Ehitusfoorum

Kehtiva ehitusseadustiku kohaselt ei ole vaja alla 0-20m2 mitteeluruumi ümberehitamiseks ega kuni 33% laiendamiseks esitada ei ehitusteatist ega projekti. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... Lisa_1.pdf

Võtame siis ühe teoreetilise näite. Oletame, et mul on krundil, näiteks külgepidi kokku ehitatud (aga võib ka mitte), kaks kuuri/garaazhi, kumbki 19m2.
Nüüd ma otsustan nad ümber ehitada saunaks ja grillimajaks või milleks iganes, seejuures laiendades kumbagi kuni 33%. Nagu seadusest aru saan, võin seda tegema asuda ilma mingit luba taotlemata ja kellegiga kooskõlastamata?
Tulemuseks on siis 2 x 25m2 ehitisealuse pindalaga ehitist või ka ühendatuna sisuliselt 1 50m2 ehitisealuse kogupindalaga ehitis.
Kas see kõik on kosher? Ja hiljem peab ametnik muudatused ehitisregistrisse viima?

Aga mis siis, kui uue ehitisealuse pindalaga ületatakse krundile lubatud maksimumi?
Või kui kuurist tehtud saun tossab ja häirib naabreid?

§3 (3) Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

Ehitusfoorum pole küll koht kus seaduse tõlgendamist küsida.
Näiteks selline lugu et Soomes pani kodanik kuuma ilmaga jahtutamiseks rõdule konditsioneeri välisosa. Ühistule see ei meeldinud ning asi läks kohtusse. Õnneks kodanik võitis kuna kohus arvas et maja soojustuse puudulikuse tõttu oli konditsioneeri paigaldamine vajalik et kodanik saaks korteris üldse elada. Ühistu kohtukulud olid ca 30 tuh eur.
Ehk vaata nüüd seda §3 lg 3 ja kaalutle oma võimalusi.
PS: rohkem ei hakanud punkte otsima.

§3 (3) Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

"võib" .. aga ei pea. Ehk siis on asi jäetud luba menetleva ametniku otsustada? Aga point on ju selles, et "luba" ega selle küsimist, isegi mitte ehitamisest teavitamist läbi ehitusteatise esitamise, ei ole seaduse järgi ju vaja.

Ma tahtsin seda öelda et ise pead oma riski hindama.
Kui asjas tekib vaidlus siis risk = selle ehitise väärtus + võimalik trahv.
Kui risk on suur (rahaliselt) siis tuleb pöörduda eelnevalt advokaadi poole ning ei tasu küsida kellegi teise, ka mõne juristi jne arvamust.
Seaduses on ka selline ebameeldiv asi nagu haldusorgani kaalutlusõigus. Kui näiteks naaber kaebab et kuuri korstnast tuleb liiga musta suitsu siis haldusorgan võib kaalutluse alusel otsustada et tegemis on mingi saun-kuuriga mille saatus võib olla kurb.

No kui nüüd kõrvutada Ehitusseadustiku lisasid 1 ja 2, siis saab tegelikult parema selguse. Mina loen sellest välja nii, et minu kirjeldatud teoreetilisel juhul ehitamisest teavitama ei pea, aga kui kuuri laiendamise käigus läheb ehitisealune pind üle 20m2, siis kasutusteatise peab ikka estima. Projekti ilmselt mitte, sest seda pole 20-60m2 ehitiste ümberehitamise puhul nõutud kummalgi juhul. Mida siis üldse ametnik saab kontrollida või vaidlustada?

Teine asi on kasutusotstarbe muutmine. Paraku saunal ega kuuril eraldi kasutusotstarvet pole: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/10 ... _lisa.pdf#

Tegelikult on selle teemaga seotud üks teine probleem. Oletame, et tegemist on kortermajaga, mille juurde kuuluval kinnistul asuvad kuurid, mis on jagatud kasutuskorra alusel. Ehk igal kaasomanikul on kuuri ja selle juures oleva maalapi osas ainuvaldus ja -kasutus. Nüüd otsustab üks kaasomanik oma kuurist sauna ehitada (või paned püsti mingi pisimaja http://www.greencube.ee/-/hinnad.ee.html juurdekuuluva suure terrassiga, sest terrass ei kuulu ehitusaluse pinna arvestuse sisse). Kui antud kuuri ehitusalune pind jääb alla 20m2, siis seaduse alusel ei pea sellise ehitamise ja hiljem kasutamise kohta esitama teatiseid. Kas tegelikult on ka nii, või on siin ikkagi mingi konks?
Kas on teistel kaasomanikel mingeid võimalusi sellist tegevust takistada? Seaduse mõttes jääb abihoone ikka abihooneks, olgu siis saun, kuur või kasvuhoone.

Kahtlustan, et rajatise/hoone sihtotstarbe muutmisel tuleohtlikumaks sa nii lihtsalt nihverdada ei saa. Kuuri all ikka vist ei saunatata.

Coolhouse kirjutas: ↑13 Aug 2020, 18:48 §3 (3) Funktsionaalselt koos toimivat ehituslikku kompleksi, mis võib koosneda nii hoonetest kui ka rajatistest, võib käesolevas seadustikus sätestatud teatise- ja loamenetlustes käsitleda ühe ehitisena.

See vist tähendab seda, et kui maja ehitad ei peaks iga (liitumis)kaabli ja (liitumis)toru jaoks eraldi menetlust tegema, vaid saab need põhimajaga koos ära menetleda.

Coolhouse kirjutas: ↑13 Aug 2020, 18:48 Õnneks kodanik võitis kuna kohus arvas et maja soojustuse puudulikuse tõttu oli konditsioneeri paigaldamine vajalik et kodanik saaks korteris üldse elada. Ühistu kohtukulud olid ca 30 tuh eur.

...millest kodanik tubli ühistu liikmena ka osa (1/korterite arv) kinni maksis.

Sul on ilmselt kõik see asi elamumaal ning ehitad oma abihooneid suuremaks?
Kui jah, siis pead vaatama ikka Lisa 1 ülemist tabeliosa. Ehk siis "Elamu ja SELLE TEENINDAMISEKS VAJALIK HOONE". Garaaž, saun, kuur - vahet pole, mis funktsioon. Kõik läheb elamu teenindamiseks vajaliku hoone alla.
Kui varasema kuni 20m2 hoone ehitad suuremaks siis läheb see juba "Ehitisealuse pinnaga 20-60m2 ja kuni 5m kõrge" ehitise alla. Ehk pead koostama arhitektuurse eelprojekti, tellima geoaluse ja taotlema ehitusteatise.
Kõik hooned-rajatised lähevad ehitisealuse pinna alla. Seega pead jälgima, et ei ületa max lubatud ehitisealust pinda.

Palju sõtltub vist kohalikust vallast. Enamus käsitleb eraldi objektina, eriti siis kui sa ehitad mitte pikendusena vaid just eraldi.

kunn24 kirjutas: ↑14 Aug 2020, 11:44 Mul kuni 60 m2 kuuri kapremondil KOV teatise esitamisel piiksatas ka korra projekti kohta, kuid saatsin vastuseks sama Lisa1 väljavõtte ja joonisin punase kasti teatatud tegevuse definitsioonile ümber, siis vabandati ja pandi teatis kehtivaks.

Vot sellest käibki jutt! Mida peab ja mida ei pea tegema. Mida saab ja mida ei saa nõuda? Ma ei arutle, kas projekti oleks kasulik teha või mitte.

Küsimus on lihtsalt selles, et kui näiteks keegi kortermaja elanikest oma kuuri saunaks teeb ja see kõik 20m2 ehitisealuse pinna sisse mahub, siis kehtiva seaduse järgi kedagi teavitama ei pea ja kelleltki luba pole vaja. Ehk siis järelikult ei saa ka teiste korterite omanikud (kaasomanikud) mitte midagi sellise tegevuse kohta köhida..

ccc333 kirjutas: ↑14 Aug 2020, 10:15 ... Ehk pead koostama arhitektuurse eelprojekti, tellima geoaluse ja taotlema ehitusteatise.
Kõik hooned-rajatised lähevad ehitisealuse pinna alla. Seega pead jälgima, et ei ületa max lubatud ehitisealust pinda.

Millise tabeli rea järgi Sa järeldad, et peab tegema mingi eelprojekti ja geoaluse? Kui ma ehitan ümber alla 20m2 ehitisealuse pindalaga hoonet ei pea ei teatist ega projekti esitama. Samuti ei pea kasutusteatist esitama. Alles 20-60m2 aluse pinnaga peab esitama teatise, aga ei mingit projekti sh eelprojekti.

Noh, kui on tegemist 1 kuuriga, siis ilmselt ehitusaluse pinna ületamine on laiendamisel pisiprobleem, sest võimalik ületamine on väike. Aga kui on näiteks kinnistul 20 kuuri - kõik näiteks 15m2 ja ehitistealune max pind on täis .. siis seaduse järgi võiks need kõik 33% suuremaks ehitada ilma kellelegi teatamata ja mingit luba taotlemata. Kuna ka kasutusteatist ei pea esitama siis on kõik ju korras. Ehitisregistrisse jäävad ilmselt vanad andmed.