Ehitusfoorum

Tere. Samal teemal postitusi küll, aga päris aastate tagusest ajast ja püstitan uue, et targemad ja kogenud annaksid võhikutest maja planeerijatele nõu.
Maja projekteerimise algfaasis, netopinda ca 175m2, kaks täiskorrust, lintvundament, maaküte, puitfassaad. Millest laduda välisseinad? Oleme valiku ees kas Aeroc 200+soojustus(kingspan vms analoog)+tuuletõkkeriie+roov+laudis või sama Fibost?

Ette tänades!

mina tegin aerocist, sest soojem ja ladumine hõlpsam.
Fibo plusse ei näinud.

Hiid kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 15:29 mina tegin aerocist, sest soojem ja ladumine hõlpsam.
Fibo plusse ei näinud.

Fibo pluss - müüri lõpphind, Aeroci miinus - kõik siseseinad tuleb krohvimisel armeerida, ükskõik mille kinnitamine on keerulisem kui fibol (pehme). Aeroci pluss -kaalult kerge, lihtne töödelda.

RaJy kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 16:13

Hiid kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 15:29 mina tegin aerocist, sest soojem ja ladumine hõlpsam.
Fibo plusse ei näinud.

Fibo pluss - müüri lõpphind, Aeroci miinus - kõik siseseinad tuleb krohvimisel armeerida, ükskõik mille kinnitamine on keerulisem kui fibol (pehme). Aeroci pluss -kaalult kerge, lihtne töödelda.

Et fibo töötaks ehitusfüüsikaliselt tuuletõkkena peab selle ka vastavalt paigaldusjuhendile tervenisti üle krohvima, nii seest kui ka väljast. See on ju urbne materjal ja tuul puhub sellest igatpidi läbi.

Erinevate asjade kinnitamiseks tuleb nagunii, kasutatavale materjalile ettenähtud, kinnitusvahendeid kasutada.

SigridN kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 14:51 Oleme valiku ees kas Aeroc 200+soojustus(kingspan vms analoog)+tuuletõkkeriie+roov+laudis või sama Fibost?

Milleks Kingspani puhul veel tuuletõkkeriie? Praegust objekti väljast vaadates on samast materjalist soojustus juba tehasest tulnuna fooliumiga kaetud ja vuugid on teibiga kinni kleebitud ehk sellisest soojustusest ei tohiks korraliku paigalduse puhul idee järgi grammigi tuult läbi puhuda. Kingspani analoog peaks tähendama sedasama, et soojustusmaterjal on juba tehases fooliumiga kaetud.
OT minu üldharimiseks. Ma nüüd ei saa enam päris hästi aru siiani erinevatest teemadest loetust? Auru läbilaskvus peaks olema seestpoolt vaadatuna aurutihedam. Kingspaniga soojustatud maja puhul peaks olema ikka väga hea ventilatsioon või muidu on probleemid garanteeritud? Minu poolt tehtud siseviimistlus(seestpoolt vaadatuna) 2x põhivärv+kruntvärv+2x lauspahtel+kipskrohv+200mm fibo ei ole ju väiksema aurutakistusega kui fooliumiga(väliskihina) kaetud-teibitud soojustus. Või olen fooliumi auru takistamise võimest väga valesti aru saanud?

ping kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 17:38

RaJy kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 16:13

Hiid kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 15:29 mina tegin aerocist, sest soojem ja ladumine hõlpsam.
Fibo plusse ei näinud.

Fibo pluss - müüri lõpphind, Aeroci miinus - kõik siseseinad tuleb krohvimisel armeerida, ükskõik mille kinnitamine on keerulisem kui fibol (pehme). Aeroci pluss -kaalult kerge, lihtne töödelda.

Et fibo töötaks ehitusfüüsikaliselt tuuletõkkena peab selle ka vastavalt paigaldusjuhendile tervenisti üle krohvima, nii seest kui ka väljast. See on ju urbne materjal ja tuul puhub sellest igatpidi läbi.

Erinevate asjade kinnitamiseks tuleb nagunii, kasutatavale materjalile ettenähtud, kinnitusvahendeid kasutada.

Tuuletõke tuleb paigaldada ka Aerocile - kas siis krohvina või muul moel. Kinnitusvahenditest, soovitan proovida - põhimõtteliselt soovitatakse samu kergbetooni kruvisid mõlemale - isiklik kogemus on, et fibo sisse on võimalik ka tugevalt kruvi keerata, Aeroci sees on oluliselt pikemat kruvi vaja ja ka siis on oht "üle keerata"

Urmas kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 19:41

SigridN kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 14:51 Oleme valiku ees kas Aeroc 200+soojustus(kingspan vms analoog)+tuuletõkkeriie+roov+laudis või sama Fibost?

Milleks Kingspani puhul veel tuuletõkkeriie? Praegust objekti väljast vaadates on samast materjalist soojustus juba tehasest tulnuna fooliumiga kaetud ja vuugid on teibiga kinni kleebitud ehk sellisest soojustusest ei tohiks korraliku paigalduse puhul idee järgi grammigi tuult läbi puhuda. Kingspani analoog peaks tähendama sedasama, et soojustusmaterjal on juba tehases fooliumiga kaetud.
OT minu üldharimiseks. Ma nüüd ei saa enam päris hästi aru siiani erinevatest teemadest loetust? Auru läbilaskvus peaks olema seestpoolt vaadatuna aurutihedam. Kingspaniga soojustatud maja puhul peaks olema ikka väga hea ventilatsioon või muidu on probleemid garanteeritud? Minu poolt tehtud siseviimistlus(seestpoolt vaadatuna) 2x põhivärv+kruntvärv+2x lauspahtel+kipskrohv+200mm fibo ei ole ju väiksema aurutakistusega kui fooliumiga(väliskihina) kaetud-teibitud soojustus. Või olen fooliumi auru takistamise võimest väga valesti aru saanud?

Tuuletõkkeriiet oli tegelt mõeldud, kui kasutada tavalist villa, aga kingspanile ei ole vist tarvis jah. Kuna varasemalt kivimajadega kokkupuude puudub, siis ei teagi, kas oleks soojustusena mõistlikum kasutada villa või kingspani sarnast toodet.

SigridN kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 20:24 Kuna varasemalt kivimajadega kokkupuude puudub, siis ei teagi, kas oleks soojustusena mõistlikum kasutada villa või kingspani sarnast toodet.

Ma ei mäleta, et eelmise riigikorra ajal oleks välissoojustuses kasutatud isegi tolleaegset, paigaldamisel sügelema ajavat klaasvatti. Kuigi jah, põrandate soojustamisel seda kasutati palju. Võin ka eksida, ei töötanud tol ajal ehitusvaldkonnas.
Ma ei tea arvutusi, mille järgi nad said ehitusloa, kuid siiani viimistlen seestpoolt maju, mis ehitatud Aeroc375-st ja mõned 500-st(ilma lisasoojustuseta). Mõne paari aasta taguse tellijaga kokku saades ja huvi tundes kulutuste osas, siis siiani ei ole keegi kurtnud. Miks, ei tea? Võib olla häbenevad tunnistada, et alt läksid või jäävad kulutused nende sissetulekutega võrreldes normaalsuse piiresse.

Urmas kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 19:41 .... fibo ei ole ju väiksema aurutakistusega kui fooliumiga(väliskihina) kaetud-teibitud soojustus. Või olen fooliumi auru takistamise võimest väga valesti aru saanud?

Krohvimata (sulgemata pooridega) fibo auru- ja õhutakistus on 0 (null).
Fooliumil ja klaasil praktiliselt "lõpmatult suur".

Urmas kirjutas: ↑24 Veebr 2020, 20:54 ... siiani viimistlen seestpoolt maju, mis ehitatud Aeroc375-st ja mõned 500-st(ilma lisasoojustuseta). Mõne paari aasta taguse tellijaga kokku saades ja huvi tundes kulutuste osas, siis siiani ei ole keegi kurtnud. Miks, ei tea? Võib olla häbenevad tunnistada, et alt läksid või jäävad kulutused nende sissetulekutega võrreldes normaalsuse piiresse.

Minu tehtud Aeroc375 välisseinaga maja sai reaalsete, mõõdetud andmete järgi, "A" energiaklassi 2012 aastal. 500mm plokki ei müüdud siis veel.
Suletud pooridega plokk (Aeroc) ei vaja tuuletõket ega välimist viimistluskihti, ning võib seista aastakümneid niimoodi. (Netis liiguvad pildid 60`nadatel ehitatud viimistluseta majadest.)

Fibo on tugevam, võid vabalt augu sisse puurida ja sinna lüüa tüübli ja siis kruvi, aga aeroc nõrgem, kui sinna tüübli lüüa, siis võib pärast kruvi sisse keerates tüübel hakata ringi käima.

Rein Sa kirjutas: ↑25 Veebr 2020, 12:05 Fibo on tugevam, võid vabalt augu sisse puurida ja sinna lüüa tüübli ja siis kruvi, aga aeroc nõrgem, kui sinna tüübli lüüa, siis võib pärast kruvi sisse keerates tüübel hakata ringi käima.

"Tüübel" on üldine mõiste ja 3cm pikkusega plastist junn ei ole ainuke tüübli esinemise vorm.
Erinevatele materjalidele kinnitamiseks on erinevad tüüblid.
Poorbetoon plokkidele ei ole iga kinnitusvahendi jaoks vaja üldse auku ette puurida.

Mitte, et ma mingit materjali eelistaks teisele vaid et igapäevaselt on näha, et inimesed ei oska kinnitusvahendeid kasutada. Nad ei tunne neid.

Mitte ainult tavakasutajad, vaid ka arhitektid või "insenerid".

Rein Sa kirjutas: ↑25 Veebr 2020, 12:05 Fibo on tugevam, võid vabalt augu sisse puurida ja sinna lüüa tüübli ja siis kruvi, aga aeroc nõrgem, kui sinna tüübli lüüa, siis võib pärast kruvi sisse keerates tüübel hakata ringi käima.

Milleks peaks fibosse augu puurima ja tüübli lööma? Fibosse saab tavalise harvkeermega kruvi keerata. Või siis kergplokikruvi. Aerociga jah keerulisem.

Aga mis oleks Kingspani asemel soodsam variant soojustamiseks kasutada ? EPS?

Kui Aerocile KIngspani paned on varsti sul seal käsn (võrdle EPSi ja PIRi aurujuhtivust!). Aeroci ja EPSi 200 mm korral tekib kondents aeroci välispinnale ja 50/50, et suvel see kuivab välja ja jääkkondentsi ei jää. Soovitaks pigem siis minna aeroci 500 mm plokile või kasutada turvalist Fibo varianti, kus jääkkondentsi ei teki.

miks on Fibo turvalisem? Mis seal teistmoodi on?

Fibo on tugevam...

Fibo 3 - tugevus 3 MPa;
Fibo 5 - tugevus 5 MPa.

Bauroc SOLID - tugevus 7 MPa;
Bauroc HARD - tugevus 5 MPa;
Bauroc CLASSIC - tugevus 3 MPa;
Bauroc UNIVERSAL - tugevus 2,5 MPa;
Bauroc ECOTERM+ - tugevus 1,8 MPa
…
Kas ikka on korrektne väljenduda, et Fibo on tugevam?
Oleneb ju missugust Fibot missuguse Bauroc-ga võrrelda.

vuuk kirjutas: ↑27 Veebr 2020, 02:07

Fibo on tugevam...

Fibo 3 - tugevus 3 MPa;
Fibo 5 - tugevus 5 MPa.

Bauroc SOLID - tugevus 7 MPa;
Bauroc HARD - tugevus 5 MPa;
Bauroc CLASSIC - tugevus 3 MPa;
Bauroc UNIVERSAL - tugevus 2,5 MPa;
Bauroc ECOTERM+ - tugevus 1,8 MPa
…
Kas ikka on korrektne väljenduda, et Fibo on tugevam?
Oleneb ju missugust Fibot missuguse Bauroc-ga võrrelda.

Kui räägime müüritisest siis räägime müüritise tugevusest (mitte ploki).
Ja kui räägime tugevusest siis ühtlasi täpsustame mis tugevusest (surve / tõmbe / painde / norm / arvutus)...
Nt Bauroc Ecoterm müüritise ARVUTUSLIK survetugevus on 0,66 MPa...

Jah - võib küll kindlalt väita, et KANDEPIIRSEISUNDIS on arvutuslik tugevus 0,66
Võib tutvuda standardiga EVS-EN 1996.

Ehk tegur: "2", millega jagatakse ja saadakse 0,66, on meelevaldne. Samamoodi võib jagada ka sellest erineva numbriga vastavalt kellegi fantaasiale, kokkuleppele, varuteguri soovile või ekpluatatsiooniviisile

Eelnev näitab ilmekalt, et Sul puudub arusaam piirseisundite ning koormuste ja materjalide osavarutegurite süsteemist

Lisaks betoonplokid ajas tugevnevad. Aasta hiljem on ploki tugevus midagi muud, kui sünnitusjärgselt.

Eelnev näitab ilmekalt, et Sa ei saa aru erinevusest müüritise ja ploki tugevuste vahel
Näiteks kui tõsta ploki tugevust 2x siis ei suurene müürituse tugevus 2x... (kui muud tingimused jätta samaks)

Standard pole tõesti jumal... Ja standardeid on ka erinevaid...
Muidugi võid ka tellijaga midagi muud kokku leppida, võid leppida nt kokku, et kasutad x koormust, y koormuskombinatsiooni, z piirseisundeid, q koormuse osavarutegurit ja w materjali osavarutegurit ehk valid kõik parameetrid ise / lepid tellijaga kokku (kui leiad sellise tellija) - informeerid tellijat, et "kõik võtsid lambist" ja kui need "lambi eeldused peaks reaaluses eksisteerima" siis kõik OK
Erinevate standardite kasutamine ei tähenda siiski seda, et "tegurid võtad lambist"
Loomulikult ei pea kasutama EVS järgseid tegureid - võid kasutada ka nt SNiP tegureid
Kuid see tähendab, et KOGU TEGURITE JA PIIRSEISUNDITE SÜSTEEMI võtad SNiP-st (so mitte üht ühest ja teist teisest kohast)
Sinu kommentaarid näitavad Su asjatundmatust...

Esiteks:
Selle teguri 2 tähis on "gamma m" ja see on materjali osavarutegur.
Määratakse standardi rahvuslikus lisas.
Eestis KÕIK MÜÜRITISED tegur 2.
Kui pead seda lambist võetuks siis pead asja arutama projekteerimise aluseks olevete dokumentide koostajatega...
Teiseks:
Püüa aru saada - ploki tugevus on VAID ÜKS parameeter mille järgi leitakse MÜÜRITISE tugevus...

Veelkord - Sa oled asjatundmatu...
Sa ei mõista elementaarseid erinevusi MATERJALIDE ja KOORMUSTE osavarutegurite vahel (mõlemad on "gammad")
Need "gammad" millele Sina siin viitad on KOORMUSTE osavarutegurid ja ei puutu MITTE KUIDAGI materjalide tugevuse juurde

kunn24 kirjutas: ↑27 Veebr 2020, 15:24 Veel kord, kas tahad väita, et Bayroci gamma m= 2 sa tahad väita, et ta kvaliteet kõigub nii tugevalt ja tuleb sellega arvestada halvimat survetugevust?

Tsitaat allikast:
• materjali omaduse arvutuslik väärtus (arvutusväärtus) Xd: suurus, mis saadakse
normatiivse väärtuse jagamisel osavaruteguriga γM;

Täpselt seda ma tahan väita, et ARVUTUSTUGEVUSE määramisel KANDEPIIRSEISUNDIS on vastav tegur 2
Ja seda mitte ainult Bauroci puhul vaid ükskõik mis müüritise puhul

Kas keegi oskab kommenteerida midagi ka nt Framm betoonplokist?

kunn24 kirjutas: ↑27 Veebr 2020, 16:03 Tõmmis lisas. See kehtib kivide kohta. Paluks nüüd Baurocile. Kuid ma ei leidnud ka kividele ranget 2-e. Kusjuures tabeli üleval on näha sõnu: "soovituslikud väärtused". Bauroci seina teostuskategooriat saab pidada paremaks, kui tabeli "1", sest ainult totaalne koba suudab neid lohakalt laduda.
kammajaa.png

Üleval on ka kirjas "...vastava riigi NA (rahvusliku lisa) alusel"
Aga mis siin ikka vaielda - eks Sina kasuta selliseid väärtusi nagu õigeks pead
NB! Bauroc ISE ütleb oma kodulehel, et KANDEPIIRSEISUNDIS on tegur 2...
Aga eks Sina tead ju paremini - kasuta mida soovid...

xxx111 kirjutas: ↑27 Veebr 2020, 11:38

vuuk kirjutas: ↑27 Veebr 2020, 02:07

Fibo on tugevam...

Fibo 3 - tugevus 3 MPa;
Fibo 5 - tugevus 5 MPa.

Bauroc SOLID - tugevus 7 MPa;
Bauroc HARD - tugevus 5 MPa;
Bauroc CLASSIC - tugevus 3 MPa;
Bauroc UNIVERSAL - tugevus 2,5 MPa;
Bauroc ECOTERM+ - tugevus 1,8 MPa
…
Kas ikka on korrektne väljenduda, et Fibo on tugevam?
Oleneb ju missugust Fibot missuguse Bauroc-ga võrrelda.

Kui räägime müüritisest siis räägime müüritise tugevusest (mitte ploki).
Ja kui räägime tugevusest siis ühtlasi täpsustame mis tugevusest (surve / tõmbe / painde / norm / arvutus)...
Nt Bauroc Ecoterm müüritise ARVUTUSLIK survetugevus on 0,66 MPa...

Millest Te järeldasite, et ma rääkisin müüritisest? Tõin võrdlusse plokkide tugevused. Täpsustama ei hakanud, kuna tootjate lehtedelt saab iga asjatundja ise vajadusel üle täpsustada, mis tugevusest ma räägin.
Mina olen kommentaariumis, mitte ei tegele konstruktsioonide projekteerimisega.
Loodetavasti Te oma töös (projektis) täpsustate kõik, mis vaja kuna te saate selle eest väärilist tasu.
Ja mida see täpsustamine siinses kontekstis annab?
Siin käis eelnevalt jutt plokile kinnitamisest ja sellega seonduvalt ploki tugevusest.
Oma kogemusele tuginedes väidan, et mida suurem on ploki survetugevus, seda raskemini kruvi plokisse läheb, ehk seda suuremat väändejõudu on vaja selle kruvi selle ploki sisse keeramisel. Kusjuures see minu väide on siinkohal hinnanguline, mitte arvutuslik või katsega lausa numbriliselt määratud.
Kusjuures Fibo plokk tundub olevat kruvi sisse keerates ebaühtlasema struktuuriga. Eriti Fibo 3 MPa survetugevusega plokk.

Kurb on näha, et hea konstruktsiooniinsener raiskab siin oma kallist aega ilmselt tööpuuduse tõttu depressiooni välja elamisele.