Ehitusfoorum

Tere!

Olen näinud kõrvalt mitmeid kõrvalhoonete lahendusi vundamendi osas ja tahtsin targematelt nõu küsida.

Tuttav lammutas vana palksauna, alumiste palkide all olid väga suured maakivid. Kaevas välja mulla keskelt, maakivid jättis paika, valas tugeva raudbetoonist vöö maakivide peale/ümber, seejärel keskele kruusapadjale plaadi. St. servadest umbes 40x40cm vöö maakivide peal ja keskel u. 10cm raudbetooni. Kas selline lahendus on toimiv või on seal oht, et maakivid siiski vajuvad? Piirkond on Saaremaa, madal mullatase, paekiht üsna kiirelt vastus.

Sellest inspireerituna mõtlesin omal sarnaselt teha, pinnas on sarnane ja seisab vana lauda maakivivundament, kus alla on pandud tõeliselt suured kivid, aga mört on kehv olnud ja ülemine osa müürist laguneb. Keskelt kaevaks orgaanilise osa välja, lükkaks mingi osa maakive keskele, tihendaks liivaga (veega lasta vahele joosta), kuni tekib ühtlane liiva-maakivialus, servas olevaid suuri kive ei puudutaks. Kas sellisel moel tehtud aluspinnale võib (ja on mõistlik) valada u. 15cm raudbetooni? Mõte on kasutada ära maksimaalselt vana kivivundament. Soojustust alla ei plaani, seinad hiljem Aeroc või analoog, sisse tulevad väiksemad (maksimaalselt 2 tonnine) puidu/metallitööpingid.

Tänan kaasa mõtlemast.

Milleks? Traditsiooniline fibost vundament koos valatud taldmikuga on odavam ja kestvam.

Kui munakivi on palju vabalt käes siis valad betoonist ja viskad segu paksult munakive täis. 100% toimiv lahendus.

Kui aega laialt käes on võib igast lollusi teha. Seeaeg kui sa saalungeid ehitad ja munakive pesed (muidu nad ju betooniga ei nakku) on fibost vundament ammu tehtud ja võimalik, et gaasbetoon seinadki püsti.

Sai nii tehtud - valamine üks, päev, ettevalmistused (saalungid) max nädal. Kivipesu oli käkitegu. Küll aga võttis selja läbi - need kivid päris rasked ja tavaliselt tehakse betoon kohapeal.
Päri, Fibo vundament läks kokku sama ajaga.

Kui vähegi võimali, siis telli betooniauto. Ise tehes on betooni kvaliteet kahtlane, arvestades eestlaslikku omadust kõiges ja alati kokku hoida. Muidu võib juhtuda, et kümnekonna aasta pärast avastad, et valasid mitte betooni, vaid liivakivi, mis pudiseb naelaga uuristades laiali. Vana vundamendi peale ehitamine on alati risk. Ise olen teinud, tõmbasin kokkukukkunud maakivist hoone seina maapinnani laiali, sügavamale ei läinud, sest maa-alused kivid kaalusid juba ca 500 kg ning ladusin kuivalt maakividest nö saalungid ca 50 -60 cm kõrged vana müüritise laiuselt ja lödistasin pärast betoonimasinast segu otse vahele. Hiljem loopisin maakivide vahelised vuugid seest ja väljast täis. Puitkarkass-hoone all on taoline vundament hetkel ilma probleemideta 15 aastat püsinud.

Tegelikult saab ka ise tehes enamvähem ok kvaliteediga valatud kui rangelt mõõta koguseid ja omada teadmist mis on vesitsementtegur. Asi läheb kohemaid käest, kui segumasina juurde satub mõni silm sirkel, nina vinkel tüüp, kes tunde järgi koguseid doseerib.

8 aastat tagasi sai omal töökojapõrand käsitsi ühe segumasinaga valatud. 150m2 ja ca 12cm paks valu. Umbes 18m3 betooni. Loomulikult mitte ühe päevaga.

On teada kus mees tellis lauda vundamendi valamiseks armeenlased ja nädala pärast avastas, et tsementi polnudki segus sees.
Üldiselt kui ikka kõik labidatäied segumasinasse on samasuurused siis eksida ikka ei saa. Ainus miinus on käsitöö.

Kalvis kirjutas: ↑28 Apr 2020, 08:29 Üldiselt kui ikka kõik labidatäied segumasinasse on samasuurused siis eksida ikka ei saa.

Täpselt nii see kodukootud betoon istmikku siirdub. Silmajärgi labidatäitega ja sinna tunde järgi voolikust vett ka otsa. Ma mõõtsin kõik masinatäied pangedega. Nii pole ma kunagi ebaõnnestunud.

Vahepeal on väga palju informatsiooni ja vastuseid tulnud. Tänan!

Proovin selgitada, miks seda teha - nimelt krundil on maakividest aiad, metsaalused ja põld on maakive täis, kive on nii palju, et pole kuskile panna. Loomulikult on variant teha kuhjad ja üritada müüa-ära anda, aga kuna puudub traktor või muu hea variant, kuidas neid mürakaid liigutada, siis pigem seda ei teeks. Samas kui nad on juba peaaegu õiges kohas, siis ehk saaks lihtsamalt ja kasutaks neid lihtsalt "täiteks" ära. Tuleb siinkohal öelda, et ajaga kiiret ei ole, seega kivide pesemine on täiesti vastuvõetav. Hetkel oli plaan kogu segu ise teha, aga kuna kogus on üsna suur arvutuslikult (u. 50m2, 10cm minimaalselt), siis on võimalik, et tuleb tellida auto. Siiani oleme väiksemad tööd (kuni 3m3 valud) kõik ise ära teinud, aga alati on vesi, tsement ja kruus/kild/liiv kanistritesse/ämbritesse välja möödetud või kasutatud valmissegu, millele täpne kogus vett lisatud. Tsemendi kogus alati pigem rohkem, kui vähem - erinevus rahaliselt on marginaalne.

Küll aga igaks juhuks täpsustaksin joonisega, kuidas mõtlesin esialgu teha ja kas nii oleks ka okei.



Need punased müürikivid siis on eelnevalt suurte kivide otsas ja hea lihtne oleks praegu ümber lükata... St. lõpptulemus oleks plaatvundamendi moodi asi. Suuri kive müüri allotsas on piisavalt keeruline kätte saada ja liigutada, seega neid ei puutuks.

Maakividest põrandabetooni paksus min 10 cm, seejuures peavad kivid kaetud seguga olema (lisa cm-id), et vaevalt alla 20 cm tuleb. Muidu jah, kui viitsid mängida, kaeva vundamendi täitesse nii, et pärast valad pealtboolt liivasema betooni peale, silud ja ongi valmis.