Ehitusfoorum

Tere!

Lasime teha oma korteris kapitaalremondi. Sõlmisime selleks ehitajaga lepingu, kus on kirjas: "Töö peab vastama sellistele töödele tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile." Muidugi tuleb mõnikord seinu värvides värv veidi ebatasane ja põrandaid plaatides mõni vuugivahe erineva laiusega... Igast asjast ei hakka suurt numbrit tegema.

Kuid dušinurga seina plaatimisega läks küll kehvasti: plaadid on pandud nii ebatasaselt, et heidavad üksteisele varje (vt pilt allpool). Ehitaja ise tunnistab oma viga, kuid ütleb, et päris profi plaatija kvaliteeti temalt ootama ei peakski ja parandama ei ole nõus, sest see eeldaks kogu püstitatud (kips)seina maha võtmist ja uuesti üles ehitamist. Oleme talle suurema osa remondikuludest juba ära maksnud, ainult murdosa kogu töö maksumusest on veel tasumata. Kuigi me ei ole absoluutselt mõista andnud, et me seda maksta ei kavatse, on ta siiski juba ähvardanud meid maksmata jätmisel faktooringuga.

Küsimus teadjatele: kas pildil kujutatud sein vastab "tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile"? Kui töö ei vasta ettenähtud tasemel kvaliteedile, siis peaks ehitaja vea parandama, aga kuidas seda kindlaks teha? Kuidas üldse edasi käituda?

Kui laseksin kellelgi siiski oma seina ära parandada, peaksin selle eest ilmselt päris korralikke summasid maksma.

tegu on armetu käkerdisega

Kui laseksin kellelgi siiski oma seina ära parandada, peaksin selle eest ilmselt päris korralikke summasid maksma.

Täiesti õige...

Aga kas ma eksin palju kui oletan, et töövõtjaks valisite "enam-vähem" kõige odavama pakkuja ja ainuke kriteerium valikul oligi hind so kes väiksema hinna pakkus see töö sai?

See on ikka täielik käkerdis. Muide, kas seinaplaatide nö malekorras paigaldamine oli teie soov või plaatija isetegevus?

farfalle kirjutas: ↑13 Juul 2020, 20:05 Lasime teha oma korteris kapitaalremondi. Sõlmisime selleks ehitajaga lepingu, kus on kirjas: "Töö peab vastama sellistele töödele tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile."

Ainus jama on see, et reaasles ja juriidilises maailmas ei eksisteeri sellist asja nagu "töödele tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile" olukorda . Mis muidugi ei vabanda seda kehva tulemust. Garantii tuleb ka eraldi lepingus kokku leppida , kui seda ei ole tehtud ei ole sellisel tööl ka garantiid.

Ainus millele kiirelt viidata saab on ehk tootja paigaldusjuhendid (segutootja, vuugisegutootja ja ka seinaplaatide tootja omad) ja proovida lasta vead kõrvaldada. Detailid muidugi lepingus kirjas ja alati peab olema ka keegi järelvaataja (kui ise seda ei oldud). Kohtuvaidluses aitab ekspertiis.

Aitäh vastuste eest! Algne pakkumine oli küll üks odavamatest, mille saime, kuid hind ei olnud ainus valikukriteerium. Ehitaja tundus meile asjalik. Töö käigus hind muidugi kõvasti tõusis, aga vähemalt osaliselt saab seda seletada meie endi tellitud lisatöödega.

Plaatide mustri valisime ise.

Lepingus on mainitud ka garantiid: "Töövõtja annab tehtud töödele seadustega ettenähtud garantii 24 kuud". Aga kuidas töö parandamist nõuda, kui ehitaja lihtsalt keeldub (sest see oleks tema jaoks "liiga suur töö")?

Oskab keegi veel öelda, milles see faktooring seisneb, millega meid ähvardatakse? Mis võib reaalsuses juhtuda, kui selle viimase ca 1200 eurot maksmata jätame?

Või oskab keegi täpsustada, kas me saame kvaliteedi kohta pretensioone esitada ka siis, kui arve on täismahus tasutud? Kas peale kohtu on veel mõni asutus, kuhu pöörduda?

farfalle kirjutas: ↑14 Juul 2020, 06:11 Oskab keegi veel öelda, milles see faktooring seisneb, millega meid ähvardatakse? Mis võib reaalsuses juhtuda, kui selle viimase ca 1200 eurot maksmata jätame?

Faktooring, millega ehitaja ähvardab, seisneb üldjuhul võla edasi müümises mõnele seaduslikule inkasso firmale. Mitte midagi ei juhtu kui viimane osamakse jääb maksmata viidates puudustele ehituskvaliteedis. Ehitajal on nurga tagant klähviva koera sündroom.

farfalle kirjutas: ↑14 Juul 2020, 06:11 Või oskab keegi täpsustada, kas me saame kvaliteedi kohta pretensioone esitada ka siis, kui arve on täismahus tasutud? Kas peale kohtu on veel mõni asutus, kuhu pöörduda?

Ära sellist lollust tee, et maksad viimase osa ära ja siis hakkad raha tagasi nõudma, see läheb sul kallimaks maksma. Selline variant saaks olla ainult varjatud vigade hilisemal ilmnemisel. Tuleb see jama fikseerida(fotod) ja esitada kirjalikult pretentsioonid koos tähtaegade andmisega puuduste likvideerimiseks. Kui ei ole nõus, siis teatada, et ei maksa viimast osamakset. Ei tohi allkirja anda tööde vastuvõtuaktile, ilma puudustele viitamata. Kas Lepingus pretensioonide ja nende lahendamise kohta ei olnudki midagi kirjas mitte ühtegi punkti? Kui ümbertegemine läheb kallimaks, siis vahe väljanõudmiseks aitab ainult kohtu poole pöördumine. Muidugi on veel mitteametlikud "faktoorijad"(kui tunned kedagi), kes võiksid ehitajat rahustada ja maa peale tagasi tuua.

Minul on Lepingutes olemas Tellija kohustused kirjas selliselt.

4.2. Tellija kohustub:
4.2.1. üle andma Lepingus nimetatud objekti;
4.2.2. kindlustama koos Töövõtjaga vajaduse korral materjalide ladustamise võimaluse objektil;
4.2.3. kindlustama Töövõtja elektrienegiaga ja veega;
4.2.4. tagama ehitustööde õigeaegse finantseerimise;
4.2.5. vastu võtma Töövõtjalt aktid ja arved teostatud tööde kohta ;
4.2.6. esitatud aktiga nõustumisel 3 päeva jooksul selle alla kirjutama ja mittenõustumisel esitama
Töövõtjale kirjaliku pretensiooni 3 päeva jooksul akti kätte saamisest;
4.2.7. tasuma kõik Töövõtja poolt esitatud arved 5 kalendripäeva jooksul peale akti aksepteerimist;
4.2.8. Lepingus ettenähtud tööde kvaliteedi ja maksumuse osas esitatud pretensiooniga mittenõustumisel
määravad Pooled ekspertiisi, mis teostatakse mõlema Poole juuresolekul.

Pööra tähelepanu sõnale aktsepteerimine!

farfalle kirjutas: ↑13 Juul 2020, 20:05 Tere!

... lepingu, kus on kirjas: "Töö peab vastama sellistele töödele tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile."

Mistahes vaidluse puhul on nüüd A&O lepingu sõnastus. Paraku sõna hea kvaliteet omab erinevat tähendust kelle vaatenurgast tahes. Töövõtja arvates tähendab hea kvaliteet nende seinas püsimist.
Kohtus on hea kvaliteet see mida arvab kohtu ekspert. Seepärast kirjutatakse leoingutesse ka tööde kvaliteet või alati lause - enne iga etapi (st. plaatimist) võtab tööd vastu (aksepteerib) tellija kirjalikult (vt. ka Urmase sõnastust). Antud juhtumis sul seda lauset pole ja hea kvaliteet võib tähendada kõike seinast seina.

Kuid dušinurga seina plaatimisega läks küll kehvasti: plaadid on pandud nii ebatasaselt, et heidavad üksteisele varje (vt pilt allpool). Ehitaja ise tunnistab oma viga, kuid ütleb, et päris profi plaatija kvaliteeti temalt ootama ei peakski ja parandama ei ole nõus, sest see eeldaks kogu püstitatud (kips)seina maha võtmist ja uuesti üles ehitamist.

Kui sul on see ehitaja jutt kirjalikult olemas (kasvõi e-mail) siis on edasikerge juhtum - ehitaja on tunnistanud oma viga ja mistahes ehitaja poolne pretensioonile saadad koheselt viite sellele kirjalikule ülestunnistusele ja nõuad töö ümbertegemist!!!

Oleme talle suurema osa remondikuludest juba ära maksnud, ainult murdosa kogu töö maksumusest on veel tasumata. Kuigi me ei ole absoluutselt mõista andnud, et me seda maksta ei kavatse, on ta siiski juba ähvardanud meid maksmata jätmisel faktooringuga.

Esiteks, mistahes erimeelsuste korral tööde osas, ei maksta raha enne ära kui erimeelsus on lahendatud. Seejuures koheselt esitab tellija oma pretensiooni kirjalikult (st. vähemalt e-mail) ja nõuad koheselt ümbertegemist koos tähtajaga. Kõige suurem viga ongi, et makstakse raha ära ja loodetakse tagasi nõuda hiljem kohtu kaudu. Kohus arvestab reeglina raha maksmist nõusolekuna tehtud tööde vastavusele lepingule.

Küsimus teadjatele: kas pildil kujutatud sein vastab "tavaliselt esitatavale heale kvaliteedile"? Kui töö ei vasta ettenähtud tasemel kvaliteedile, siis peaks ehitaja vea parandama, aga kuidas seda kindlaks teha? Kuidas üldse edasi käituda?

Kui laseksin kellelgi siiski oma seina ära parandada, peaksin selle eest ilmselt päris korralikke summasid maksma.

Loomulikult on silma järgi halb kvaliteet. Paraku juriidiliselt võib JOKK olla.
Üldiselt kuna viimane osamakse on maksmata, jäta see maksmata ja esita pretensioon koos mõistliku ümbertegemise tähtajaga ehitajale. Tähtaja möödudes võid kolmanda ehitaja võtta ja lasta temal tööd ümber teha ja üritada arve (koos tasaarveldusega) esitada küll ehitajale aga reeglina ei tasu see kohtuskäimist ära.

Ühes olen päri - ise sul kohtusse anda ei tasu, küll aga kindlusta tagala, et ehitaja sind ei annaks. Kui pretensioon on esitamatta siis võib ehitaja edukalt su kohtusse anda ja seejuures isegi võita!!!
Üldiselt kui juriidiliselt korrektses vormis on pretensioon esitatud siis läheb ehitajal raskeks nõuda viimase osamakse tasumist.

Ja kui oli eraisik siis tasub Tarbijakaitses läbi astuda, nad annavad nõu just juriidiliselt kuidas tuleks edasi tegutseda.

Huvi pärast küsin ehitajatelt - kas kvaliteediklassi ei fikseerita alati vastavalt RYL-le?
Vajadusel ruumide kohta eraldi?
Nt kelder ja garaaž II või III / eluruumid I või II jne...
Või mis kriteeriumite järgi siis teete?

Kas selliselt plaaditud sein tõesti vastab mingile RYL tasemele @xxx111?
EDIT: Ma olen ennast pidanud kehvaks plaatijaks, aga see oleks isegi mulle "liig"

RYL iseensest on kõigest raamat. Võib lepingusse sisse kirjutada, kindlasti annab abi juurde. Veel lihtsam on lepingusse kirjutada sealt vastavad laused. Oma ehituslepingutes olen niimoodi teinud ja edukalt isegi kohtus kaitsnud kui töövõtja arvas samamoodi heast tavast juhindudes "omamoodi" aga lepingus oli see punkt ikkagi määrav ja eksperdid kinnitasid mittevastavust.

1. Ma ei väitnud kordagi, et selliselt plaaditud sein millelegi vastab
Esitasin vaid küsimuse, et mil viisil kvaliteet fikseeritakse...

2. RYL on tõesti raamat.
Kuid määrab mõõdetavad parameetrid erinevatele kvaliteediklassidele.

Veelkord: esitasin vaid küsimuse, et mil viisil kvaliteet fikseeritakse...
Ei piisa ju "hea ehitustava", "hea kvaliteet", "tavaline kvaliteet", "nagu naabrimehel" vms
Parameetrid peaks kuidagi olema mõõdetavad...

Üldiselt sellised asjad fikseeritakse projektis (teostusklass, tolerantsid, kvaliteet, töökindlusklass, järelevalve tase jms) koos nõuetega materjalidele ja koos vastavate standarditega ja muude dokumentidega

Ja üks nüanss siia juurde: need on projekteerimise lähteandmed so need tuleks esitada tellijal (sest tellija peab teadma mis hoonet ta tahab)

Parameetriteks eristatakse kui mitu millimeetrit (või kasvõi 0,x mm) tohib olla ebatasasust tasapinnast. Firmad kasutavad laseriga mõõtmist, üks tuttav ehitaja rääkis, et saigi plaaditud seina ühes lõigus uuesti ümber teha... oma kulu ja kirjadega. Järgmine kord enam lohakat tööd ei harrastanud.

Parameetriteks eristatakse kui mitu millimeetrit...

Jah, just sellest ma räägingi...
Ja seetõttu ongi RYL hea, et on olemas "numbrid"

xxx111 kirjutas: ↑14 Juul 2020, 12:41 Huvi pärast küsin ehitajatelt - kas kvaliteediklassi ei fikseerita alati vastavalt RYL-le?
Vajadusel ruumide kohta eraldi?
Nt kelder ja garaaž II või III / eluruumid I või II jne...
Või mis kriteeriumite järgi siis teete?

Minul on Lepingutes alati olemas juriidiliselt korrektne punkt sellises sõnastuses:

Pooled juhinduvad Eesti Vabariigi seadustest ja teistest õigusaktidest, Lepingust ja Lepingu Lisadest.

Punasega on minu praegune rõhutatus, mitte Lepingutes.
EV ES-s on kvaliteedi kohta olemas ainult üks väljend ehk "hea tava". Eelmises redaktsioonis oli lause, et peab juhinduma materjalide tootja juhenditest. Uues ES-st ma seda lauset enam ei leidnud üles.
Mis imelühend on RYL, et kõik seda viskavad nina peale? Miks ei võiks olla näiteks DIN(Saksa standard) või KRVMS(Kongo Rahvavabariigi Maalritööde Standard) või MRVMS(maailma kõige sõltumatuma riigi, Mongoolia Rahvavabariigi(sellest riigist ei sõltu keegi ega miski) Maalritööde Standardid)?
Reeglina tellijad on ainult kuulnud mingist RYL-st, kuid ei tea selle ligi 700 leheküljelise kirjutise sisust mitte mõhkugi, rääkimata sisu arusaamisest. Tellijad panevad ikka lati seinale ja hakkavad rääkima mingitest 50€-st, mis pilust läbi mahuvad. Või sellest, et vastuvõetavaid pindasid kontrollitakse nii kaugelt, et kogu kontrollitav pind on korraga visuaalselt vaadeldav ja defekte kontrollitakse mitte lähemalt kui 1,5m. Või et tehisvalguses kontrollides ei asetata valgustit nii, et valgus langeks piki seina jnejne. Tellijad ronivad ikka ninapidi vastu seina, leiavad üles imepeenikese rullikarva ja hakkavad esitama nõudmisi ebakvaliteetse töö kohta.
Olen saatnud ka naabervalla ehitusministri "pikalt"(me tundsime teisteteist juba enne) kui ta tuli ja pani loodi renoveeritud seinale ja hakkas jahuma mingist RYL-st. Küsisin, et mis see RYL on ja kuidas see on seotud tol ajal kehtinud EV Ehituseadusega? Jäi vastuse võlgu. Siis küsisin, et millised on RYL tolerantsid renoveeritavale pinnale? Jäi vastuse võlgu, kuid mina jääle teadsin, et RYL järgi renoveeritavatel pindadel tolerantsid puuduvad. Ainuke nõue on visuaalselt korrektne. Ühte ta mainis küll- minuga ei pidavat saama vaielda, pidin liiga tark olema. Loomulikult olen ennast selles suhtes harinud, et igaüks mind oma olematute nõuetega kottima ei tuleks.
EVS-s on tõlgitud ka RYL, kuid EVS standarditel pole seaduslikku õigusakti staatust va need, mis on vastava ala ministri määrusega kohustuslikuks tehtud.
Minu kriteeriumiks on visuaalselt korrektne, kuigi ka see ei ole numbriliselt väljendatav.

RYL ei ole loomulikult mingi imeasi - lihtsalt on dokument mille alusel on võimalik hinnata

Kui mina Tellijana sõlmin Sinuga töövõtulepingu siis ma viitan, et LISAKS EV seadustele pead Sa Töövõtjana täitma ka RYL nõudeid. Ja see ei tulene EV seadustest vaid sellest, et mina Tellijana seda nõuan. Kui Sulle see ei sobi siis kahjuks ei sobi Sina ka mulle... Nii lihtne see ongi...

See, et tellijad ei tea RYL-st (ja üldse paljudest asjadest) midagi pole mulle üllatus.
Olen erinevates teemades "jahunud" sellest, et esimene asi mida tellija peaks tegema on konsultandi palkamine (sest tema enda teadmised on pehmelt öeldes viletsad).

Aitäh vastajatele info ja nõuannete eest! Ma ei olnud tõesti isegi teadlik nendest kvaliteediklassidest ja standarditest. Igatahes võtan kogu selle info arvesse ja loodan parimat.

Tegelikult päris nii ei olnud, et valisime suvaliselt kõige odavama ehitaja. Kuna ehitajal on Facebooki leht, kus näitab oma tehtud töid, arvasime, et tuleb sarnase kvaliteediga töö nagu nendel piltidel. Muu hulgas on pilte tema tehtud vannitubadest, kus seinad on ka suuremamõõtmeliste plaatidega plaaditud ja näevad täiesti korralikud välja. Vähemalt piltidelt ei paista mingeid varje ega muid madalale kvaliteedile viitavaid tunnuseid.

Ühes teises portaalis on ta enda kohta kirjutanud veel nii: "Olen spetsialiseerunud vannitubade ja WC-de remondile" ja "Pakkun innovatiivseid tehnoloogiatooteid, -teenuseid, -lahendusi nende hoolduse ja parandamisega" - aga samas oli tal enda sõnul esimene kord paigaldada laedušši ja ka meie renntrapp sai väga inetult paigaldatud (see on veel üks asi, mille suhtes pretensiooni esitasime)... Tundub üsna absurnde, et sellist tööd müüv inimene end vannitubade spetsialistiks nimetab.

Tööde üleandmise akti mainib meie leping samuti, aga ehitaja pole meile sellist asja saatnud ega isegi jutuks võtnud. Arvas, et sellega, et ta korteri võtmed meile tagastas, on asi lõppenud.

Pretensioonide lahendamise kohta on lepingus kirjas nii:
8.1. Tellija peab teatama Töö Lepingu tingimustele mittevastavusest Töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töö Lepingule mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning kirjeldama sama tähtaja jooksul piisavalt täpselt Töö Lepingu tingimustele
mittevastavust.
8.2. Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu punktis 8.1 asjaolude ilmnemisel Töö
parandamist või asendamist uuega, andes Töövõtjale selleks mõistliku tähtaja.

Kirjutasin siis uuesti ehitajale, lisasin seekord ka pildid parandamist vajavate kohtadega ja andsin tähtaja parandamiseks. Eks siis varsti näha ole, kas tuleb faktooring või mis.

xxx111 kirjutas: ↑15 Juul 2020, 08:55 Kui mina Tellijana sõlmin Sinuga töövõtulepingu siis ma viitan, et LISAKS EV seadustele pead Sa Töövõtjana täitma ka RYL nõudeid. Ja see ei tulene EV seadustest vaid sellest, et mina Tellijana seda nõuan. Kui Sulle see ei sobi siis kahjuks ei sobi Sina ka mulle... Nii lihtne see ongi...

Seda nüüd küll, aga kui tellijana kirjutan Lepingusse, et valmis töö peab vastama KRVMS nõuetele, siis, kas Töövõtjal kohustus on teada KRVMS nõudeid?

farfalle kirjutas: ↑15 Juul 2020, 09:17 Pretensioonide lahendamise kohta on lepingus kirjas nii:
8.1. Tellija peab teatama Töö Lepingu tingimustele mittevastavusest Töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta Töö Lepingule mittevastavusest teada sai või pidi teada saama ning kirjeldama sama tähtaja jooksul piisavalt täpselt Töö Lepingu tingimustele
mittevastavust.
8.2. Tellijal on õigus nõuda Töövõtjalt Lepingu punktis 8.1 asjaolude ilmnemisel Töö
parandamist või asendamist uuega, andes Töövõtjale selleks mõistliku tähtaja.

Väljend "mõistlik aeg" on sama laialivalguv mõiste nagu EhS kvaliteediklass "hea tava".

Seda nüüd küll, aga kui tellijana kirjutan Lepingusse, et valmis töö peab vastama KRVMS nõuetele, siis, kas Töövõtjal kohustus on teada KRVMS nõudeid?

Jah, just nii ongi.
Mina Tellijana olen selle määranud Töövõtulepingus mille Sina Töövõtjana aktsepteerid oma allkirjaga.
Teine asi on see, et Sa ei aktsepteeri minu nõudeid ja siis mina ei vali Sind Töövõtjaks...

Pildi järgi tundub, et plaadid on kõverad. Kas plaadid tõi omanik ise? Võimalik, et tegemist on praak-plaatidega? Plaatide kõverust saab kontrollida. Propelleri-kujuliste plaatidega pole võimalik sirget tasapinda saavutada. Et plaatide vertikaalvuugid on astmeliselt, see teeb ilmselt kõverate ja suurte plaatide puhul sirge pinna saavutamise veelgi võimatumaks.
Muidugi, see pole õigustus - kui materjal on praak ja pole võimalik kokku lepitud kvaliteeti saavutada, siis ehitaja peab sellest tellijat teavitama ja töö katkestama.
Samas, kui valgus asetada õigesse kohta ja meisterlikult fotografeerida, siis varjud ilmselt kuigivõrd ikka näha, ka nõuetele vastava töö korral.

Reklaamib end vannitubade spetsialistina aga "päris profi plaatija" tasemel tööd teha ei oska - see kõlab jaburalt. Normaalne plaatija ei hakka kõverat plaati üldse seina panema. Fotol on muidugi valgus täpselt nii, et toob probleemid välja ja võimendab ka. Saad mõõta - mitu mm on suurimad erinevused külgnevate plaatide tasapinnas?

aero kirjutas: ↑17 Juul 2020, 12:32 Reklaamib end vannitubade spetsialistina aga "päris profi plaatija" tasemel tööd teha ei oska - see kõlab jaburalt. Normaalne plaatija ei hakka kõverat plaati üldse seina panema. Fotol on muidugi valgus täpselt nii, et toob probleemid välja ja võimendab ka. Saad mõõta - mitu mm on suurimad erinevused külgnevate plaatide tasapinnas?

Võib olla kõlab jaburalt.
Samas kui mõtlemisega natuke sügavamale "kaevuda" siis on arusaadav, et inimene millegagi end elatama ju peab. Kas on parem kui läheb vargile, röövima, elab sotsiaalabist jne?
Siis tüüpiliselt mõtleb: "plaatimisega saab hästi pappi, hakkaks plaatijaks".
Kuidas tööturule saada? Tuleb turundada reklaamimise abil. Tihti inimene ei olegi sihilikult pahatahtlik, lihtsalt ülehindab ennast. Mõned inimesed on tüübilt sellised, et võtavad kergesti igasuguseid riske.
Kui inimene mingis ehitusvaldkonnas esimest korda oma kätt proovib, siis on selge, et suure tõenäosusega midagi läheb ikka "puusse". Aga kogemusteta inimene võtab asju lõdvalt tihti sellepärast, et on kuulnud a' la, mis see ehitamine ikka nii väga siis ära ei ole - lihttöö - saavad hakkama teised, saan hakkama minagi.
Tegelikult ei ole ehitamine midagi nii väga lihttöö. Isegi "labida liigutamine" vajab oskusi ja mõningast mõtlemist, et töö paremini ja kiiremini tehtud saaks.
Mõne ehitustöö selgeks saamine võib võtta aastaid. Samas ehitusvaldkond pidevalt uueneb. Tulevad peale uued materjalid. Igal neist on lisaks välimusele teatavad omadused, mida nende valimisel ja paigaldamisel on vajalik teada, arvestada ja tunnetada.

Saan aru, et sedasi on plaaditud uue kipsplaadist seina peale. No peab ikka andekust olema, et uue ja sirge seina peale plaate sedasi panna. Mina sellega hakkama ei saaks.