Ehitusfoorum

kas neid klappe või asju eraldi on kusagilt saada kui tolle musta karbi juhet liigutades jääb ikka seisma ka? või annaks seal puhastada ka midagi? (pumba poolne juhtme klamber on millegipärast pesast välja keeratud ja sealt läks vbl niiskus sisse vms?)

Kui sellised küsimused tekivad mehaanilise rõhurelee juures, siis ma soovitaks mõne elektriku otsida ja ise mitte rohkem näppida. Ilma naljata.

vist on jah 1.5-3bar surverelee siis, aga ise ei saa seda vahetada?

Hüdrofoorpumbal on rõhurelee ja see on pidune. Jah niiskust saades võib relee tuksis olla või siis aeg ajalt töötab. Mõistlik on relee ära vahetada.

Ma ostsin küll endale uue relee karbi, ning vahetasin ja hüdrofor töötas nagu uus, vahel on ka need kambrid umbes, kus asub tõukur, mis kontaktidega ühenduses, jääb kinni, siis tuleks lahti võtta ja puhastada. Ka survet saab ise reguleerida, mis pikapeale võib paigast nihkuda.

mul oli see koht, mis rõhku mõõdab, sodi täis läinud ja ei saanud enam rõhu kõikumisest aru. Puhastasin ära ja on nagu uus.

ok, aga see pole siis mehaaniline või mida see elektrik seal tegema peaks?

a puhastamiseks peab koti ümbert ka rõhu ära laskma või aind vesi välja lasta?

vesi välja ja ok
a seda õhurõhku pead ka aegajalt kontrollima. vbla sul hoopis rõhud paigast ära ja seepärast asi ei toimi.

algul oli jah rõhk liiga väike, aga pärast lasin veel 1,5 asemel mingi 1,9, et survet veitse rohkem oleks, aga see relee jupsis ikka samal viisil edasi

a mismoodi terve relee sealt küljest käib?
kõige alumised juhtmed on vist miinuse latt vms, aga see suht ära roostetanud ja sellepärast ei lahuta vist releed ka enam lahti ja kitsastes oludes ei anna ilmselt puhastada ka enam.

ja mingi 1-5bar relee sobiks ka kui aparaat ise on 1.5-3bar?
ühendus on siis pm5ml vist(14mm), aga mis vahe sellel pw3-ga üldse on

Need releed ikka keevitatud pole, ju ikka saab lahti keerata veevärgist. Saad ehk lauapeale ja saad ehk ära lappida.
Kui lappida ei saa, ostad mõne muu relee sinna asemele ja keerad samasse keermeauku kus olemasolev oli. Ja kui ei saa ikkagi siis teed kuhu vaja selle rõhureleele manomeetri väljundi ja teed uue relee baasil väljalülimise.

Kui nüüd käivitab aga ei stoppa siis saab hädalahendusega osta viitrelee (N:ABB), mis siis katkestab sinu sätitud aja (N:5 minutit) jooksul pumbaahela. Mitmed on seda kasutanud - pump jääb igaljuhul ellu. Selle pluss on, et mistahes manomeetri rikke korral pump ei lähe igavestele jahimaadele.

Kalvis kirjutas: ↑08 Nov 2020, 12:16 Need releed ikka keevitatud pole, ju ikka saab lahti keerata veevärgist. Saad ehk lauapeale ja saad ehk ära lappida.
Kui lappida ei saa, ostad mõne muu relee sinna asemele ja keerad samasse keermeauku kus olemasolev oli. Ja kui ei saa ikkagi siis teed kuhu vaja selle rõhureleele manomeetri väljundi ja teed uue relee baasil väljalülimise.

Kui nüüd käivitab aga ei stoppa siis saab hädalahendusega osta viitrelee (N:ABB), mis siis katkestab sinu sätitud aja (N:5 minutit) jooksul pumbaahela. Mitmed on seda kasutanud - pump jääb igaljuhul ellu. Selle pluss on, et mistahes manomeetri rikke korral pump ei lähe igavestele jahimaadele.

Keerispumpade võimsustarve on minimaalne kui pärast pumpa on kraan suletud ja veekoguse läbivool on 0 "null", ehk kui pump ei lülitu välja siis pumbaga ei tohiks midagi paha juhtuda.

Suurte pumpade käivitamisel ilma sujuvkäivitita süsteemides peab alati PÄRAST PUMPA olev kraan KINNI olema, et vältida hüdrolööke ja tagada pumba sujuv käivitumine väikseima käivitusvooluga.

Uus rõhurelee maksab suurusjärk 15- 20 eur ja roostetanud sisuga mõõteseadme remont ei tasu ära, kuna roostes vedrusüsteemi jäikus on ennustamatu.
(Aegreleede hinna suurusjärk on ca 60eur + elektritöö, seega mõtetu.)

kui relee keerleb maha ainult välimise otsa kaudu ja sisemine üldse ei liigu, siis jääb ju sisseviigu toru keeramisele ette, aga mismoodi selle siis maha saab üldse.
tollel alumisel latil on ilmselt ülejäänud releega mingi ühendus ka vajalik ja latil olevate juhtmete kokkuühendamine ei annaks ka ilmselt mingit tulemust?(kui saaks roostes kruvid üldse lahti kuidagi; ja kas need üldse ph2 või pz2 vms..)

Sama - pumbale meeldib kõige vähem täispööretega vastu suletud ventiili töötada.

kunn24 kirjutas: ↑08 Nov 2020, 15:27 Sm ping, mul on tunne, et teil on see pumba teema veidi sassis. Üldiselt, kui pumba tunnusjooni vaatad ja juhtumisi juhendeid loed, siis võid kiirelt aru saada (kui suudad), et vastu suletud ventiili ta ei tohi töötada. Kui on mingi selline imepump, mida on käivitamisjärgselt vaja kaitsta hüdr löögi eest, siis ainuvõimalik lahendus on talle teha nn bypass, mida käivitamisjärgselt suletakse sujuvalt ja panna ta väljundisse ülerõhu klapp. Variant ka sujuvkäivitus.

Need pakutud graafikud on pumba töögraafikud mitte situatsioon, kus läbivool on NULL.
Ei ole siin midagi sassis, see on elementaarne nõue juba vanast ajast, kui veel polnud kasutuses sujuvkäiviteid.

Kui praegu mõne töösoleva pumba sagedusmuundur otsalõppeb ja pump on vaja otse võrgust käivitada, siis on kindel nõue pärast pumpa olev kraan sulgeda mootori käivituse ajaks ja pärast käivitumist see vaikselt taas avada.

Tsentrifugaalpump tarbib vedelikku liigutamata (väljund suletud) vähem energiat kui avatud väljundi puhul.

kunn24 kirjutas: ↑08 Nov 2020, 20:41

-virks- kirjutas: ↑08 Nov 2020, 20:15 Tsentrifugaalpump tarbib vedelikku liigutamata (väljund suletud) vähem energiat kui avatud väljundi puhul.

Võta mõni pumba graafik palun ette. Ja esita lisaküsimus, mis saab vedeliku temperatuuriga pumbas. Nagu ma ennist ütlesin, palun tehnilist dokut, mis seda lubab, vb olla mõne pumba puhul kehtib.

Ma ei küsinud vaid väitsin, et see on nii.
Vedeliku temp loomulikult tõuseb, aga see ei ole hetkel tähtis. See ei ole pumba normaalne töö.
Tsentrifugaalpumpa on lihtsam käivitada, kui väljund on suletud ja vedelikku ei pumbata!

kunn24 kirjutas: ↑08 Nov 2020, 20:41

-virks- kirjutas: ↑08 Nov 2020, 20:15 Tsentrifugaalpump tarbib vedelikku liigutamata (väljund suletud) vähem energiat kui avatud väljundi puhul.

Võta mõni pumba graafik palun ette. Ja esita lisaküsimus, mis saab vedeliku temperatuuriga pumbas. Nagu ma ennist ütlesin, palun tehnilist dokut, mis seda lubab, vb olla mõne pumba puhul kehtib.

Võibolla soovid tehnilist juhendit ka näiteks "tellise poolitamiseks haamriga" või "reha käeshoidmise juhendit"?
(Praktikal olnud tudeng kurtis, et kivipuur ei tee auku seina sisse. Selgus et kasutusjuhendis polnud kirjas, et puurimiseks tuleb puur vastu seina suruda. )
Väga paljusid tarkusi ei kirjutata enam aastakümneid raamatutesse, neid õpitakse meistritelt.

Spetsiaalselt teadmatutele otsisin raamatust välja:

"Abiks keskkütte katla kütjale".
Kolmas, täiendatud trükk, kirjastus "Valgus" Tallinn 1972.
XI. Pumbad.
49. Tsentrifugaal ja propellerpumbad.

LK. 219 kirjutatakse:
"Enne käivitamist tuleb imitoru ja pump täita veega.
Seejärel tuleb avada imitorul olev siiber või ventiil ja sulgeda siiber või ventiil surutorul.
Käivitada elektrimootor ja kui pumba manomeetri osuti on jõudnud tööasendisse, avada ventiil või siiber surutorul"
https://www.google.com/search?q=Abiks+k ... EE768EE768

kunn24 kirjutas: ↑09 Nov 2020, 11:00 Pumbad on edasi arenenud, kui on järsu karakteristikuga pump, st hea kasuteguriga, siis on teema küsitav. Aga olgu, ma ei viitsi sel teemal rohkem jutustada, kui juhend konkreetsel pumbal näeb nii ette, ju siis on õige.

Pump on tavaliselt hüdrosüsteemi kõige tugevam osa ja see sujuvstardi teema on torustiku kaitseks hüdrolöökide poolt tekitatava kahju eest.
Ja seepärast ei kirjutata sellest ka mitte pumba kasutusjuhendis, vaid seadme (kuhu pump on paigaldatud) kasutusjuhendis.
Jama on suur, kui mõni tuhm töötaja keset talve, kliendi soojatrassi lõhki laseb.

(Suurtel pumpadel on küll ka möödavooluklapid peal, aga need on pumba äkilise seiskumise puhul tekkivate hüdrolöökide summutamiseks.)

kunn24 kirjutas: ↑09 Nov 2020, 11:39 Kui teemasse tagasi tulla, kas DPC-10 rõhulülitiga ka kogemust on kellelgi ?http://www.apecpump.com/upload/20150603 ... H7vunx.pdf

kuidas see teemaga seotud on?

Aastal 2020 tuua pumpade hüdraulika näiteks 1972 aasta raamat (mis pandi kokku vast 1965), selleks peab annet olema.
Jätkuvalt, ärge palun pöörduge VK inseneri poole, sest ta teab äkki vastust.

suvaline kirjutas: ↑09 Nov 2020, 20:47 Aastal 2020 tuua pumpade hüdraulika näiteks 1972 aasta raamat (mis pandi kokku vast 1965), selleks peab annet olema.
Jätkuvalt, ärge palun pöörduge VK inseneri poole, sest ta teab äkki vastust.

Kas tänapäeval voolab vesi teisiti, või on loodusseadusi muudetud?
Kas oled ise mõõtnud pumba voolutarvet nii kinnise kui lahtise, pärast pumpa oleva kraaniga?
Kas oma haridusteel oled raamatuid lugenud?

ping,
tänapäeval voolab vesi jah "teistmoodi", sest inimene on vahepeal arenenud, uued pumbad ja muud seadmed hüdraulika ohjamiseks. Ma ei pea mõõtma voolutarvet ei kinnise ega lahtise "kraani" korral, selleks on elektri eriala inimesed. Oma haridusteel lugesin pildiraamatuid, hilisemalt kirjutan ise raamatud ja teadusartikleid.
Abiks lugemine: https://www.raamatuvahetus.ee/hudraulik ... /U00021334

a kas see tagumine jublakas keerleb seal mõlemast otsast maha kuidagi või aind välimisest, või saab noid väikseid kruve ka kuidagi maha keerata, et suurem korpus ümbert ära tuleks?
https://ksd-images.lt/display/aikido/st ... 93bcd9.png