Ehitusfoorum

Tere!

3 aastat tagasi sai soetatud maja. Keldri seinad pidevalt niiske ja suuremate vihmadega keldri põrandal 5...10cm vett madalamas nurgas.

Kõik sokli osa on nüüd lahti kaevatud. Vundamendil puudub hetkel Hüdroisolatsioon ja soojustus. Lisaks avastasime, suurem osa majast on otse paepinnasel. Mõnes kohas on paekivi pinnasesse auk rajatud ja on vundamendi all veel üks plokk (mingi vana sillus või mis iganes sellel ajal kätte sai) sinna auku istutatud killustikuga.

Algupärasest plaanist on osutunud üllatused, piisavalt suureks, et aju tossab ja loetud materjalidest juba pilt virvendab.

Mure kohad siis järgmised:

Esiteks: Kas need "vundamendi ankrud" (paepinnase kausis) tuleks tühjaks teha ja valada ülejäänud pae pinnasega tasa, et see "kauss/pott/vann" enam vett ei saaks või on mõni parem lahendus?

Teiseks: Idee poolest telliks nüüd vundamendile PUR soojustuse ja tahtsin teada kas on sellele vaja alla või peale panna "mullikile", ehituslike, bituumenmastiks vms?

Kolmandaks: Kas drenaaž on vajalik või piisab mõnest hüdroisolatsiooni varjandist ja vee eemale juhtimise võttest ( näiteks vundamendi ümber xps plaadist "seelik")? Kui ikkagi Drenaaži vaja siis kas ma võin selle panna kohe pae pinnasele vundamendi kõrvale maha või ma pean hakkama seda pae pinnasesse süvendama?

Loodan, et küsimused ja olukord on arusaadav. Olen alati valmis vajadusel täpsustama. Päikest!

Tasub minna inseneribüroosse küsima

tabarabarap kirjutas: ↑26 Mai 2020, 18:29 Tasub minna inseneribüroosse küsima

See oligi juba järgmiseks plaanis aga loodan ka siin mõningale kogemuste või teadmiste jagamisele.

Dreenist on siis ainult kasu, kui on seda ka kuhugi juhtida. Kui paas juba nii kõrgel, siis asi nutune. Kui on kuhu juhtida, siis see teeb kindlasti kiiremini vundamendi ümbruse kuivemaks....aga ei enamat. Ja sellist pinda hüdrotada ja soojustada, seda kõrgemale niiskus tõuseb. Kas vundanendi sokli ja põranda paneelide vahel on hüdroisolatsioon ?

taastaja

Kui vett on keldri põranda ühes nurgas 5…10cm, siis see näitab, et põrand on ehitatud vähemalt 5...10 cm viltu. Selle vastu aitaks põranda loodi valamine. Kui suure vihmaga vesi keldris, siis suure tõenäosusega vundamendi juures on maapinna kalle vale, vesi jookseb nagu lehtrisse ja sealt voolab keldrisse. Minul on kunagi analoogne olukord olnud. Suure vihma ajal jälgisin, millisest piirkonnast vesi tuleb. Otsisin vundamendist üles pilu, millest vesi keldrisse jookseb. Panin tsemendisegu pilusse, tegin selles asukohas pinnase kalde majast eemale. Hiljem vett enam keldrisse pole voolanud. Et kelder on aeg-ajalt niiske, see on tavapärane. Näiteks muutuvad keldriseinad niiskeks kui suvesoojaga keldriaknad tuulutamiseks avada. Tuulutamisega on tegemist sellisel juhul vaid selles mõttes, et õhk vahetub. Kuivatamise mõttes aga mitte. Suvesoojaga tuulutamisel kelder pigem niiskub, mitte ei kuiva.
Et vundamendil või keldriseinal puudub soojustus ja hüdroisolatsioon, see pole mingi erand. Selleks, et vesi ja niiskus vundamendile kurja ei teeks, ehitati vundament vett mittekartvast materjalist ehk betoonist.
Majade soojustamise seisukohalt on tunduvalt mõistlikumaid investeerimise kohti, vundamendi isoleerimine on seejuures üks kulukamaid ja vähetasuvamaid ettevõtmisi. Vana maja puhul dikteerib olemasolev ette variandid, mõnikord midagi oluliselt paremaks tegemiseks häid ja lihtsaid variante polegi. Uue maja ehitamisel on asi mõnevõrra teisem. Saab maja asukohta ja õiget tööde järjekorda valida.

Kuna on kelder ja sokkel juba lahti kaevatud siis tasub töödega lõpetada. Vee tulekut keldrisse vihmasajude ajal takistab kindlasti vundamendi hüdroisolatsioon. Seega aitab kindlasti vundamendi üle mäkerdamine veekindla kihiga (bituumen jt.). Vundamendi soojustuse võid ka lisada, kasu on vähe aga miski abi on. Peamiselt läheb keldris temperatuur ühtlasemaks. Mummukilesse pole küll mõtet pappi kulutada - see ei ole veekaitse vaid aitab tuulutada niiskust. Kasu pole, parem jäta panematta.
Teine asi mida tõsiselt soovitan - juhi oma räästa vesi eemale majast. Vuuk kirjeldas kenasti kuidas see vesi jookseb muidu takistamatult keldrisse. Kui eemal immutad maasisse siis see keldrisse enam ei satu.

Mina tõlgendan hüdroisolatsiooniks selliselt paigaldatud hüdroisolatsiooni kihti, mis peab vajalikul määral vee survet.
Pisikese naela torke auguga kummikuga 10 cm sügavusele lompi astudes tuleb vesi kummikusse enne kui jõuad jala lombist välja tõsta. Siledale betoonseinale on suhteliselt lihtne hüdroisolatsiooni paigaldada. Kuidas aga paigaldada sama korrektselt olemasoleva maja vundamendi talla alla? Kui tekib surveline vesi, siis on surve kõige suurem talla all, sest vedeliku rõhk oleneb veesamba kõrgusest ja just seal on veesamba kõrgus kõige suurem.
Kui uskuda "Ehitusfüüsika ABC"-d, siis ka ilma survelise veeta on pinnase niiskus peaaegu alati 100%. Isoleerides vundamendi külje nagu oleks loogiline, et saame vundamendi kuivaks. Kuid kivimaterjalid on poorsed. Poorsetele materjalidele on omane, et need imevad kapillaarjõu toimel endasse niiskust. Samuti on teada, et kapillaarjõu toimel on niiskus võimeline mööda poorset kivimaterjali tõusma mitme meetri kõrgusele. Selle taustal peaks vundamendiseina kuivaks saamiseks ära isoleerima ka vundamenditalla.
Ühtlasi huvitaks siinkohal küsimus, kas teistel inimestel on kogemusi vundamendi soojustuses näriliste pesadega. Minul on vastav kogemus olemas. Võib-olla igal pool pole hiired veel nii targaks saanud. Küllap siis varsti õpivad.

Keldri põrandast ülesse ajava vee vastu polegi mõtet võimelda.
Minu jutt oli suunatud keldri seinte hüdrole, on olnud üksjagu juhuseid kus vana maja kelder väljast seintele oli hüdro isol. tegematta ning iga vihmasajuga (suurem padukas) oli vesi keldris. Pärast hüdroisol. tegemist ja vihmavee eemalejuhtimist probleeme pole olnud.
On olnud ka teine juhus, kus muidu 90% on kõik OK aga põhjavesi igal kevadel ja sügisel paepinnasest tõuseb ja aeg ajalt lausa pool meetrit. Omanik ehitas majast võimalikult kaugele imbväljaku ja pump imeb keldrist vett. Kelder on kuiv aga elektrit kevad-sügisel kulub palju. Kui maksta ei taha siis on võimaluse korral mõttekas põrandat tõsta.
Selle joonise järgi ei teeks.
Kui on drenaazi võimale eemale juhtida siis ainuüksi see on piisavalt hea lahendus. Drenaaz rajatakse seintest 0,5..1 m kaugusele (pole väga oluline) Võimalikult kuni maapinnani liivase kihiga. Seega langev sadevesi vajub drenaazi ja jookseb ära, jättes keldriseina kuivaks. Võib isegi loobuda mastiksiga seina mäkerdamisest, kasulikkust enam pole. Kui drenaazi ei saa rajada siis loe varasem mastiksiga seinte parandamise tehnoloogia.