Plaatvundament ja põrandaküte teises kihis

[xxx111]

Ma panen siia veel 2 skeemi
Ülemisel skeemil sisuliselt osa plaati hüljatakse ja arvutustes on Beff
Alumisel skeemis töötab kogu plaat
Punasega on antud skeemide deformeerunud kuju (see on illustratsioon)
Mõlemad skeemid on kasutatavad
Ülemine skeem on see millele olen viidanud kui lihtsustatule
Alumine skeem ei ole käsitsi lahendatav (või noh on aga meeletu töö) ja eeldab täpset mudelleerimist, et tõepoolest saaks objektiivsed tulemused
Eeldab mitmete parameetritega "läbi mängimist", erinevad plaadi jäikused, erinevad aluse sängitusmoodulid jms
Alumine skeem annab sisejõudude jaotuselt optimaalsema tulemuse
Mudeli koostamise, mudeli järgi arvutamise juures on oluline hinnata selle toimimist reaalselt - insener peab oskama koostada adekvaatse mudeli mis toimiks reaalselt
Kui ma arvutan (ja pärast armeerin) lihtsustatud skeemi järgi siis ilmselt on viga "tagavara kasuks"
Aga kui ma tahan täpselt arvutada siis on mul vaja korrektseid aluse andmeid - ja mitte vahetult plaadi all vaid oluliselt sügavamal

Ja mis on nende kahe skeemi puhul oluline on see, et tõmme on erinevates kihtides...

[xxx111]

Sellesse võib suhtuda mitmeti...

Nt võib suhtuda nii: müts maha turundajate ja müügimeeste ees kes suudavad sellise "jama" maha müüa
Või nii: loll saab kirikus ka peksa
Või nii: lollidelt tulebki raha ära võtta

Ei puutu küll plaatvundamendi teemasse kuid puutub turunduse teemasse:

https://www.gucci.com/us/en/pr/men/read ... gJKcPD_BwE

[xxx111]

Ega ma muud ei tahagi öelda: kõikide asjade suhtes tuleb säilitada teatud kriitilisus...
"Talupojatarkus" tuleb ka kasuks...
Eramu ehituse parimad "põhitarkused" saab Arvo Veskilt (Oma maja) ja Tiit Massolt (Väikemajad)

[xxx111]

Uute materjalide või lahenduste puhul pole kahjuks sellest abi. Näiteks juba sellise asja juures (Sina ennast sellest teemast vist taandasid, kuid mulle meeldib). Ma olen kõik oma betoonivalud teinud eranditult kiudbetooniga.

Ikka on abi...Kõik PÕHIMÕTTED on samad

Kuid tulles tagasi kiudbetooni juurde - see mida Sa pildil näitad on midagi muud - selles lindis paindemomente sellisel kujul nagu plaadis ei teki ja töötab teisiti (arvutusmudel)
Ning 99% kindel, et kõrval juba valatud postide kohtvundamentidel on sees ka sarrus
Kiudbetoonil on oma kindel koht

[xxx111]

Kontrolliks võid Ruduse-le saata päringu:

- kandeseinte telgede vahe 6m
- betoonist laeplaadi paksus 200mm
- lihttala skeem
- keskkonnaklass XC1
- betoon C30/37
- koormused gk=2,0 kN/m2 ja qk=3,0 kN/m2

Palun öelge vajalik kiu tüüp ja kogus...

Pane vastus siia ka...

[xxx111]

Ei - mis ma ikka vaidlen...
Sinu viidatud "reklaamlehtedega" olen kursis
Mina lihtsalt tõmmet sellega vastu võtta ei oska, sest arvutada ei oska, sest konkreetset metoodikat ei tea
Hoopis teine on lugu kui tõmmet võtta vastu ikkagi armatuuriga ning kõik muu "teha kiuga" (konstruktiivne sarrus, jaotussarrus, mahukahenemine jms)

[xxx111]

Pane tähele, et plaadi pole ka sinu joonistatud ribisid, mis muudavad lahenduse platsil jamaks

Ma omast arust püüan siin selgeks teha, et plaatvundament on täiesti ebapraktiline lahendus...

[xxx111]

Ilma ribideta ja armatuurita väga praktiline, kuna eelnev pildiseeria näitab, et olen igasuguseid teinud ja tean mahtusid. Näiteks lindi taldmikujupi asemel oleks juba oluline osa plaadist tehtud. Jääme siis sõbralikule erivarvamusele, . Antud maja all on plaat paksusega 18 cm, 2 maja sees asuva posti all 5cm paksendused ca 100x100 cm.

18cm plaat on juba käsitletav plaatvundamendina (omab jäikust)
Lisaks see, et Sul pole ka torustikku seal sees

Ma arvan, et suures laastus meil eriarvamust pole
On väike tõlgendamise küsimus
Kui Sulle endale tundub praktiline siis just nii ongi - kellegi teise arvamus ei puutu asjasse

Oletame, et maja on 10x10m
Ligikaudselt...
-180mm plaadi maht on 18m3
- 40cm laiune paksus 200mm taldmiku maht on 3,2m3
- 60cm laiune paksus 200mm taldmiku maht on 4,8m3
- 80cm laiune paksus 200mm taldmiku maht on 6,4m3
Kiudbetoon
Ma ise teeks lindi sest mulle tundub praktilisem...

[xxx111]

Kas oled ISE teinud (või siis projekti juhtinud) või lihtsalt teeks?

Tunnistan ausalt, et ISE pole teinud...
Ning kui mulle pakutakse kordi suurema betoonimahuga plaati odavama hinnaga kui linti siis valin plaadi (kõik muud tingimused samad)...

[xxx111]

Töömaht ongi see, mis tänapäeval (ka 15 a tagasi) oluliselt maksab. Firma küsib 1 mehe kohta ca 15 € tunnis pluss näiteks eksvaator 45 € tunnis, kas oled neil nõus laskma seal tundide viisi mune sügada ja erinevaid nippe välja mõelda? Mina ei ole. Nii, et vaid materjali mahust lähtuda ei saa. Lisaks on lintidega tallaaluse tihendamise probleem, sest kui eksvaatorijuht mingil põhjusel 20 cm eksib (lihtne eksida, kui pidevalt latiga sabas ei ela), siis see alus jääb isegi vaatamata tihendamsele elastsem, kui puutumata pinnas või siis tuleb erakorraliselt killustik kohale vedada (ka maksab) ja lasta sinna maha matta, mis võib osutuda komplitseerituks, kui ligi ei saa väiksete vahekauguste tõttu. Iseasi on teha madallint (kui külmakerke oht on väike) ja teha plats totaalselt puhtaks, kuid siis tekib ikkagi mass-tagasitäite probleem. Nii, et kui toredaid lahendusi mõelda, siis mõelda kohe juurde: KUIDAS neid teha (kas või see, kui talvel enne millegi betoneerimist tuiskab lund täis ja juba betoonimikser platsil ootamas (betooni mahapaneku piiraeg 2 tundi, millest sõidule kulus juba ligi tund ära).

Ei vaidle...
Kui pakud mulle (ja teised ka pakuvad) plaadi puhul odavamat hinda siis võtan plaadi...

[xxx111]

See on illustratsioon...Siit ei ole vaja otsida detaile...
Vundamendid on ikka KANDEseinte all - vaheseinte all neid ei ole
Keskmiste KANDEseinte vundamendid saab viia põranda aluse soojustuse alla

[xxx111]

Kui keegi oskab mulle vastata kuidas tagada kiudbetooniga paindeelementides tõmbe vastu võtmine ja kuidas seda arvutada siis oleksin tänulik kui märku antaks
Kuna kunn24 väitis, et teostas oma plaadi arvutused ise siis esmalt ootaks tema kommentaari

Lisan paar pilti ja faili...

[xxx111]

Mõistsid valesti...
Ma olen juba eelpool maininud, et ei oska kiudbetooni ILMA TÕMBEARMATUURITA paindeelemendina tööle panna
Täpsemalt öeldes kaldun arvama, et see ei toimi
Kuna plaat (antud kontekstis vundamendiplaat) on paindeelement huvitab mind kuidas see toimib ilma armatuurita ja kuidas sellist olukorda arvutada

[xxx111]

Proovime veel: kuidas Sina arvutasid?

[xxx111]

Huvi pärast ka saatsin Rudus-le küsimuse
Ennustan 2 varianti:
- vastust ei tule
- vastus tuleb, et ilma tõmbearmatuurita ei saa
Kui vastus tuleb siis annan märku...

[xxx111]

Ma ei kahtle selles, et kiud suurendavad betooni tõmbetugevust
Paraku pole sellega midagi peale hakata - erinevus võrreldes sarrusega on väga palju kordi

[xxx111]

Teema selles, et paljudel juhtudel (ka siin foorumis) soovitatakse kiudbetooni alternatiivina raudbetoonile
Kuid need on võrreldavad vaid teatud tingimustel
Muud teemat ei ole...

[T25]

Niipalju kui mina igasugu erinevaid foorumeid lugenud olen, siis kiud ei asenda armatuuri. Küll aga aitab kiud pragusid koos hoida. Kuskil youtubi videos oli katse ka, kus võrreldi 2 ühesugust tala, üks armatuuri ja teine kiud+armatuuriga ja mõlemad purunesid umbes sama surve all, kuid ilma kiuta tala alumises otsas oli juba enne purunemist märgata suurte pragude tekkimist. Kiuga betooni puhul oli pragunemist tükk maad vähem märgata.

[T25]

544.6R-15 Report on Design and Construction of Steel Fiber-Reinforced Concrete Elevated Slabs

https://www.youtube.com/watch?v=f7cALfU ... eInstitute

Tundub, et aeg on vahepeal edasi läinud ja arvamused muutunud. Kiudbetooniga saab teha küll vahelagesid. Selles videos on juttu ka kunn24 poolt viidatud katsetusest. Niipalju , kui aru sain, siis 30 korda suurema koormusega, kui normid tavakoormusele ette näevad, tekkisid väga väikesed praod.

[bjorn]

Siin oli juttu kilt alla ja liiv peale probleemist, et liiv võib ajapikku ära kaduda killu vahele ja tekitab vajumisi.

Aga 16/32 kild alla ning selle peale 0-4 sõelmed? Kild tagab kandevõime ning kappilaartõusu tõkke. Sõelmed on kergelt looditavad, odavad ning kui kinni vibrada siis muutuvad rohkem monoliitseks kui liiv. St. ei tohiks vahele ära hajuda. Mõni praktik seda lahendust kasutanud?


Ainuke viga sõelmetega on see, et peab kuivast peast kinni vibrama. Kui sajab, siis muutub pehmeks massiks nagu kruus.

[mkubi]

Siin oli juttu kilt alla ja liiv peale probleemist, et liiv võib ajapikku ära kaduda killu vahele ja tekitab vajumisi.

Aga 16/32 kild alla ning selle peale 0-4 sõelmed? Kild tagab kandevõime ning kappilaartõusu tõkke. Sõelmed on kergelt looditavad, odavad ning kui kinni vibrada siis muutuvad rohkem monoliitseks kui liiv. St. ei tohiks vahele ära hajuda. Mõni praktik seda lahendust kasutanud?


Ainuke viga sõelmetega on see, et peab kuivast peast kinni vibrama. Kui sajab, siis muutub pehmeks massiks nagu kruus.

Väiksemad osakesed ikkagi otsivad teed vahedest allapoole. Palju vähem, kui liiv muidugi. Nagu füüsikas, kus täideti klaas kividega ja küsiti, kas klaas on täis.

[bjorn]

Vales teemas.

[MadalEnergia]

Mina olen näinud välistrasse, kus killustikukiht on vett täis, täidetud teealuse killustikukihini liivaga ja polnud see liiv kuskile kadunud.... endale nii ikkagi ei teeks.

Inseneri joonistatud/arvutatud vundament, tehtud sai:


Kruus
Killustik 32-64
Killustik 16-32
Killustik 8-16
Finnfoam XPS plaatvundamendi elemendid + põrandaalune 300mm
Betoon 300x400mm välisseinte all, kandev vahesein 300x600mm, põranda osa 100mm
EPS 50mm
Põrandavalu küttetorustikuga 80mm



Järgmine kord:

Kui kardaksin "vajumist", teeksin plaatvundamendi otse pinnasele, ilma soojustuskihita - teeb ehitamise oluliselt lihtsamaks, eriti kui proovida ise maksimaalselt kaasa lüüa. Sealjuures peaksin leppima lintvundamendi soojustuslike omadustega.

Kui on tegu kuivema pinnasega ja pinnasevesi just kevadel maa peale pressi, teeksin vundamendi kruusast kihile... ei hakkaks killustikku raiskamagi.

Niiskemates oludes (ja ka radooniohtlikus piirkonnas) kasutaksin 8-16 killustiku asemel pealmise kihina 0-32 killustikku.

Põranda alla vist 350mm soojustust ka ei paneks




Kui üldse hüdrotada, siis see peaks hakkama ju sellest kihist, millele plaatvundament ehitatakse?




Miks plaatvundament?

- Vähem pinnasetöid ja ei pidanud vett otsima minema kuskile sügavustesse
- Meeldis idee, et terve majaalune on ühe soojustuskihi sees
- Radoonil vähem võimalusi majja pressimiseks
- Hirmujutud ujuvatest põrandatest - las terve maja pigem "ujub"
- Hinnaerinevus lintvundamendiga on olematu... vundamendiga seotud tööd, kommunikatsioonidega liitumine/ehitamine, pinnasetööd, sadevesi/drenaaž kipuvad pea 2/3 hinnast moodustama... betoonist läraka saab 400€/m3 maha valada

"Tavapärane eramaja köetav plaatvundament" on kohe kindalsti soodsam teha kui lintvundament + põrandavalu.

[xxx111]

"Tavapärane eramaja köetav plaatvundament" on kohe kindalsti soodsam teha kui lintvundament + põrandavalu.

Nõus...
Ja tulemuseks on ka "tavapärane eramaja köetav plaatvundament" vs lintvundament + põrandavalu

[T25]

Mulle ei meeldi plaatvundamendi puhul see, et kui jätta maja ilma kütteta seisma, siis võib juhtuda, et külm poeb plaadi alla ja kergitab seda ning ongi praod seintes ja plaadis.