Ehitusfoorum

Tere.

Soovitage (varu)küttesüsteemi, või lahendust.

Vana kivimaja, keskmise soojustusega - see hetkel nii oluline vast polegi.

Alguses oli maja ca. 120 ruutu ja köetud sai õli/puiduga.
Väsisin ära nii puiduga kütmisest, kui kütteõli hinnast ja lasin aastaid tagasi 6kw õhk - vesi soojuspumba lisaks paigaldada (majas esimene korrus vesi põrandaküte).
Soojuspumba elektrilist lisakütmist ei kasuta, vaid kütan õli/puiduga juurde kui on vaja. See aasta pole kordagi vaja läinud, kuid eelnevatel talvedel on näiteks puitbriketti 600-900kg lisaks kulunud.

Kuid nüüd on maja teine korrus ka valmis ja jämedalt on kogu küttevajadus jagunenud 210 ruudule.
Teisel korrusel on juba suuremad radiaatorid, et ka soojuspump saaks hakkama.
Hetkel selliste -5C* ja niipalju kui seda see talv on olnud, siis saab ka soojuspump hakkama, kuid kindlasti ei jää need talved sellisteks.

Küsimus olekski. Mis oleks kõige mõistlikum variant, kuidas tulevikus maja ka suuremate külmadega (ära)kütta?
Kütteõli on otsas. Katel on muidu mingi vana teraskatel (oli vist mingi Jäma vms, ei loe seda sealt isegi välja) ja 1000L akupaak.

Ise mõtlen järgmist:

1. Monteerida antud katla külge pelleti põleti (õlipõleti asemele), et vältida olukorda kus ise peaks katlakütja olema. Kuna see oleks niikuinii varuküte, siis vahel täita/tühjendada pole väga hull.
Samas katel on kindlasti vana ja pole igavene. Seega mõtlen ka kogu katla vahetamisele.
2. Lisada teine õhk-vesi soojuspump. Miks ma mõtlen just teist? Sellepärast, et käesoleva kasutatud pumba eest pakkus paigaldaja nii väikest hinda.

Veel midagi, millega ise oska arvestada või ette näha?

kunn24 kirjutas: 23 Veebr 2020, 20:44 Ahi. Ei vaja elektrit. Kui rõhk sõnal VARU.

Nõus,
küttepuud ikka saab: "Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas." Üks sats detsembris ja teine jaanuaris, jama see, et üle kahe aasta.

suvaline kirjutas: 23 Veebr 2020, 21:49

kunn24 kirjutas: 23 Veebr 2020, 20:44 Ahi. Ei vaja elektrit. Kui rõhk sõnal VARU.

Nõus,
küttepuud ikka saab: "Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas." Üks sats detsembris ja teine jaanuaris, jama see, et üle kahe aasta.

Peab ikka räme kütmine olema kui 20 tm puid aastas lisaks pumbale (mis on põhiküte) ahju ajad, ruutmeetreid arvestades.

RaJy kirjutas: 23 Veebr 2020, 22:08

suvaline kirjutas: 23 Veebr 2020, 21:49

kunn24 kirjutas: 23 Veebr 2020, 20:44 Ahi. Ei vaja elektrit. Kui rõhk sõnal VARU.

Nõus,
küttepuud ikka saab: "Teatist ei pea esitama, kui ostetakse või müüakse kuni 20 tihumeetrit metsamaterjali aastas." Üks sats detsembris ja teine jaanuaris, jama see, et üle kahe aasta.

Peab ikka räme kütmine olema kui 20 tm puid aastas lisaks pumbale (mis on põhiküte) ahju ajad, ruutmeetreid arvestades.

EW amet istub minuga koos ahjude ja pliidi ees ja kontrollib, kuhu üks või teine halg liigub? Tule mõistus koju.

Varuküte tähendab tavaliselt elektri äraolekul võimaldavat küttesüsteemi. Kõige lihtsam ongi kamin-ahi, käibka kesküttekatel, eeldusel, et tema tsirkpumbad/põletid/kütte juhtimissüsteem on piisavalt backupitud akutoitele.
Seejuures võib keskkütte katlaga süsteem olla ka põhiküte.
Kui soojuspumbad saad siis need on põhiküte, mitte varuküte sest need ei tööta kui elektrit pole.

Siinkohal peaks teemaalgataja selgitama oma väljendi tähendust.

Kas huvi VARUkütte järgi elektrikatkestuse puhuks?

Või huvi hoopis TIPUkütte järgi suurema külmaga suureneva küttevajaduse puhul?

ping kirjutas: 24 Veebr 2020, 10:34 Kas huvi VARUkütte järgi elektrikatkestuse puhuks?

Või huvi hoopis TIPUkütte järgi suurema külmaga suureneva küttevajaduse puhul?

Ahi sobib mōlemaks otstarbeks.

Kuna elektrivarustusega üldjoones probleeme pole, siis vaja oleks lisana just seda TIPUkütet.

Ahju enam ei mahuta kuhugi, seega selle välistaks.

aqua kirjutas: 24 Veebr 2020, 19:42 Ahju enam ei mahuta kuhugi, seega selle välistaks.

Igasse tuppa igaks juhuks elektriradiaator? Ülemaailmset kliimasoojenemist ja kulutusi investeerigule arvestades, vist kõige soodsam variant. Täpset kulude arvestust ei tea, aga kui küsiti, siis pakun sellise variandi. Vaata, et kõik radiaatorid ei oleks ühe "liini" peal, pidi juhtmed põlema panema kui kilbis vastavaid kaitsmeid ei ole.

Sakslastel soovitati priimuseid osta et saaks toitu valmistada.
Sõejaamad ja tuumajaamad ju suletakse.
Eriti külma ilma (alla –25 °C) korral lülituvad ka tuulikud automaatselt välja.