Kogemused õhuniisutajaga.

[aero]

Ma küsiks globlaalse soojenemise uskujatelt, et miks ma peaks uskuma,et CO2 maakera soojendab? Maakera temperatuuri pole esiteks võimalik mõõtagi, pindala on 500 miljonit ruutkilomeetrit.

Mul suva, mida sa usud. Lolli juttu on piinlik lugeda. Minu lapsepõlves oli talviti 4-5 kuud lumi püsivalt maas. Suusad-uisud-kelgud said IGA PÄEV vatti. Lumesõda sai küll harva sest sulasid ei olnud, pidev miinus oli. Lumikate oli PAKS. Pane nüüd viimaste aastate talved siia kõrvale. Mida siin mõõta veel, Ilmselget trendi ei suuda näha? .

[Küülaline]

Minul ikka sedamoodi, täna hommikul ahju ka köetud, nagu tavaliselt:

[Küülaline]

kas on usutav, kui keegi väidab, et viimase 100 aastaga on keskmine temperatuur tõusnud 0,8 kraadi ... see on täielik jamps ... naaber elab 50 m eemal ja termomeetrid näitavad 3 kraadist erinevust

Kas seda ka ei usu et tuhandete termomeetrite näitudest saab arvutada erineval viisil keskmisi, millest üksikud näidud muidugi erinevad mitmetel põhjustel, aga kui koostatud keskmine kõver näitab tõusutendentsi, siis see on tõeline?
Minu kadunud isa juba õpetas, et kui lähed poodi termomeetrit ostma, tuleb valida vähemalt kolme vahel ja võtta see mille näit teisega kokku langeb, sest kaks kokkulangevat vale tulemust on vähetõenäoline.

[951]

See on suhteline niiskus

R56e7d3e12d9d111ee5257dc8e8311acd.png (39.69 KiB) Vaadatud 1784 korda

[aero]

See on suhteline niiskus

Just. Temp. alanedes peaks RH tōusma aga mul miskipärast on jahedamas toas kuivem. Vblla seepärast, et jahe tuba on päeval tühi inimestest.

[T25]

Mul suva, mida sa usud. Lolli juttu on piinlik lugeda. Minu lapsepõlves oli talviti 4-5 kuud lumi püsivalt maas. Suusad-uisud-kelgud said IGA PÄEV vatti. Lumesõda sai küll harva sest sulasid ei olnud, pidev miinus oli. Lumikate oli PAKS. Pane nüüd viimaste aastate talved siia kõrvale. Mida siin mõõta veel, Ilmselget trendi ei suuda näha? .
Üles

Mõtle, kas tahad ikka kliimahulludega ühes paadis olla. Greta ilma scriptita:
https://www.youtube.com/watch?v=sohBiFE ... skenmakkan

Kas seda ka ei usu et tuhandete termomeetrite näitudest saab arvutada erineval viisil keskmisi, millest üksikud näidud muidugi erinevad mitmetel põhjustel, aga kui koostatud keskmine kõver näitab tõusutendentsi, siis see on tõeline?
Minu kadunud isa juba õpetas, et kui lähed poodi termomeetrit ostma, tuleb valida vähemalt kolme vahel ja võtta see mille näit teisega kokku langeb, sest kaks kokkulangevat vale tulemust on vähetõenäoline.

Ei ole piisavalt seadmeid ja tõenäoliselt ei suudaks isegi toota vajalikku kogust seadmeid mõõtmiseks. Termomeetrid peaksid olema omavahel sünkroniseeritud jne jne.


Kokkuvõttes CO2 ei tõsta maakera temperatuuri, tegemist on lihtsalt gaasiga, mis ise vajab energiat, et üles soojeneda. Kõrgem CO2 tase on kasulik taimekasvule, 200 juures pidavat taimed juba hääbuma hakkama. Hetkel on 400 kuid kasvuhoonetes tõstetakse üle 1000 optimaalseks kasvuks. Tegemist ei ole mingil juhul saastega, nagu meile üritatakse poliitikute poolt pähe määrida( loomulikult maksude kogumiseks).
Maakera temperatuur sõltub päikese võimsusest, maa kaugusest päikesest ja maakera emissiivsusest ( Stefan-Boltzmanni seaduses olev konstant, mis on erinevatel kehadel erinev). Kliimahullude üks põhitees on see, et CO2 blokeerib lahkuvat kiirgust , mille tulemusena maakera keskmine temperatuur tõuseb. See on otseselt vastuolus Stefan Boltzmanni seadusega, mille kohaselt temperatuuri tõusuga tõuseb ka kiirgus. Kliimahullud aga väidavad, et kiirgus väheneb ja temperatuur tõuseb. Saate ju aru, et see on jama. Isegi vanaemale saaks üsna lihtsalt selgeks teha, et mida kõrgem temperatuur , seda rohkem kiirgab, mitte vastupidi.
Veel üks näide, miks tuleb alati kahelda kõiges selles , mida peavool ette söödab. Mäletate ehk veel osooniaugu suurt paanikat. Mis välja tuleb, on aga see, et osoon tekib pidevalt juurde senikaua kui on hapnikku ja päikesevalgust. Päikeselt tulev ultraviolett lööb O2 pooleks, kaheks eraldi hapniku aatomiks ja need lähevad kombineeruvad O2 molekulidega moodustades O3-e. Ja see protsess toimub senikaua, kuni on hapnikku ja päikesevalgust. Pooluste kohal on teatud perioodil päikesevalgusega kitsas käes ja seetõttu seal tekibki täiesti naturaalne osooniauk, mille pärast siis vahepeal satuti paanikasse . Tegelikkuses inimene ei ole suuteline osoonikihti hävitama isegi kui ta seda sooviks.

[bjorn]

Lihtsalt informatiivses mõttes jagan numbreid. Elutoas stabiilselt 24C, magamistoas ca 21 kraadi sooja. Põrandaküte, hästi soojustatud kivimaja, igas toas sundvent koos väljatõmbega. Ventileerimisaste julgelt üle soovitusliku normi. Nüüd kus ehitusniiskus ilmselt välja kuivanud seintest on raske paari miinuskraadi juures saavutada 40% õhuniiskust ilma lisaniisutamiseta. 0C juures ca 30% õhuniiskust toas on tavaline, suurema miinusega kukub kohe alla selle. Projekteerides oli juba teada, et tekib probleem õhuniiskusega. Sai valitud rootorsoojusvahetiga ning uuritud ka tsentraalse ventilatsioonikaudu niiskuse lisamise võimaluste kohta, kuid plaan laideti maha. Ehk siis harju ära või pane lisaniisuti magamistubadesse on kokkuvõte. Kui ehitad korraliku maja ning kasutad sundventi, siis ei jää talveks kuidagi seda õhuniiskust tuppa.

[951]

Vaatasin veel natuke ringi ja olen otsapidi venta-air . com/en_de/Products/
Väidetavalt suudavad nende masinad teha, mida lubavad. "Jama" on aga selles, et nende niisutajad on koos õhupuhastiga. Mul on õhupuhasti juba olemas (blueair . com - super tooted aga Eesti pole nende jaoks mingi turg. Otse ei saa nende käest isegi filtreid osta )

[Äärenurk]

igas toas sundvent koos väljatõmbega

Kas iga toa jaoks on kaks toru? Uurin, mis kaalutlustel ei otsustanud ühe toru (sissepuhe) ja uksealuse pilu (väljatõmme) kasuks?

Sai valitud rootorsoojusvahetiga ning uuritud ka tsentraalse ventilatsioonikaudu niiskuse lisamise võimaluste kohta, kuid plaan laideti maha.

Rootorsoojusvaheti on nagu on, tsentraalse niisutamise kohta on korüfeed rääkinud, et Eestis pole õnnestunud veel ühtegi päris laitmatult tööle saada.

Ehk siis harju ära või pane lisaniisuti magamistubadesse on kokkuvõte. Kui ehitad korraliku maja ning kasutad sundventi, siis ei jää talveks kuidagi seda õhuniiskust tuppa.

Mitte tingimata. Ma ise ja kasutaja aero oleme siin teemas põgusalt viidanud niiskustagastusega (entalpia) ventilatsiooniseadmetele. Endal kogemus küll puudub, aga kui keegi on kasutanud võiks julgelt kirjutada.

[Äärenurk]

Energiajäävuse seadus kehtib samamoodi, et kas aurustada vett destillaatoris või pliidi peal potis.
Kusjuures potis keetmisega jääb aurustamisele kulunud soojusenergia kohe tuppa aga teiste madalatemperatuuriliste aurustusmeetodite (ultraheli, pihustamine, niiskelt rätilt aurustamine) kasutamine neelab vee aurustumine soojusenergiat toaõhust.

Kuna niiskus sisaldab samuti soojusenergiat, siis seesama soojusenergia koos niiskusega on võimalik tuppa tagasi tuua, kui kasutada niiskustagastusega soojusvahetit. Üks põhjus hoonete aurutihedaks teipimisel on see, et veeaur tarindites pahandust ei teeks, aga teine, et niiskus väljudes endaga sooja kaasa ei võtaks.

Kõigepealt tasuks osta niiskusmõõtja ja pliidil keetes aurustada mõned liitrid vett, et hinnata kasvõi arvutuslikult ligikaudeslt edaspidi niisutamiseks kuluva vee kulu, et mitte raisata raha liiga väiksele seadmele mis nagunii ei suuda oma ülesannet täita.

See on võimalik ka välja arvutada, teades välisõhu niiskust ja temperatuuri ning toatemperatuuri ja õhuvahetuse määra.

[Äärenurk]

Vaatasin veel natuke ringi ja olen otsapidi venta-air.com/en_de/Products/

Seal on ka väga hea graafik, mis kujutab nakkusohu ja suhtelise õhuniiskuse seost.


[cf. i.a. W. Hugentobler: Latest findings on the influence of humidity on the lifespan and spread of viruses, lecture, 17th Occupational Medicine Forum, Deggendorf 2016]

[bjorn]

igas toas sundvent koos väljatõmbega

Kas iga toa jaoks on kaks toru? Uurin, mis kaalutlustel ei otsustanud ühe toru (sissepuhe) ja uksealuse pilu (väljatõmme) kasuks?

Sai valitud rootorsoojusvahetiga ning uuritud ka tsentraalse ventilatsioonikaudu niiskuse lisamise võimaluste kohta, kuid plaan laideti maha.

Rootorsoojusvaheti on nagu on, tsentraalse niisutamise kohta on korüfeed rääkinud, et Eestis pole õnnestunud veel ühtegi päris laitmatult tööle saada.

Ehk siis harju ära või pane lisaniisuti magamistubadesse on kokkuvõte. Kui ehitad korraliku maja ning kasutad sundventi, siis ei jää talveks kuidagi seda õhuniiskust tuppa.

Mitte tingimata. Ma ise ja kasutaja aero oleme siin teemas põgusalt viidanud niiskustagastusega (entalpia) ventilatsiooniseadmetele. Endal kogemus küll puudub, aga kui keegi on kasutanud võiks julgelt kirjutada.

Iga toa jaoks kaks toru, akna kohal sissepuhe ja ukse kohal väljatõmme tüüpiliselt. Sama siis eraldi WC-le ja vannitoale. Ainuke siirdõhk on poolavatud köögi ning elutoa vahel (elutoas sissepuhe, köögis tavaline väljatõmme + kubu mis on süsteemist lahutatud ja eraldi katusemootoriga). Kaalutlus oli helipidavus kõikide tubade vahel. Selleks ka sai tavaliselt helikindlamat tummised uksed koos laskuvate tihenditega valitud, muidu poleks vist pointi.

Soojusvaheti osas ja üldse kogu venti osas sai usaldatud 95% ulatuses tegija soovitusi, kuna ei võtnud suvalisest firmast vaid isikliku tuttava kaudu, siis usaldus oli olemas. Sai kokku lepitud, et teeme üks kord ja korralikult, kuid arutult kalleid ja küsitava väärtusega lahendusi ei kasuta. Nt. 123m2 2.65m kõrgete lagedega hoones on sisend ja väljund 250mm vent toruga, seade töötab tavaolekus 30-40% peal koguvõimsusest, köögi väljatõmbega 70% peal. Ventis on täielik vaikus (kõik torud ja toad omavahel lahutatud summutitega) ning tahaks loota, et seade töötab kaua.

[Urmas]

Seal on ka väga hea graafik, mis kujutab nakkusohu ja suhtelise õhuniiskuse seost.

[cf. i.a. W. Hugentobler: Latest findings on the influence of humidity on the lifespan and spread of viruses, lecture, 17th Occupational Medicine Forum, Deggendorf 2016]

Graafik töötervishoiu foorumist?

[ping]

... Ma ise ja kasutaja aero oleme siin teemas põgusalt viidanud niiskustagastusega (entalpia) ventilatsiooniseadmetele. Endal kogemus küll puudub, aga kui keegi on kasutanud võiks julgelt kirjutada.

Olen siin ka kirjeldanud meil pakutavat "super kõrgtehnoloogilisest tselluloosist" (maakeeles: vatist pressitud papist) niiskust tagastava soojusvahetiga ventseadet, kus väljuvas õhus olev niiskus kondenseeritakse soojusvaheti (papi) ühele küljele ja teise külje pealt see aurustatakse sisseimetavasse õhku.
Idee iseenesest on hea, aga jooksvad kulud on kallid, sest see agregaat nõuab lisaks filtrite vahetusele ka mudelipõhise soojusvaheti kasseti vahetamist, mitu korda aastas.

Kõigepealt tasuks osta niiskusmõõtja ja pliidil keetes aurustada mõned liitrid vett, et hinnata kasvõi arvutuslikult ligikaudeslt edaspidi niisutamiseks kuluva vee kulu, et mitte raisata raha liiga väiksele seadmele mis nagunii ei suuda oma ülesannet täita.

See on võimalik ka välja arvutada, teades välisõhu niiskust ja temperatuuri ning toatemperatuuri ja õhuvahetuse määra.

Kindlasti on veel mitmeid erinevaid teravmeelseid võimalusi, aga ühekordse mõõtmise jaoks venilatsiooniõhu hulga mõõteseadme ja välistingimustes miinuskraadidel toimiva niiskusmõõtja muretsemine on paljudele küllaltki keeruline.

[Äärenurk]

Seal on ka väga hea graafik, mis kujutab nakkusohu ja suhtelise õhuniiskuse seost.

[cf. i.a. W. Hugentobler: Latest findings on the influence of humidity on the lifespan and spread of viruses, lecture, 17th Occupational Medicine Forum, Deggendorf 2016]

Graafik töötervishoiu foorumist?

Või siis foorumilt.
Kunagi, kui interneti polnud ja siinsest ehitusfoorumist keegi unistada ei osanud, olid foorumid avalikud turuplatsid, kus lisaks kauplemisele sai ka ideid vahetada või siis treppidelt oma mõtteid kuulutada. Mõni tuhat aastat hiljem hakati nii kutsuma sündmuseid, kus oma erialade esindajad kokku said, mõtteid vahetasid ja üksteisele loenguid pidasid. Ja millalgi tegi keegi ära ja lõi sellise keskkonna ka internetti, mida me kõik agaralt kasutada saame.
Lecture = loeng

[Äärenurk]

Kindlasti on veel mitmeid erinevaid teravmeelseid võimalusi, aga ühekordse mõõtmise jaoks venilatsiooniõhu hulga mõõteseadme ja välistingimustes miinuskraadidel toimiva niiskusmõõtja muretsemine on paljudele küllaltki keeruline.

Kuna viimases jaos oli pidevalt juttu vaid soojustagastusega ventilatsiooinseadmetest, siis lähenesin teemale veidi piiratult ja mõtlesin, et kõigil on sahtlist võtta ventilatsioonimõõdistuse aruanne, kus õhuvahetus kirjas. Teemaalgatajal seda tõepoolest ei ole. Muus osas on toatermomeeter ilmselt enamikul olemas ning välisõhu parameetrid saab rahuldava täpsusega EMHI-st.