

Äärenurk kirjutas: ↑05 Mär 2021, 19:53
xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 17:43
kuid üritasin juba eos vältida roostetava armatuuri poolt tekkivaid probleeme, mis võivad raskete tingimuste korral juba 30-50 aasta pärast välja lüüa
"Roostetava armatuuri probleem" lahendatakse vastava kaitsekihi ja betooni keskkonnaklassiga...
Või pigem lükatakse edasi?
Lahendada saaks vist ainult roostevaba sarrusega.

Ka roostevaba rossitab lõpuks ära. Teatud halbade tingimuste kokku langedes võib roostevaba eriti kiiresti ära roostetada. Roostevaba nimelt vajab õhku, et tekiks kaitsev kiht. Umbses keskkonnas võib roostevaba kiirelt ära roostetada.

xxx111 kirjutas: ↑05 Mär 2021, 20:26 Ma ootasin seda...
Ainult, et mis kasu on roostevabast armatuurist kui keskkonnatingimustele / keskkonnaklassile mittevastav betoon sealt ümbert ära laguneb?

Betoon laguneb ju sellepärast, et rooste maht suureneb ja ta pressib betooni enda ümbert minema. Kui seal midagi ei roostetaks, siis ju ei laguneks ka. Karboniseerumisega betooni surve- ja tõmbetugevused hoopis kasvavad.

Betoon laguneb ju sellepärast, et rooste maht suureneb ja ta pressib betooni enda ümbert minema.

Ehk on betooni lagunemiseks ka muid põhjuseid?
Kui võtaks nt armeerimata betooni ja kasutaks XC1 (kuivad, köetud sisetingimused) betooni nt tingimustes kus on külmumine ja sulamine, jäitevastased ained, vaheldumis märg ja kuiv, agressiivne keskkond jne

Kui hoone on pidevalt kasutuses, köetud ja hooldatud siis kuskohast peaks sinna tekkima see niiskus mis paneb kruvid ja armatuuri roostetama? Kunagi vist nägin ka seda tabelit, mille 3x-i siia postitas ja tekkis paraku täpselt seesama tunne, et 50a on täiesti suvaliselt valitud number. Pealegi kui juhtub midagi hoone vundamendi, katuse või konstruktsioonidega siis on ju alati võimalik neid õigel ajal parandada. Kui remondiga molutada siis muidugi ühel hetkel jõuab asi sinnamaale, et odavam on sara ümber lükata ning uus ehitada. Saan ka sellest aru, et nendel nõukaaegsetel paneelehitistel on mingi x arv aastaid määratud elueaks. Neid niiväga odavalt ja lihtsalt ikka korda ei tee. Lihtsam ongi uus ehitada. Praegu seda küll üritatakse, kuid mina olen küll väga skeptiline selle projekti õnnestumise osas. Kui hoonel kohe peale remondi lõppu hakkavad praod krohvi sees jooksma, ventilatsiooni ja kütet ei saadagi tööle jne jne siis sellest paraku head nahka tulla ei saa. Neid näiteid on netis oksendamiseni lugeda.
Tõttöelda jäi mulle omal ajal üldse arusaamatuks miks peaks üks tavalise eramu või abihoone või sauna projekt sisaldama seda aastaarvu ning kui täpne see olema peaks? Saan aru, kui ehitad endale puukuuri mis peab vastu pidama 20 aastat, sest selleks ajaks planeerid endale välja ehitada päikesepaneelide ja tuulikute võrgu kuskohast saad edaspidi energiat, et oma hoonet kütta ning siis pole enam ahjupuude hoidmiseks kuuri tarvis. Aga näiteks mingi eramaja puhul määrata tema eluiga ajal kui KÕIKE on võimalik remontida? Minule jäi kummitama, et mis saab siis kui see minu määratud 70 aastat täis saab? Kas siis tuleb vallast teatis, et hoone tuleb lammutada, sest eluiga on läbi? Ja kui seda kahe kuu jooksul ei täideta siis tuleb kohtutäitur ning teeb ise selle töö ära ning üleüldse keelab tähtaja kukkumisel päästeametnik mul hoone kasutamise, sest aeg on täis?

P.S. Artikkel on mul lõpuni lugemata, sest pole Õhtulehe tellija.

Kui hoone on pidevalt kasutuses, köetud ja hooldatud siis kuskohast peaks sinna tekkima see niiskus mis paneb kruvid ja armatuuri roostetama?

Karkasshoone puhul oleks kõige parem, kui sein oleks ise seespool ja soojustus väljas. Siis on karkass soojas koos kinnitite ,kruvide , naelte jms roostetavate asjadega. Aga kui soojustus on karkassi vahel, siis õhulekete kaudu liigub soe niiske õhk karkassi vahele ja niiskuse tase karkassis võib paiguti väga kõrgeks tõusta. Kinnitite peal see niiskus ilmselt lausa kondenseerub. Tähelepanu tuleks pöörata ka immutatud puitu kasutades, need immutusained võivad kruvid, naelad jms kinnitid veel eriti kiiresti rossitama panna.

Kasutusiga(nt 50a) ei tähenda seda, et selle kasutusea (nt 50a) möödudes hoone "kukub kokku"...
Samuti ei tähenda see seda, et hoone põhikonstruktsioonid oleksid tehniliselt kasutuskõlbmatud
Täiesti omaette küsimus on majanduslik tasuvus ning moraalne vananemine
Kasutusiga on siinkohal projekteerimis- / ehitustehniline määratlus (mis sätestab teatavad nõuded)

Statistikaametil on andmeid ka elamufondi vanuse kohta, alates lk 8
https://tinyurl.com/b5hwxkem
Samuti linnad peavad arvet, kus vanemad asumid, kus uuemad ja kuhu saaks tulevikus rajada, nt Tartu:
https://www.tartu.ee/sites/default/file ... os2035.pdf

Linnade peale mõeldes, peaks nt Tartu ja Tallinna vanalinnade ehitiste vanuse järgi olema puhas buldooseri kraam

võimalik muidugi, et keskaegsed ehitusnormid nägid ette kestmist sajandeid, vähemalt kivihoonestuse puhul. Ajaloolised puidust linnad kippusid täiega maha põlema ja korduvalt - ehk puidust ehitised on läbi ajaloo olnud "uuemad"

Parim hoonetefondi uuenduse tõuge tundub olema suured sõjad, kus vana hävib ja asemele tuleb uuem.

Kui sellise vundamendiga maja on 100 aastat vastu pidanud: Pilt

siis isegi kasvõi 20cm paksusel betoonil seisev maja võiks kah 100 aastat seista, kui vett ei saa.

ping kirjutas: ↑11 Mär 2021, 10:30 Kui sellise vundamendiga maja on 100 aastat vastu pidanud:

Mitte lihtsalt vastu pidanud, vaid seal ka elatakse ja arvan, et mitte ebainimlikes tingimustes.

Ka meie maamaja(majaaluse keldriga) on juba üle 100 aasta vana. Eks mingis mõttes sellepärast see teema saigi tehtud, et uurida üldhuvi mõttes, kas tänapäeva materjalid on tõesti nii niru vastupidavusega või on asi ehitamise kvaliteedis. Samas kuulen juba mitmeid hommikuid autoraadiost reklaame, kuidas Aeroc Ecoterm säilitab oma soojapidavuse näitajad ka 100 aasta pärast. Kas see hooldekodude juht ei ole sattunud seda reklaami kuulma?

Huvitav, millise ajalise perspektiiviga ehitati ERM?

Praegune Riigikogu hoone(Toompea loss) ehitati 100 aastat tagasi. Kas kasutusiga juba läbi ei peaks olema?

Kasutusiga ei tähenda seda, et selle kasutusea möödudes hoone "kukub kokku"...
Samuti ei tähenda see seda, et hoone põhikonstruktsioonid oleksid tehniliselt kasutuskõlbmatud
Kasutusiga on siinkohal projekteerimis- / ehitustehniline määratlus (mis sätestab teatavad nõuded)

Ehitusfoorum

Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?

Re: Tänapäeval ehitatava eramu "eluiga"?