Ehitusfoorum

Vahendan tuttava küsimust. Nimelt ostis ta Tartusse korteri. Kortermajal on kinnine hoov, mida kasutab autoga ning jala läbipääsemikseks ka naaberkrundi eramaja omanik. Notariaalset kokkulepet/servituuti naabri kasuks ei ole, ainult aegade jooksul väljakujunenud kokkulepe, mis kuskil kirjalikult fikseeritud pole. Küsimus selles, kas igal korteriomanikul individuaalselt on võimalik keelata naaberkrundi omanikule läbipääs? Kuna kortermaja ümber kuuluv krunt on võrdselt kõigi korteriomanike ühisomand? Eeldusel, et krunti kasutatakse läbipääsemiseks ainult kokkuleppe alusel, kas see kokkulepe peaks olema sõlmitud kõigi korteriomanikega ning seda peaks uuendama igakord, kui mõnele korterile tekib uus omanik?
Igaksjuhuks lisan, et tal ei ole plaanis midagi ega kedagi keelama hakata, lihtsalt uurib uue omanikuna oma õigusi.

Oma ühistus toimetamise ajast mäletan ja kui § just pea peale pole keeratud, et sellised kitsendused on mõistlik notariaalse kokkuleppena kinnistusraamatusse vormistada, siis kehtivad need uue omaniku suhtes, muidu pmst jah peaks iga kord uue omanikuga eraldi kokku leppima, aga sellises asjas on nii palju nüansse, et ära parem hakka foorumi kaudu "tarkust omandama". Taustaks:
http://www.vastused.ee/loe/oigus/asjaoi ... istul.html
https://arileht.delfi.ee/news/triniti/a ... d=84149110
https://heringson.ee/kas-maaomanike-oig ... se-naitel/
https://www.oiguskantsler.ee/sites/defa ... _kaudu.pdf

Täiesti nõus, et sellised asjad võiks/peaks olema notariaalselt vormistatud, seda eriti inimese huvides, kelle krundile ainuke läbipääs on läbi naaberkrundi.

Kui ma neid linkidel postitatud lahendeid loen, siis tuleb välja, et taolisel kinnistu omanikul on õigus oma kinnistule pääseda ka ilma servituudita.
Kummalisel kombel on väga palju vastupidiseid olukordi, kus ametnikud ja korrakaitse jõuetult pealt vaatavad. Miks seda "õigust" siis ei suudeta rakendada.

Teine küsimus, kas see õigus kehtib ka siis, kui naabril on ümber ka muid kinnistuid kelle kaudu võiks oma krundile pääseda?

Tüüritakse ka meil vaikselt sinna juristide ja advokaatide riigi poole, kus suhted ei põhineks tervel mõistusel, mõistmisel, üksteisega arvestamisel vaid must-valgel kirjas reeglitel ja notariaalsetel kokkulepetel - varsti nagu USA-s, kus ilma ihuadvokaadita ei ole elu võimalik, ja iga hetk võidakse kulukasse kohtuvaidlusse tirida.

Tihti ka kokkulepete korral osatakse kiusu välja pigistada, a'la läbipääsu kokkulepe kehtis ainult naabrile aga mitte tema suvevaheajal lastelastele ja koerale, või sõidukiga ligipääsu korral, lubame ju naabrit läbi oma maa koju ja välja aga vot ehitusmasinat, kaubaautot, prügiautot ei luba, sest see ei puutu koju ligipääsemisse - juristi paber ka vajadusel ette näidata.
Sealjuures kõige kurioossem, kus ka naabrid kes aastakümneid saanud ilusti kõrvuti elatud, lähevad päevapealt tülli, kui ilmneb, et piir ei jooksegi mööda aeda vaid paarkümmend sentimeetrit ühel või teisel pool. Uni kohe rikutud, kuidas naabri aiapostid minu maal või naaber kasutanud minu mururiba - aastaid-aastakümneid ei seganud aga nüüd peas kummitab see piirjoon ja vanaviisi jätkata ei ole võimalik.

Näide eelmisest nädalast, tuleb üks majaomanik nõu küsima, et tal kõrval ehitatakse, ajavad tema maale ja kuurikatusele prahti, tolm, lärm jne. Mida soovitada, loomulikult kui sinu valdust-vara kahjustatakse on korrektne naabrilt nõuda koristamist ja kahjustuste parandamist - kas oled ehitajatelt nõudnud, et prahti sinu poolele ei satuks ja nad oma jama ära koristaks-klaariks - ei ole nõudnud, sest ta ei taha, et naaber üldse ehitab. Olevat juba linnas jutul käinud, kas naabri ehitus üldse seaduslik on. Naaber rekonstrueerib pikalt tühjana seisnud hooneid, ei ehita isegi uusi. Aga vot kodanik ära harjunud, et kõrval on vaikus ja linnulaul aga nüüd keegi krundi ära ostnud ja usinalt ehitab üles - vaja nõu, kuidas naabri plaan nurjata ja talle kaikaid kodaratesse loopida. Naaber polevat isegi ette hoiatanud, et ehitama hakkab - mölakas järelikult, ei ole nii, et tuleb ja ehitab, kaebekirjad teele, juristid palgale, küll kuskilt kinni saab hakata.

"Kõrge aed, kasvatab häid naabreid" (Ameerika)
"Parim naaber, on see kelle korstna suitsu vaevu näed metsa tagant" (Liivimaa)

Kortermaja korteri omaniku õigus on võrdne 1/xx "täielikust" õigusest, kus xx = korterite arvuga. Ehk siis kinnistu omanikud ühiselt (ühistu üldkoosolek täitunud kvoorumiga) omavad õigust keelata/ lubada näiteks vastavate märkide või tõkkepuude paigaldamise näol, aga notariaalsesse lepingusse pannakse osalisteks minuteada kõik omanikud individuaalselt.

Maaks kirjutas: ↑30 Apr 2020, 09:55 Kortermaja korteri omaniku õigus on võrdne 1/xx "täielikust" õigusest, kus xx = korterite arvuga. Ehk siis kinnistu omanikud ühiselt (ühistu üldkoosolek täitunud kvoorumiga) omavad õigust keelata/ lubada näiteks vastavate märkide või tõkkepuude paigaldamise näol, aga notariaalsesse lepingusse pannakse osalisteks minuteada kõik omanikud individuaalselt.

Ega ei ole ikka nii, et 1/xx ... tule mõistus koju (et kui 90 korterit ja 1 kuulub mulle siis väravat võin avada 1°?).
Kinnistu omanike otsus ja ühistu üldkoosoleku otsus on kaks väga erinevat asja!
Lühidalt: mida pole eraldi Kinnistusraamatus, seda pole olemas, aga järgima peab seadust.

Foorumi kasutaja Prill poolt esitatud traktaadis olevad probleemid on väga lihtsasti selgitavad seaduste erinevate lõikudega.

Maaks rääkis hääleōigusest

Maaks kirjutas: ↑30 Apr 2020, 09:55 Kortermaja korteri omaniku õigus on võrdne 1/xx "täielikust" õigusest, kus xx = korterite arvuga. Ehk siis kinnistu omanikud ühiselt (ühistu üldkoosolek täitunud kvoorumiga) omavad õigust keelata/ lubada näiteks vastavate märkide või tõkkepuude paigaldamise näol, aga notariaalsesse lepingusse pannakse osalisteks minuteada kõik omanikud individuaalselt.

Kui ma nüüd ei eksi, siis kvoorum kehtib ühistu nö. tavapäraste kohustuste puhul nagu hädavajalikud remondi-, avarii- ja heakorratööd.

Ühisomandi kasutamise volitamine kolmandale osapoolele ületab kindlasti ühistu kvoorumi pädevuse ja vajab kõikide korteriomanike kokkulepet. Sama hästi võiks napi hääleenamusega kokku leppida, et trepikojas hakkavad ööbima kodutud ning hoov üüritakse välja 24/7 tegutsevale burgerikioskile. Paraku nii need asjad ei käi.

Teine asi on see, kui seadusest tuleneb nõue, mis käsib tagada ligipääsu naaberkrundile läbi oma kinnistu. SIis tuleb seda seadust nagunii täita ja ühisu ega kvoorum ei oma siin enam mingit tähtsust. Küll aga kui sellist nõuet seadusest ei lähtu, siis peaks see naaber tegema kokkuleppe kõigi korteriomanikega, kuna ühistu ei saa sellist asja isegi häälteenamusega mitte otsustada.

elektron kirjutas: ↑30 Apr 2020, 22:29 Teine asi on see, kui seadusest tuleneb nõue, mis käsib tagada ligipääsu naaberkrundile läbi oma kinnistu.

Ega seda muret keegi ennem ei mõista, kui peate hakkama seda ligipääsu reaalselt võimaldama. Kiirtee läbi teie õueala, 24/7 ligipääs külalistele jne jne. Raskeveokid läbi õueala jne jne. Lapsed ei saa oma hoovis mängida jne suur osa õuealast on ju kasutu.

Mul on nõuka ajast ühe venna mädanenud garaaž aia tagumises otsas eraldi kinnistuna, elumaana 30m2. Keegi ei saa takistada seal kedagi ka elamast või sinna tegemast sauna, suvilat vms jama, omanik eales seda ära pole nõus müüma, kui müüdakse ei pea müüma naabrile jne. Selline liiklus käib nagu oleks seal Selveri ladu. Oma hoovis mingile privaatsusele loota ei saa ala pead hoovis sünnipäeva ja sajab sisse mingi treiler rehve vahetama, klopsima ja keevitama.

AÕS § 156 on see millele viitad. Ma ei ole paha inimene ja oma ajast on lihtsalt kahju. Isegi kui tahaks asja peeneks ajada jääb sitamaitse igaveseks suhu.

Reaalsuses ja läbi kohtu saab piiranguid seada , ligipääs ainult jala, prügivedu korra aastas jne, aga kulutad sellele vaidlusele 5 aastat oma elust, närvid, raha. Odavam on kolida.

tabarabarap kirjutas: ↑02 Mai 2020, 11:59

elektron kirjutas: ↑30 Apr 2020, 22:29 Teine asi on see, kui seadusest tuleneb nõue, mis käsib tagada ligipääsu naaberkrundile läbi oma kinnistu.

Ega seda muret keegi ennem ei mõista, kui peate hakkama seda ligipääsu reaalselt võimaldama. Kiirtee läbi teie õueala, 24/7 ligipääs külalistele jne jne. Raskeveokid läbi õueala jne jne. Lapsed ei saa oma hoovis mängida jne suur osa õuealast on ju kasutu.

Mul on nõuka ajast ühe venna mädanenud garaaž aia tagumises otsas eraldi kinnistuna, elumaana 30m2. Keegi ei saa takistada seal kedagi ka elamast või sinna tegemast sauna, suvilat vms jama, omanik eales seda ära pole nõus müüma, kui müüdakse ei pea müüma naabrile jne. Selline liiklus käib nagu oleks seal Selveri ladu. Oma hoovis mingile privaatsusele loota ei saa ala pead hoovis sünnipäeva ja sajab sisse mingi treiler rehve vahetama, klopsima ja keevitama.

AÕS § 156 on see millele viitad. Ma ei ole paha inimene ja oma ajast on lihtsalt kahju. Isegi kui tahaks asja peeneks ajada jääb sitamaitse igaveseks suhu.

Reaalsuses ja läbi kohtu saab piiranguid seada , ligipääs ainult jala, prügivedu korra aastas jne, aga kulutad sellele vaidlusele 5 aastat oma elust, närvid, raha. Odavam on kolida.

Reaalsuses paneb sinusugune igasuguse liikluse seisma ka siis kui sõidetakse 4 korda aastas kokku - isiklik kogemus. Kord aastas prügivedu? anna kannatust - prügimäe kõrval tahad elada?
Ja mille poolest see naaber sinust halvem on, et tema erinevalt sinust ei tohi autoga oma kinnistule pääseda? Päästest ja kiirabist rääkimata? Ta on täpselt samasugune kinnistuomanik nagu sina. See, et teedealused maad omal ajal erastati on üks suurim bläkk omandireformis.

4 korda on muidugi vähe.
aga kas läbisõitjalt saab tee korrashoiu tasu küsida?

...Sealjuures kõige kurioossem, kus ka naabrid kes aastakümneid saanud ilusti kõrvuti elatud, lähevad päevapealt tülli, kui ilmneb, et piir ei jooksegi mööda aeda vaid paarkümmend sentimeetrit ühel või teisel pool. Uni kohe rikutud, kuidas naabri aiapostid minu maal või naaber kasutanud minu mururiba - aastaid-aastakümneid ei seganud aga nüüd peas kummitab see piirjoon ja vanaviisi jätkata ei ole võimalik...

pigem on probleemi põhjus hoopis mujal.
Eestiaegsed krundid on pea sajandi kenasti koos eksisteerinud , aiad ehitatud ilmselt nii nagu krundid omal ajal maha märgiti, kuid nüüd tuleb kaartidelt välja, et kruntide tagumised nurgad on vähemalt pool meetrit kui mitte terve meetri ühes suunas nihkes.
Seega on tegemist maa hilisema mõõdistamise veaga. Neid kruntide koordinaate ju ei võetud miskist sõjaeelsest arhiivist vaid mõõdeti EV ajal uuesti üles.
Kui nüüd üks omanik ühe külje n.ö. "õigeks " ajab , tekkib ahelreaktsioon.. kuni selle naabrini, kes oma piirile on hoone ehitanud....

Antud kinnistu, mille läbipääsust ma räägin on ümbritsetud ca kuue kinnistuga. Ehk siis kõik need kinnistud peaksid võimaldama läbipääsu? Miks selline kinnistu on tekkinud ka KOV-i poolt kinnitatud, ei oska öelda. Pigem tundub, et omal ajal on suurem kinnistu kaheks jagatud, kuna antud kinnistul oleva maja ümber pole just eriti suur hoov. Seega on jutt ainukese läbipääsutee kinni panemisest kõvasti üle paisutatud. teiseks pole kellelgi see plaanis olnud, sõber tundis lihtsalt huvi, miks ühe kinnistu läbipääs läbi tema kortermaja hoovi käib.

elektron kirjutas: ↑03 Mai 2020, 14:28 Antud kinnistu, mille läbipääsust ma räägin on ümbritsetud ca kuue kinnistuga. Ehk siis kõik need kinnistud peaksid võimaldama läbipääsu? Miks selline kinnistu on tekkinud ka KOV-i poolt kinnitatud, ei oska öelda. Pigem tundub, et omal ajal on suurem kinnistu kaheks jagatud, kuna antud kinnistul oleva maja ümber pole just eriti suur hoov. Seega on jutt ainukese läbipääsutee kinni panemisest kõvasti üle paisutatud. teiseks pole kellelgi see plaanis olnud, sõber tundis lihtsalt huvi, miks ühe kinnistu läbipääs läbi tema kortermaja hoovi käib.

Et miski ikkagi kripeldab? Ära süga sealt kus ei sügele, ütleks mina sõbrale.

RaJy kirjutas: ↑03 Mai 2020, 20:19 Et miski ikkagi kripeldab? Ära süga sealt kus ei sügele, ütleks mina sõbrale.

Aga miks mitte huvi tunda, kasvõi eneseharimise mõttes?

Urmas kirjutas: ↑03 Mai 2020, 21:47

RaJy kirjutas: ↑03 Mai 2020, 20:19 Et miski ikkagi kripeldab? Ära süga sealt kus ei sügele, ütleks mina sõbrale.

Aga miks mitte huvi tunda, kasvõi eneseharimise mõttes?

Eneseharimise mõttes võib ka "Kaua võib" jms saateid vaadata - nendes teema korduvalt üleval olnud. Ka kohtulahendid ja seadused meil vabalt kättesaadavad.

RaJy kirjutas: ↑03 Mai 2020, 20:19
Et miski ikkagi kripeldab? Ära süga sealt kus ei sügele, ütleks mina sõbrale.

No ilmselgelt siis kripeldab ja kas ei peaks ? Küllalt kripeldaks ka teistel naaberkruntidel, kui nad fakti ette panna. Hetkel pidi asi õnneks rahulik olema, aga mine tea mis tulevik toob. Elanud on ta seal alles alla kuu aja.
Mis kohtulahenditesse puutub, siis analoogset juhtumit pole veel kohanud.

Ei peaks! Normaalsed inimesed saavad üksteise kõrval elatud. Kohtulahendeid kus kinnistule juurdepääsutee ületab teise kinnistu on tohutult - kordades rohkem on juhtumeid kus naabrid ise kokkuleppele jõuavad või ei hakka üldse torkima ega jaurama.

RaJy kirjutas: ↑03 Mai 2020, 23:06 Ei peaks! Normaalsed inimesed saavad üksteise kõrval elatud. Kohtulahendeid kus kinnistule juurdepääsutee ületab teise kinnistu on tohutult - kordades rohkem on juhtumeid kus naabrid ise kokkuleppele jõuavad või ei hakka üldse torkima ega jaurama.

Antud kinnistut ümbritseb 6 kinnistut, mille kaudu oleks teoreetiliselt võimalik juurdepääs korraldada. Too mõni selline kohtulahend välja, loen hea meelega.
Normaalne inimene analüüsib olukorda kainelt ja teeb siis järeldused - jutt ei käi mingist söötis põlluservast või külateest, mida ahveristid protesti märgiks kinni panevad.

Võta kinnistusraamatust väljavõtted kõigi 7 kinnistu kohta, tekib ajaline järjestus. Kui kinnistu jagati tuli tagada ka ligipääs. Üldjuhul on ligipääsud tavade kaudu kujunenud ja seda tava muuta väga raske ka kohtu kaudu, isegi, kui tegu 6 kinnistuga piirneva tükiga.

elektron kirjutas: ↑04 Mai 2020, 07:46

RaJy kirjutas: ↑03 Mai 2020, 23:06 Ei peaks! Normaalsed inimesed saavad üksteise kõrval elatud. Kohtulahendeid kus kinnistule juurdepääsutee ületab teise kinnistu on tohutult - kordades rohkem on juhtumeid kus naabrid ise kokkuleppele jõuavad või ei hakka üldse torkima ega jaurama.

Antud kinnistut ümbritseb 6 kinnistut, mille kaudu oleks teoreetiliselt võimalik juurdepääs korraldada. Too mõni selline kohtulahend välja, loen hea meelega.
Normaalne inimene analüüsib olukorda kainelt ja teeb siis järeldused - jutt ei käi mingist söötis põlluservast või külateest, mida ahveristid protesti märgiks kinni panevad.

Naabrile s*takeeramist võiks üldiselt teha iseseisvalt ja oma raha eest, Riigi Teataja tasuta, advokaadibürood pakuvad teenust. Proovida avalikust foorumist taoliseks tegevuseks laskemoona hankida veel väitega, et "akadeemiline huvi".. no ma ei tea, ei leia, et see edasiviiv tegevus olema peaks.

Rabarebane kirjutas: ↑05 Mai 2020, 11:05

Naabrile s*takeeramist võiks üldiselt teha iseseisvalt ja oma raha eest, Riigi Teataja tasuta, advokaadibürood pakuvad teenust. Proovida avalikust foorumist taoliseks tegevuseks laskemoona hankida veel väitega, et "akadeemiline huvi".. no ma ei tea, ei leia, et see edasiviiv tegevus olema peaks.

Tabletid võtmata?