Ehitusfoorum

Olen proovinud otsida nii tarkadest raamatutest, kui ka internetiavarustest aga targemaks pole saanud.
Pinnavesi on kõrge ja pärast sadu kulub mitu päeva, et alaneks. Vundamendi kõrval olevas kaevandis on näha, et jääb küll alati vundamendi tallast ca 10 cm allapoole aga püsib järjekindlalt nädalaid. Näiteks möödunudnädalase rajude sajuhoogude vesi on senini kaevandis nähtaval. Vundament on killupadjal ja kapillaarniiskust ilmselt karta pole vaja. Küll aga tulenevalt kõrgest veetasemest tekkis mul küsimus: kas oleks vajalik paigaldada ümber maja drenaaz?

vt. pilte:
https://tinyurl.com/y9deg4ua
https://tinyurl.com/yb4jf6av

Mis on see põhjus miks vundament ei või vees olla?
Eeldusel, et Sa ei taha kuivendada maja ümbrust ja keldrit pole....

Ülespoole imbuv kapillaarniiskus jätab krohvitud soklile soolarandid.

Selle vältimiseks tehakse hüdrotõke! See on iseensest suht lihtne - pintseldad vundamenti ja katad müürikoha teada tuntud hüdrotõkkega üle.

Kui horisontaalne hüdrotõke on pandud, siis muidugi.

Drenaazil on üks suur viga, nimelt võib ajapikku umbe minna. Kunas see juhtub, ei tea keegi, võib võtta aastakümneid , kuid võib ka juba mõne aastaga ära ummistuda. Ja siis ei ole sellest drenaazist enam tolku midagi ning vaevalt et omanikul on aega, viitsimist ja tahtmist raha kulutada kõige selle väljavahetamise peale.

Drenaazil on üks suur viga, nimelt võib ajapikku umbe minna.

Asjatundmatult projekteeritud ja ehitatud asjadel (peale dranaaži ka kõigel muul) on üldse suured vead...
Drenaaži ehitamata jätmine (kui see on otstarbekas ja vajalik) põhjendusel, et "võib umbe minna" ei ole päris adekvaatne...

xxx111 kirjutas: 08 Juul 2020, 13:37

Drenaazil on üks suur viga, nimelt võib ajapikku umbe minna.

Asjatundmatult projekteeritud ja ehitatud asjadel (peale dranaaži ka kõigel muul) on üldse suured vead...
Drenaaži ehitamata jätmine (kui see on otstarbekas ja vajalik) põhjendusel, et "võib umbe minna" ei ole päris adekvaatne...

Mul on ka üks väike drenaaz vaja teha ning olen enda jaoks lahti mõtestanud erinevatest foorumitest uurides, milline oleks kõige lollikindlam lahendus savipinnases. Plaan siis kasutada ümber aukudega toru spetsiaalset sõelutud liiva , mida kasutatakse betooni valamiseks. Seal on terad erinevate suurustega ning selline tagasitäide ümber toru pidi väga hästi täitma filtri ülesannet praktiliselt igasugu pinnaste puhul. Väidetavalt olla vanasti nii tehtud ja väga hästi pidi töötama. Jääb ära ka filterkangaga mässamine.

Kui drenaaziveed saab üldse kuhugi juhtida siis tasub igal juhul teha. Reeglina, kus vesi lirtsub maapinnal, see võimalus puudub, sest vesi kogunebki madalamasse kohta.

Kalvis kirjutas: 09 Juul 2020, 08:47 Kui drenaaziveed saab üldse kuhugi juhtida siis tasub igal juhul teha. Reeglina, kus vesi lirtsub maapinnal, see võimalus puudub, sest vesi kogunebki madalamasse kohta.

Mõtlesin ise, kas sama nüanssi kommenteerida. Drenaažtoru panek ümber vundamendi on primitiivne lähenemine, reeglina kaasneb suurem probleem, kas vundamendi ümbert kogutud vett on võimalik isevoolselt kuskile üldse ära juhtida. Isevoolsus tähendab, et vee peab juhtima madalamasse kohta, kas kraavi, väljaehitatud eelvoolutorustikku või krundil endal kuskil koht kus veed saavad majast eemale voolata.
Reeglina kõrge pinnaveetasmega kipub käsikäes käima probleem, kus ka maja ümbrus on veest küllastunud ja polegi seda liigvett nii lihtne kuskile lähedale sokutada.
Samuti ka vee ärajuhtimise lahenduse korral ei tarvitse probleem laheneda. Õnnestunud näha saagat, kus vanema maja renoveerimise ümberehituse järgselt mõne aastaga uus põrand hakkas seenetama. Erinevad eksperdid käisid olukorda hindamas ja ainuke lahendus olevat seenetanud põrand eemaldada, põrandaalune pinnas eemaldada ja asendada killutiku või kergkruusaga ning põrandaalust tuulutust parandada, lisaks maja ümber rajada drenaaž. Antud juhul õnnestus nibin-nabin drenaaž maha juhtida 50 meetri kaugusele kraavi, aga ka see lahendus oskas vastu töötada, kus esimesel kevadel kaav oli triiki vett täis, mida omanikud kunagi varemalt näinud ei olnud, ning rajatud drenaažitorustik asus töötama vastupidiselt, imbsüsteemina, kraavist maja alla vett kandes.
Praktikas panid kraavis toruotsale punni ette ja võtsid teadmiseks, et kuskile torustikule tuleb tagasivoolu klapp lisada, ehk veelkord maja ümbruses sonkida. Aga ka klapp ei tarvitse olukorda lahendada, kus kraav võib olla kuskil kaugemal ummistunud-kinni kasvanud ja suurema vee korral ei tööta ehk ka majaalune pinnas on kriitilisemal ajal endiselt veest küllastunud ja liigniiskusega kaasnevad probleemid võivad taas välja lüüa.

T25 kirjutas: 09 Juul 2020, 00:41Mul on ka üks väike drenaaž vaja teha ning olen enda jaoks lahti mõtestanud erinevatest foorumitest uurides, milline oleks kõige lollikindlam lahendus savipinnases. Plaan siis kasutada ümber aukudega toru spetsiaalset sõelutud liiva , mida kasutatakse betooni valamiseks. Seal on terad erinevate suurustega ning selline tagasitäide ümber toru pidi väga hästi täitma filtri ülesannet praktiliselt igasugu pinnaste puhul. Väidetavalt olla vanasti nii tehtud ja väga hästi pidi töötama. Jääb ära ka filterkangaga mässamine.

Kas kirjeldatud skeem ei vii vältimatu torude ummistumiseni, kus see spets liiv paneb koos veega toru aukusid pidi minema. Halvimal juhul ei päädi olukord vaid umbes torustikuga vaid vesi võib ära kanda ka taldmiku-vundamendi alust pinnast, mille tagajärjel pole vundamendil enam kuskile toetuda, mis päädib teadagi millega
Klassikaliselt paigaldatakse drenaažitoru killustiku sisse põhjusel, kus killustik ei mahu läbi toru avade torustikku ummistama ning killustik omakorda eraldatakse muust pinnasest geotekstiiliga, et peenema fraktsiooniga pinnas läbi killustiku toruni ei jõuaks. Lisaks on killustikupadjal lisatoime, suurem veemahutavus ja vee kokkukogumise pind on samuti suurem.
Tegelikult müüakse drenaažitorusid, millel on juba toru ummistusmist vältiv kangas/filter ümber toru olemas. Tootja kirjade järgi sellised torud mõeldud põldudele drenaažisüsteemide rajamiseks aga olen näinud meil neid ka ümber maja ja maja alla paigaldatavat - meie müüjad muidugi ei erista ka, kõik ühed drenaažitorud

Kas kirjeldatud skeem ei vii vältimatu torude ummistumiseni, kus see spets liiv paneb koos veega toru aukusid pidi minema.

Olen põhimõtteliselt sama meelt...

Drenaaži toimivuse kohta - nagu kõik asjad, et nad korrektselt ja eesmärgipõhiselt toimiks tuleb nad vastavalt ka kavandada ja ehitada...

Kas kirjeldatud skeem ei vii vältimatu torude ummistumiseni, kus see spets liiv paneb koos veega toru aukusid pidi minema.

Kui toru augud on vastava suurusega, siis suuremad kivid sildavad augu ära. Mingi osa peenemat muidugi minema läheb alguses.

Reeglina kõrge pinnaveetasmega kipub käsikäes käima probleem, kus ka maja ümbrus on veest küllastunud ja polegi seda liigvett nii lihtne kuskile lähedale sokutada.

Ja lisaks on ka külmumise probleem. Kui toru otsas vesi on ära külmunud ja punni otsa tekitanud, siis pole veel jällegi kuhugi voolata ja drenaaz ei toimi. Jamasid kui palju. Ideaalne oleks, kui toru suubuks kuhugi veekogu põhja, mis talvel põhjani läbi ei külmu.

T25 kirjutas: 09 Juul 2020, 00:41.. milline oleks kõige lollikindlam lahendus savipinnases. Plaan siis kasutada ümber aukudega toru spetsiaalset sõelutud liiva , mida kasutatakse betooni valamiseks. Seal on terad erinevate suurustega ning selline tagasitäide ümber toru pidi väga hästi täitma filtri ülesannet praktiliselt igasugu pinnaste puhul. Väidetavalt olla vanasti nii tehtud ja väga hästi pidi töötama. Jääb ära ka filterkangaga mässamine.

Kogu selle kaevamise ja täitmise juures on filterkanga lahtirullimine see kõige lihtsam ja kiirem töö. Muide, täiteliiva (filtreerimata) terad on samuti erineva suurusega . S.t. ma ei saa su argumendist aru. Silikaadi müügitekst väidab, et mõlemad - nii ehitusliiv kui ka täiteliiv - on puhtad, "ilma savi- ja tolmuosakesteta." https://silikaat.ee/toode/karjaari-liivad/

Mind on väga pikka aega vaevanud mõte, et miks püütakse vett vastu loodusseadusi liikuma panna, et miks ehitada maja vesise koha peale madalale.

Kas poleks töökindlam tekitada kasvõi meetri paksune killukiht maja alla, millega tõsta maja niiskustundlikud materjalid reaalsest veetasapinnast kõrgemale?

Alginvesteering on suurem aga see on toimiv lahendus aastakümneteks.

Kas poleks töökindlam tekitada kasvõi meetri paksune killukiht maja alla, millega tõsta maja niiskustundlikud materjalid reaalsest veetasapinnast kõrgemale?

Esitan jälle algse küsimuse: miks ei või vundament olla vees?
Eeldusel, et krunt ei vaja kuivendamist ja keldrit pole...

Ehk mis probleemi üritatakse drenaažiga lahendada?

xxx111 kirjutas: 09 Juul 2020, 12:16

Kas poleks töökindlam tekitada kasvõi meetri paksune killukiht maja alla, millega tõsta maja niiskustundlikud materjalid reaalsest veetasapinnast kõrgemale?

Esitan jälle algse küsimuse: miks ei või vundament olla vees?
Eeldusel, et krunt ei vaja kuivendamist ja keldrit pole...

Ehk mis probleemi üritatakse drenaažiga lahendada?

Tõde on valus aga drenaažiga üritatakse tavaliselt lahendada algse planeerimise puudujääke.
Projekteerimisel ei pöörata tähelepanu objektil oleva vee (nii pinna- kui ka sadevee) max kõrgusele.
Kogemused näitavad, et et madalale "vette" ehitatud maja on mõne aastakümne pärast augus, kuhu hakkavad voolama ka ümbritsevad vihmaveed.
Mul naabruses on "uusarenduse tänav", kuhu "kõrge vee korral" ainult ÜHE maja elanikud said kuiva jalaga maija sisse, isegi auto parkimiskohad olid vee all.

Maja ehitama hakkaval inimesel on vundamendi tegemise staadiumis kõige rohkem raha käes ja selles staadiumis on kõige lihtsam erinevate lisade "vajalikuks rääkimisega" pappi kätte saada.
Hiljem hakatakse raha hulga täpsemalt lugema.
Tavaliselt on selle"kunstniku", kes maja projekteerib töölaud kuiv ja tema ei pööra veele tähelepanu.

Seega lahendab drenaaž krundi üldise kuivendamise ehk maaparanduslikku probleemi.
Kui vajalik siis arusaadav...
Aga kuidas on sellega seotud vundament?

Huvitav, mis juhtub pinnasega, kui sellest vesi välja võtta? Khm ...

Usun, et tead vastust. Tavajuhul mitte midagi, osadel pinnastel tõmbub kokku.

Kalvis kirjutas: 11 Juul 2020, 07:42 Usun, et tead vastust. Tavajuhul mitte midagi, osadel pinnastel tõmbub kokku.

Tõmbub kokku? Et kastad viinamarjad külma vette ja saad rosinad? Pigistad juustusardellist juustu välja ja ongi viiner?

Tundub, et sa ikka ei tea vastust. Istu, kaks ja teinekord ära koolist poppi tee.

Kalvis, et siis ... vesiliiva kandevõime on sama, mis liival?

kunn24, järgmiseks tuleb see, mida ise ka teate: te ei jaga tugevusõpetusest midagi. Minge nautige parem päikest ja omastage D vitamiini.

kunn24, järgmiseks tuleb see, mida ise ka teate: te ei jaga tugevusõpetusest midagi.

Pinnaste juures pole tugevusõpetusega midagi peale hakata
Selle asja nimi mida peaks tundma on pinnasemehhaanika
Vee käitumist pinnases iseloomustab hüdrogeoloogia

kunn24 ja xxx111, minge palun kooli või uuendage kutsetunnistusi. Viimased postitused tekitavad piinlikkust.